Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas teeline35 »

Ei pidanud vastu ja lisan oma sendid ka pioneeriteeemalisse arutlusse. Läksin 1981 Haapsalu I keskkooli esimesse klassi. Erinevalt paljudest siin kirjutanutest ei mäleta, et keegi oleks küsinud kas noorhärrad ja preilid soovivad oktoobrilapseks ja pioneeriks astuda. Läks kuidagi sujuvalt Oktoobrilapseks astumisel õppisime mingi luuletuse ja vande pähe. Vastasime kuidas keegi oskas ja olidki kõigil oktoobrilapse märgid rinnas. Pioneeriks sai minu mäletamist mööda neljandas klassis, aga mis rituaalid selleks tuli läbida, ei mäleta. Kas meie klassis keegi pioneer polnud, ei tule samuti ette. Mingit erilist pioneeri ja oktoobrilaste tegemisi ka ei mäleta. Suure tõenäosusega seetõttu, et pioneerijuhi amet oli noorte naisõpetajate käes, kes kiirelt rasedaks jäid ja dekreeti läksid. Neid vahetus kiirelt mitmeid. Olin oma ajastu laps ja puhtalt tolleaja propaganda kasvatatud. Kodus vanemad ja vanavanemad midagi vanadest aegadest nõukogude vastast ei rääkinud. Tagantjärele on välja tulnud, kes mida kartis ja seetõttu suu kinni hoidis. Mäletan kui kevadisel ajal sõjavõidu tähistamine ja Nõuk armee ja laevastiku kangelaslikkuse ülistamne raadios käis siis vanaisa ei pidanud vastu ja nähvas, et ilma lend leaseta oleksid venelased selle sõja haledalt kaotanud. Mina olin hoolega memuaare ja raamatuid Suurest Isamaasõjast lugenud ning aru saanud, et liitlaste abi üks kehv ja vilets asi olnud. Hakkasin siis vanaisale loengut pidama, et seda abi üldse vaja polnud. Vanaisa hakkas midagi nagu vastu ütlema kuid pani siiski suu kinni ja ei hakanud minuga vaidlema. Pioneeri asjade juures mäletan jama pioneerikaltsu kandmise või mitte kandmise pärast. Kontrolliti kas on kaelas ning kas sõlm on korrektselt seotud ja rätik ise puhas ja terve. Eks me paljud ei viitsinud neid kaltse kaelas kanda ja kui sunniti siis sidusime kuidagimoodi ümber kaela.
Üldjuhul mõttetu ja lõviosa minu koolikaaslaste jaoks ükskõikseks jättev oli kogu see pioneeriasjandus.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

aasta 90 kevad-talv, keskkooli esimene klass - tulid abiturientidest (vist?) tsikkid komnoorteks värbama.

Vot seda viimast ei taha kuidagi uskuda, et suisa aastal 90 tuldi komnooreks värbama. 88-89 käis juba selline iseseisvumise möll, et vähe pole, isegi alalhoidlik vanaema oli mingid sinimustvalged plagud keldrist päevavalgele vedanud. Sai käidud suurlinna koolis, kuna kool oli nö edumeelne, siis meile, juntsudele, tuldi IME teemal rääkima kas 88 või 89 aastal (mäletan veel selgelt, et kutsuti lapsed aulasse kokku ja siis hakati rääkima mingist isemajandavast Eestist). Selle krdi edumeelsuse pärast jäin ma ilma oma punaminevikust :evil: , ei hakka isegi pioneeriks olekust rääkima, aga krt ma ei saanud ka oktoobrilaps olla :D :D :D ja mina oleks pidanud oktoobrilaps olema 1988. Aga minu tollane kool, nagu hiljem selgus, oli ka "natsionalistide üheks kantsiks", kus läks lahti see va roheliste liikumine. Vot, võeti ära helge "kommunistlik lapsepõlv" ja rikuti punane minevik. Lisaks ülendati/alandati kommarist õppealajuhataja sööklatädiks ja sõjalise õpetuse õpetaja riputas vormi varna ning hakkas kooli kojameheks.
Viimati muutis Roamless, 11 Aug, 2021 15:14, muudetud 1 kord kokku.
Unforeseen consequences
häh
Liige
Postitusi: 213
Liitunud: 23 Nov, 2014 20:42
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas häh »

Kui jutt käib 90nda aasta kevadest, siis võimatu ei ole. Sügisel (noh selles mõttes et suvel) küsiti veel ülikoolis vorm 86y (kes teab, see teab) ja iseloomustust. Ja ühikakontrollid olid täitsa alles septembrikuus. Ning 90 sügis mindi veel "kolhoosi". Punaseid aineid ning sõjardust polnud aga juba aasta varem, selle asemel oli vist kehaline kasvatus vms. Mis siis ära kadus.

"Joon vahele" käibki minuarust seal 90/91 aasta vahetuse kandis. Aga 89 oli veel selline nii ja naa aasta. Tõsi, suuremas osas koolides olid sinimustvalged lõpetamisel ja endised parteilased need kõige suuremad isamaalased. Muuseas, kas mitte sel aastal ei olnud ka punkarite poolt lipu põletamine (ikka trikoloori mõtlen ja selline asi juhtus päriselt)? Või oli siiski juba 90?

...eniveis, segased ajad olid. Tagasi vaadates on üllatusi, just nende aastaarvudega.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Dr.Sci »

Roamless kirjutas:
aasta 90 kevad-talv, keskkooli esimene klass - tulid abiturientidest (vist?) tsikkid komnoorteks värbama.

Vot seda viimast ei taha kuidagi uskuda, et suisa aastal 90 tuldi komnooreks värbama. 88-89 käis juba selline iseseisvumise möll, et vähe pole, isegi alalhoidlik vanaema oli mingid sinimustvalged plagud keldrist päevavalgele vedanud. Sai käidud suurlinna koolis, kuna kool oli nö edumeelne, siis meile juntsudele tuldi IME teemal rääkima kas 88 või 89 aastal (mäletan veel selgelt, et kutsuti lapsed aulasse kokku ja siis hakati rääkima mingist isemajandavast Eestist). Selle krdi edumeelsuse pärast jäin ma ilma oma punaminevikust :evil: , ei hakka isegi pioneeriks olekust rääkima, aga krt ma ei saanud ka oktoobrilaps olla :D :D :D ja mina oleks pidanud oktoobrilaps olema 1988. Aga minu tollane kool, nagu hiljem selgus, oli ka "natsionalistide üheks kantsiks", kus läks lahti see va roheliste liikumine. Vot, võeti ära helge "kommunistlik lapsepõlv" ja rikuti punane minevik. Lisaks ülendati/alandati kommarist õppealajuhataja sööklatädiks ja sõjalise õpetuse õpetaja riputas vormi varna ning hakkas kooli kojameheks.
Mina astusin ülikooli 90. Ja mäletan päris hästi seda hirmu et kui sisse ei saa, on vene kroonusse minek, treener siiski lohutas et mul on suured šansid spordiroodu pääseda ja liikusid ka mingid kõlakad et eestlased jäävad üldse Eestisse aega teenima... seega üldse ei imesta kui komsomol täiega veel kuskil tegutses. Olid segasedajad aga iseseisvumisest polnud veel juttu eriti, IME oli jah ja MRP oli kuum teema... Suvel jaanipäevaajal Hiiumaale minnes oli piirivalvegi veel ees aga kohalikud näitasid kust rahulikult kalda äärest minnes läbi pääseb... ja huvitav - tol ajal oli ju see et alla 21 aastastele alkot ei müüdud ju aga mingi valemiga jõudsime sõbraga Käinasse, haarasime sealt poest 20-se plastkasti žiguli õlut, ja hakkasime seda kahevahel tarides Emmaste poole minema, kuni möödasõitev auto meid peale võttis. Sellest reisist on meeles ka see et Moskvits 412 mahutas peale juhi veel 14 või 15 kooli värskelt lõpetanut, korralikult riita laotuna - kui oli vaja jaanitulele sõita, aga see kuidas lõpuks saarelt tagasi tulime on meelest haihtunud :)
Igatahes, kui NSVL-is ka lõpuaegadel midagi head eriti ei olnud siis samal ajal Hiiumaal küll!
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Avatar »

Roamless kirjutas:
aasta 90 kevad-talv, keskkooli esimene klass - tulid abiturientidest (vist?) tsikkid komnoorteks värbama.

Vot seda viimast ei taha kuidagi uskuda, et suisa aastal 90 tuldi komnooreks värbama. 88-89 käis juba selline iseseisvumise möll, et vähe pole, isegi alalhoidlik vanaema oli mingid sinimustvalged plagud keldrist päevavalgele vedanud.
No uskumine on igaenda isiklik teema. Me lõpetasime 8/9 klassi 89 kevadel ka sini-must-valgete lippudega, aga see ei muuda minu varemkirjeldatut vähemtõeseks. Vot nii...
Fucs kirjutas:Einoh, hästi panete :mrgreen:
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...
Inimesed on erinevad. Näedsa minul on nii esimese põlve kommunistid pooleldi suguvõsas (Hammer) , kui teise põlve kommud ( Järvamaa suvesõda) ...aga näe ei teinud minust (või teistest sugulastest) süsteemi kaasajooksikut. Võib-olla oli minul personaalselt põhjuseks suht liikumisvaegusega vanaema, kes aeg-ajal vanadest aegadest rääkis, aga alati, kui ma mingi huvitavama teema kohta täpsemalt küsima hakkasin, siis pipra-pirtsakalat deklareeris, et ääh, mis neist vanadest aegadest ikka meenutada... Võib-olla oli põhjus vanaisa tuletõrje märkides... Tavast jne. Võib-olla seesama hiljuti mainitud köidetud ajakiri "Kõigile" või "Huvitav žurnaal", kus oli ikka väga selgelt näha, et futsking 40 aastat varem olid meil Nivea kreemid ja Philipsi raadiod, aga siis oli ainult Flora ja VEF. Võib-olla oli vanaisa vabatahtliku tuletõrje aastaraamat, kus sees uhked pildid Pätsust ja Laidonerist medalitega. Võib-olla oli lihtsalt emme, kes annaks tänapäeva feministidele 10x silmade ette, aga pissib nende põhimõtete peale laia kaarega...
Minu jaoks see iseseisvumine ei olnud kunagi mingi "sõnavabaduse ja demokraatia teema" - oli alati väga tugevalt rahvuslik teema. Kui mingi vene mutt mind fašistiks sõimas, või kui mingi vene kutt oma kambaga, mind minu isiklikust rattast välja üritas tõsta, väites, et ma olen selle varastanud. Jaja ta ilmselt siiralt arvas nii, aga kuna me üksteisest sittagi aru ei saanud, siis vahet ju ei ole, minu jaoks stiilis et tema tegevus oli "õigustatud". Ilmselt juba 30 aasta eest oleks pidanud taipama, et asi läheb minu põhimõtete suhtes väga kiiva. Ülikoolis oli na igav, et sai hommikune Päevaleht tundi ostetud. Ma mäletan, et vist TTÜ füüsikaloengus tabas mind üllatus-äratundmine, et järjekindel koodsõnade kasutamine (sõnavabadus, demokraatia jne) ei erine ju sellest, mida ma mõned aastat varem libamisi NL päevalehtedest lugesin. Need pikad-pikad kõned, mis ulatusid üle mitme lehe. Sama sitt - erinev päev. Aga me ju ikka loodame... või mina loodan....et kusagil on "kallutatud jõud" sellised "head kallutatud jõud", kes lihtsalt alati ei saa teha õigeid otsuseid, või avalikult oma põhimõtetest rääkida, sest meile olulised kauged mõjukeskused ei mõista meid vms. Parem hilja kui mitte kunagi... Aga kui keegi peaks väitma, et läbi kogu nõukogude perioodi ei olnud perekondi, kes ei sallinud süsteemi (ja ei pidanud olema usuhullud), siis mina ütlen, et need isikud lihtsalt vaatavad tänapäeva tarkuse harjalt teatud kahetsusega ja mõninga häbiga oma mineviku. Akf. Fucs, ma tundsin ennast puudutatuna. Ja mina olen täitsa pussu, sest minul ei läinud õnnelike asjaolude tõttu kedagi külmale maale. Ma võin ainult fantaseerida, kui sügav võis olla inimeste vihkamine (vahet pole, kui noored), kelle pere täis laksu sai. Nii on...noh nüüd tuleb :mrgreen:
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Dr.Sci kirjutas:Sellest reisist on meeles ka see et Moskvits 412 mahutas peale juhi veel 14 või 15 kooli värskelt lõpetanut

Ja keegi kindlasti mängis terve tee veel akordioni ka :lol:.

Aga nende nõukaaja lõpu meenutuste ajel otsisin kapist välja ühe tolleaegse kasseti ja panin mängima. Polegi teist enam hulk aastaid kuulanud :).

Pilt

Teie mäletate, aga minul on :mrgreen:.

Tegin jupikese kõigile kuulamiseks: https://www.youtube.com/watch?v=IrdurYEf1kk
Tuli sellise omaaegse lühilaine raadiosaate kvaliteediga :?. No eks paras nostalgialaks seegi.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

Manurhin kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:Sellest reisist on meeles ka see et Moskvits 412 mahutas peale juhi veel 14 või 15 kooli värskelt lõpetanut

Ja keegi kindlasti mängis terve tee veel akordioni ka :lol:...
Akordionist ei tea midagi, kuid ise olen olnud Zapikas (968), kus oli 8 + juht. Muidugi oli sõit lühike - Audru pargi jaanitulelt Pärnu kesklinna (~11km). Aasta kas 1977 või 78, täpselt ei mäleta...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
mulk35
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 08 Jaan, 2016 1:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mulk35 »

OT. Auto mahutavusest rääkides, siis Eesti sõjaväes 2003 aasta sai Iltisesse mahutatud 8+ juht koos rakmete ja relvadega(AK4).
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Margus Ameerikas:
30 aasta jooksul toimunud muutuste hindamisel tuleb arvestada sellega, kust me tulime. Tootmine põhines toona suurmajanditel – kolhoosid ja sovhoosid, mida oli ligikaudu 250, andsid suurema osa põllumajandustoodangust. Järjest kasvavate väetisekogustega oleks pidanud saama kuuetonniseid viljasaake, kuid keskmine saagikus jäi kõigest kahe tonni piiresse. Väga tavalised olid suurte talvekahjustustega aastad ja kevadel tehti ümberkülvid tollel ajal uudse varase odraga, mida oli mõnel aastal pool viljapinnast. Saagikus kõikus tugevalt ning Eesti keskmine viljatoodang oli 700 000 tonni, mida kasutati loomasöödaks. Lisaks toodi vilja Ukrainast, Lõuna-Venemaalt ja Kasahstanist.

Toodangulangusest viljalaevani

Pärast iseseisvumist vähenes põllumajanduslik maa 1,3 miljonilt hektarilt ligi poole miljoni hektari võrra, paljud põllud jäid sööti ja võsastusid. Teravilja kasvupind vähenes 450 000 hektarilt 300 000-le. Kõige sügavam auk oli 2002. aastal, kui vilja kasvatati 259 000 hektaril ja kogutoodang tuli napilt üle poole miljoni tonni. Mitmeaastaste umbrohtudega – põldohakad, pujud, orashein jt – saastunud põllud olid väga tavalised, massiliselt hakkas levima tuulekaer. Samal ajal vähenes ka väetiste kasutamine 12 korda.

Suurim muutus kultuuride osas oli kartuli kadumine külvikorrast. Nõukogude ajal kasvatati seda 70 00–80 000 hektaril.

Murranguks võib pidada 2005. aastat, mil eksporditi esimene viljalaev. Senine siseturul põhinev ning peamiselt loomasöödale keskenduv taimekasvatus hakkas tasapisi arenema ekspordile suunatud majandusharuks. Väljaveetavad kogused hakkasid suurenema ja taimekasvatus muutus kasumlikuks tootmisharuks. Enne eksporti, kui viljakaubandus oli Eesti-sisene, olid täiesti tavalised ringvõlgnevused ja maksetähtaegade venimised – kõik olid kõigile võlgu aastaid. Ekspordiga saadi turule lisaraha, mis oli nagu värske õhk sumbunud toas.

1980ndatel välja töötatud toitlustusprogramm nägi ette toota Eestis üks tonn teravilja inimese kohta ehk siis kokku 1,5 miljonit tonni. Esimest korda täideti see eesmärk 30 aastat hiljem ehk 2015. aastal ning nüüd on uus ootus kaks miljonit tonni.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94326 ... sportivaks
moscito
Liige
Postitusi: 232
Liitunud: 30 Juun, 2017 10:56
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas moscito »

Selline vigur oli siis ka, et meil peres lapsi rohkem ja majand andis lauda ehitamiseks kõik materjali. Kuna vanemad käisid päeval tööl ja ehitasime ise oma jõududega ja enamasti nädalavahetustel, siis maksti meile veel töötunnid ka kinni.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Pilt :P
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Pekka Erelt:
Teise maailmasõja järel anti Nürnbergis kohtu alla teiste seas ka SS-i surmaüksuste Einsatzgruppen’ite juhid. Neid süüdistati sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes – umbes kahe miljoni inimese mõrvamises. Need kuriteod olid „sooritatud enneolematu jõhkruse ja kujuteldamatu metsikusega“, märkis tribunal oma otsuses.

Samasuguse enneolematu jõhkruse ja kujuteldamatu metsikusega olid sooritatud ka Nõukogude Liidu surmaüksuste – hävituspataljonide kuriteod Eestis 1941. aasta sõjasuvel. Hävituspataljonide juhid aga ei jõudnud kunagi rahvusvahelise sõjatribunali ette, kuigi nende hingel olid sõja- ja inimsusevastased kuriteod. Sõja järel hävituspataljonid Eestis hoopis taastati ja hiljem kandsid need nime „Bandiitide hävitajate pataljonid“. Nad aitasid jõhkraimal moel kinnistada Nõukogude okupatsiooni Eestis ja suruda veriselt maha rahva vabaduspüüded.

Koletutele kuritöödele vaatamata ei ole ka me ise neid lõpuni hukka mõistnud, suhtumine on tänaseni valikuline. Mihhail Pasternaki või Feodor Oki puhul on hukkamõist ühene, aga näiteks Tartu punaste kunstnike puhul jäetakse nende kuulumine hävituspataljoni üldse mainimata või üritatakse leida vabandusi. Uusim ja autoriteetseim Eesti kunstiajalugu (2013) kirjutab: „Kommunistlike veendumustega Kaarel Liimand ja Andrus Johani olid liitunud Nõukogude relvajõududega, kuid sakslased võtsid nad vangi ja hukkasid.“ Ei sõnagi hävituspataljonist. Ja endiselt kannavad tänavad Tartus nende nime.

Kommunismi kuritegude tõttu on mulle mõistetamatu ja vastumeelne Eestis vohav nõukogude aja (loe: okupatsiooni) nostalgia. Lugesin hiljuti ülistavat raamatut Eesti NSV tippnomenklatuuri kuulunud Edgar Tõnuristi kohta, mille lehekülgedel korduvalt sajatatakse Eesti vabariigi peaministrit Mart Laari. Maakohas, kus ma käin, pandi küll uhke bareljeef okupatsiooni võimuorganitesse kuulunud kolhoosiesimehele, ent tänaseni pole mälestustahvlit 1941. aasta suvel punaste käe läbi hukkunud kohalikele. Eesti NSV KGB tippjuhist Vladimir Poolist aga on saanud „arvamusliider“, kes rahumeeli mustab meie ajaloo suurkujusid ja ülistab paljusid eestlasi represseerinud KGBd. Mis riigis me küll elame!?

Ma loodan siiralt, et kunagi ei täitu endise ENSV ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli unistus sellest, et „peagi on peale kasvamas uus, kahekümne esimese sajandi sovetofoobiavaba, eelarvamusteta põlvkond“. Põlvkond, kes ei mäleta neid kvislingitena. Nii nagu juudid ei unusta holokausti, ei tohi eestlasedki unustada kommunismi kuritegusid. Ja seda, et ei ole olemas häid okupante ega häid kollaborante.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9469 ... orantidest
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Xender »

Tegelikult see on jah 80nendate lõppu - 90nendate alguses veider, et kuidas paljud ei uskunud, et Liit pole igavane. 91 aastal kui olin just saabunud viimasele õppeastale Moskvasse ning sai isegi rahumeelselt osa võetud riigipöörde katse vastasest väljaastumisest. Sellest hetkest, st peale augustit pidi olema isegi kõige juhmimale selge, et Liiduga on kõik ... armee ning võimustruktuurid ei ole nõus kasutama vägivalda, kuid liit oli rajatud vägivallale.

Ülikoolis läks aga kõik edasi nii nagu enne, kaasaarvatud isegi tavaline poliitiline möla.

Isegi 88 lõppus kui Moskvas oli juba inflatsioon korralik ning üritasin oma tädile selgeks teha, et vene rublaga on varsti kõik ... ei usukunud ta mind ning kaotas kõik oma säästud ning läks peale seda veidi hulluks. Kuigi jälle tõele au andes, on paljud ohumarkerid üleval ka praegu, et mingi suurem segadus võib tulla. Seega võib keegi ka 10 aasta pärast öelda, et kuidas ma nii pime olin ... seega võta kinni?
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas mart2 »

huvitun kirjutas:Kas ma saan aru õigesti, et Venemaa püüab oma viljasaagi andmeid võltsides globaalset turgu manipuleerida? Et odavamalt sisse osta vilja? Et müüjad ei hakkaks kõrgemat hinda küsima või?

Nõukogude Liidus laialt levinud saagiandmete võltsimise tava näib naasvat Venemaale.

Piirkondadest tulevad andmed vilja kogumise kohta, mis näitavad koristusaktsiooni edukat läbimist, on kaheldavad ja võivad sisaldada "täiendusi", ütles esmaspäeval Venemaa teraviljaliidu juht Arkadi Zlotševski. "Piirkondlikud organid (mingid jõustruktuurid või muud ametkonnad) avaldavad täna põllumajandustootjatele survet, et nad kirjutaks juurde ("«давали вал»" - ma ei oska seda tõlkida) nii pindala kui ka saagi osas, ähvardades vastasel juhul subsideerimise ja riigipoolsete toetuste andmise lõpetada," ütles Zlotševski.

USA põllumajandusministeerium vähendas augustis järsult Venemaa teraviljasaagi prognoosi ning nisusaak oli hinnanguliselt vaid 72,5 miljonit tonni – 13,5 miljonit (15%) vähem kui aasta varem. Järgmisena vähendasid saagiprognoose SovEkon ja IKAR, tuues põhjuseks Rosstati ootamatult nõrgad andmed talinisu kasvupindade kohta: mulluselt 16,9 miljonilt hektarilt langesid need 15,6 miljonile.Kuiv ilm, mis kehtestati juuni lõpus- Juulis peamistes tootmispiirkondades , lubas ka teraviljapuudust Kesk- ja Volga piirkonnas Koristatud nisu saagikus Kesk-Föderaalringkonnas langes aastaga 24%, Volga föderaalringkonnas - 45%.

https://www.finanz.ru/novosti/birzhevyy ... 1031009942

Äkki on jõutud tagasi eelmise sajandi 70-ndate lõppu, kui välismaiseid viljasaake anti kuivatikaalus ja tonnides, kuid NLiidu omasid punkrikaalus ja tsentnerites? Hea võrrelda! :wall:
Lihtsalt oblastitest unustati Moskvasse teatamata...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

1970ndate lõpp, kui meie pere sõitis puhkusereisile (oma autoga) "lõunasse".
Ukrainas toimus samal ajal viljakoristus, teeäärsetel lõpututel viljakatel põldudel.
Väikese lapsena meenub mulle sellest reisist siiani "kollane vihmasadu" ja viljateradest kollane maantee - ja kollaseid nisuteri esiklaasilt täiskiirusel pühkivad mosse kojamehed, mäletan siiani - sellest on üle 40 aasta... :)

Sest vilja veeti tavaliste porte veoautodega, millele presenti panna ei viitsitud. Ja see porno toimus suurel maanteel, mitte külavaheteel.
Olin lapsena palju maal ja vähemalt seal kolhoosis oli vilja teepeal harva - see tuli alati meelde, kui nägin. Seepärast saaki polnudki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist