Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Hydrazine »

See KOSMOS asi võiks selgemaks saada küll. Olen kuulnud paljusid lugusid, et jah, Põltsamaa'l tehti kosmoselendude jaoks mingeid tuutu-toitusid kuna vastav tehnoloogia oli olemas. Samas mäletan ise lapsena, et see KOSMOS oli nii kuradima hapu, sai jah neid tuutusid lutsutatud vahest. Ning, et ikkagi oli ta EKSTRAKT mõeldud mingi joogi valmistamiseks aga kuidas seda kaaluta olekus teha, ei oska isegi pakkuda... Teine tuutu mis oli väga levinud ja tuli hiljem oli Põltsamaa marmelaad, mis ka ei olnud päris marmelaad nö aga oli märksa magusam. Et mida Põltsamaa siis ikkagi tegi? Kui tegigi mingeid "kosmose-toite", siis mis need olid? Sest ma väga hästi ei usu ikkagi, et kui kosmoselennuks arvutatakse igat grammi, siis mõni kosmonaut läheb ostab poest paar pakki karamellikommi ja võtab orbiidile kaasa kui tahab.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eks see tehnoloogia oligi plekktuubidese vedelate toitude valmistamine ja pakendamine.
Kuna kõik mahlasid sisaldavad tooted kipuvad käärima minema, siis sellise asja säilitamiseks on kindla peale minek kõvasti suhkrut panna (miks kodumoosid ilma rohke suhkruta ei säili).

Vene üldise mahajäämuse juures võis üks pisike ja korralik Pribaltika tehas olla vägagi asja ette, lisaks võimaldas selline tehas palju tööreise, mis Pribaltikasse olid palju ihaldatumad kui Krasnojarskisse. Kohalikud said valuutat lääne asjade ostmiseks. Win-win.

Eestis oli 2 objekti veel - mingi elektroonikatöökoda Kuusalu kolhoosis (millega olevat tellijad väga rahul olevat, võibolla selle toodangut vedeleb Kuul ja Veenusel veel tänagi) ja Kalevi nätsuliin (mille saamise põhjus oli kuuldavasti nõuka kosmoseprogrammi tellimus närimiskummi järele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3517
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas:Eksisteeris ka mingi suurem, Põltsamaa nimeline tuubimarmelaad (või mis iganes magus möga see oli).
Tean seepärast, et kooliajal oli kunstiõpetuses see messingplekk, millest tuub tehtud oli, väärt materjal.

Aga neid soolaseid toite tuubis ei mäleta.


Soolased toidud mitte kunagi jaemüüki ei jõudnud.
parkija
Liige
Postitusi: 1058
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas parkija »

Väga hea oli ka kakaokuubik . Oli ka kohvikuubik , aga see polnud nii hea .
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

* Seda "Kosmos" ekstrakti segati viina või piirtusega ja tehti ise n.ö. kanget "likööri" 8)

Põltsamaa marmelaadimeistrid katsid kosmonautide toidulaua
Kosmos04.jpg
Kosmos04.jpg (38.47 KiB) Vaadatud 1087 korda

Samal aastal, kui Gagarin tegi inimkonna esimese kosmoselennu, pani Põltsamaa põllumajanduskombinaat tööle NSVL esimese tuubiliini, mille marmelaadid ja ekstrakt Kosmos said paugupealt kuulsaks. Kui põltsamaalaste kuulsus juba Moskvasse ulatus, saadeti sealt kosmoseteemaline eritellimus.

«Kui ma 1962. aastal ETKVL Põllumajanduskombinaadi konservitsehhi tööle tulin, oli Ungari tuubiliin täpselt aasta vana,” meenutab toonane tehnoloog Ellen Sibul. Sama hästi on tal meeles tuubi pakitud marmelaad, tarretis ja joogiekstrakt Kosmos. Ekstrakt sai nime kosmosereiside järgi, kuigi teda ennast kunagi orbiidile ei saadetud.

Tuubidesse ei pakitud mitte ainult magusat kraami. «Tegime ka Jahimehe kastet, lihatoitude lisandit marinaadis, see levis üle Liidu,” tunneb Sibul veel praegugi uhkust. Samuti aeti tuubidesse maksapasteeti ja delikatesspasteeti, sinepit ning üksvahe isegi mett.

Enamiku kuuekümnendate retseptidest mõtles välja kombinaadi toonane peatehnoloog Irene Leitväli. «Tema siis katsetas, mida ja kui palju kuhugi panna,” meenutab Sibul. Näiteks legendaarse Kosmose sisu oli tegelikult väga lihtne. Kokku segati jõhvikamahl, punasesõstramahl ja suhkur, lisati veidi sidrunhapet ning kõikide lemmik oligi valmis.

Alumiiniumplekist tuubid valmistati Orto Valga tsehhis. Vajalikud marjad koguti varumiskontorite kaudu, vaid must sõstar kasvas oma aiandis. Liha toodi Põltsamaa meistritele Võhma lihakombinaadist.
«Orbitaaltoit Moskvale olgu olla!”

Eestlaste imetooted said ruttu üle Liidu kuulsaks. NSVLi ainsa tuubiliini marmelaade ja pasteete imetleti, maitsti ja kiideti kõikvõimalikel näitustel ning väljapanekutel. Põltsamaale vooris külalisi, üks tähtsam kui teine. 1965. aastal, kui tuubitooted olid Moskvas väljas järjekordsel rahvamajandussaavutuste näitusel, käis kombinaadis ka toonane NSVL Ülemnõukogu juht Anastass Mikojan.

Rahvamajandusnäitusel käisid ka VNIIKORI ehk üleliidulise teaduslike uuringute instituudi teadlased. «Nad nuputasid parasjagu, kuidas Nõukogude kosmonaute orbiidil toita,” räägib 1968. aastal Põltsamaal mehaanikuna tööd alustanud Väino Linnuste. «Probleem oli selles, et venelased ei osanud toitu steriliseerida.”

Kuivõrd ameeriklased hingasid oma Apollo-programmiga Moskvale kuklasse, anti Moskvast 1967. aastal eestlastele käsk: «Orbitaaltoit Moskvale olgu olla! Teil on korralik tuubiliin ja targad pead!”

Põltsamaal hakati nuputama, mida kosmosemeestele eineks pakkuda. Moskva jättis tootjatele üllatavalt vabad käed. «Ainult kolm retsepti – hartšoo, kapsasupp ja borš – tulid sealt. Ülejäänud pakkusime välja meie,” räägib Väino Linnuste.

Kosmonautide toidu esimese proovipartiini jõuti 1967. aastal. Partii kokkusegamist ning tuubiajamist vaatama sõitnud üleliidulised kontrollid jäid alguses jahmatusest keeletuks – nende meelest pidi kõik kosmonautikasse puutuv asuma kolmekordse okastraataia taga automaaturite valve all, mida aga Põltsamaal polnud.

Keedetud ja segatud kontsentraatidega jäi Moskva rahule. Orbitaaltoidu tootmine algas juba järgmisel aastal
Kosmonaudid nõudsid rummiga pasteeti

Kõiki Vene kosmoselende ümbritses tihe saladuseloor. Põltsamaal aga nähti sellest loorist läbi.

«Järjekordne tuubipartii telliti meilt umbes kaks kuud enne lendu,” seletab Linnuste. «Selle järgi sai umbkaudu arvestada, millel keegi jälle üles lennutatakse.”

Lisaks suppidele võtsid kosmonaudid 200grammistes plekktuubides kaasa igasugust toitu: maksapasteeti, linnuliha- ja loomalihapüreed, karusmarja- ja mustasõstramahla viljalihaga, pohlamahla, kohupiimakreemi. «Ajasime tuubidesse isegi jahvatatud kohvi piimapulbiga ning kakaopulbri,” mäletab Linnuste.

Kosmonautide eriline lemmik oli delikatesspasteet, sest see sisaldas loomaaju. Moskva juhtivad arstid olid just tõestanud, et ülekoormuses ning kaaluta olekus kaob inimese ajust fosfor. Loomaaju pidi fosforipuudust korvama. Selle pasteediga juhtus ka eriline lugu.

«Esimesele proovipartiile panime sisse sortsu rummi ja konjakit. Kosmonautidele olevat see väga maitsenud ja meeldinud,” räägib Linnuste. «Aga siis tuli kellelegi kuskil meelde, et orbiidil ei tohi olla tilkagi alkoholi, ja pasteedist kästi rumm ja konjak välja jätta. Alles siis, kui kosmonaudid hakkasid nurisema, et kus on hea rummiga pasteet, saime uue käsu. Pooljumala seisu tõusnud kangelaste maitsele tuli Moskval järele anda.”

Eritellimuste sihtgrupi esindajatena käisid 70ndate alguses Põltsamaal kosmonaudid Vitali Sevastjanov ja Valentin Lebedev. «Tänu köögile ja kokkadele!” kirjutasid nad tehase külalisraamatusse. 1972. aastal otsustati Moskvas, et kosmonautide tuubitoitude valmistamine Eestis tuleb lõpetada. «Venelased said enda liini tööle,” teab Väino Linnuste põhjust.

Maiste marmelaadide ja Kosmose tegemine käis Põltsamaal aastani 1992. Pärast seda üritas Felix korraks marmelaaditootmisele uuesti jalgu alla saada, kuid loobus. Praegu pannakse Põltsamaal tuubidesse veel vaid sinepit.
Mida meenutab sõnadepaar «Põltsamaa marmelaad”?

ETV ajakirjanik Kaileen Mägi: «Minu tädi ja tädimees elasid Põltsamaal, suvitasin lapsena seal. Kuulsas põllumajanduskombinaadis ma siiski ei käinud. Kuid kohalikus poes oli suures tuubis marmelaad ning veidi väiksem Kosmos alati müügil. Loomulikult olid need minu lemmikud. Ostsin mõnel päeval maiustamiseks isegi kaks tuubi marmelaadi.

Kosmose kontsentraadist sai segada väga häid lastejooke, mis maitsesid peaaegu nagu päris limonaad. Et segu rohkem limonaadi moodi oleks, ostis tädi sifoonpudeli, mis tegi kihisevat jooki.

Loomulikult tõstis minu enesetunnet, et samasuguseid tuubitoite sõid kosmonaudid. Kujutasime lastega endale elavalt ette, kuidas mehed tuhandete kilomeetrite kõrgusel Põltsamaa toodetest kõhu täis saavad.”

Mannekeen Helle Juksar: «Mannekeeni- ja modellitööle vaatamata sõin Põltsamaa tuubimarmelaade suure isuga. Need olid hiigla head. Tuub oli alati käeulatuses, kui maiustamise isu tuli. Kaaluprobleeme mul polnud, sest tegin kõvasti sportvõimlemist. Kõik kalorid, mis sisse sõin, põletasin treeningutel ja võistlustel ära.

Joogisõbrad lahjendasid marmelaadide ja Kosmosega viina. Sellega olid oma probleemid, sest marmelaadi pidi viina sisse pigistama parasjagu. Kui doseerisid üle, siis sai segust hoopis sült. Ega tegelikult polnud 60.–70ndatel erilist viinakultust, rohkem tarvitati muid jooke, kõva sõna oli šampanja.

Muidugi tõstis kõikide eneseuhkust, et Eesti tooteid sõid kosmonaudid. Mõtlesime, et jube kihvt, nad saavad toidu otse tuubist kätte, ei pea seda kosmoselaevas kaaluta olekus taga ajama.”
Kosmos hambapasta asendajana

Paljud 70.–80ndate lapseealised meenutavad Põltsamaa tuubitoodangut kui tollaste suvelaagrite firmarooga.

«Selle peale kulus enamik pioneeri- või spordilaagrisse kaasa antud taskurahast,” räägib Katrin. «Ma ostsin iga päev kohalikust kauplusest paki küpsiseid ja tuubi või kaks Kosmost, mis maksis 19 kopikat. Otse loomulikult käis sinna juurde pudel limonaadi Valge Klaar, Tarhun või Baikal.”

Marmelaadide ning Kosmose kontsentraadiga sai pioneerilaagrites ka hästi pasteerida. Tavaliselt pigistati öösel magajate nägudele hambapastat. «Aga näiteks 1984. aastal Valgemetsa laagris ajas asja ära ka Kosmos,» mäletab Triin.
Plekktuubi sai kasutada käsitöötunnis

Koolilapsed leidsid tühjadele plekktuubidele väga nutika kasutuse: pehmele plekile tekitati terava esemega pilte. Enne seda tuli tuub lõhki lõigata ning ära siluda. Seejärel joonistati pleki hõbedasele poolele kääride või mõne muu terava asjaga pildi piirjooned. Oligi käsitöötund odavalt ja kasulikult sisustatud!
Tuubivärvid kosmonautidele ohtlikud

Moskva asjameestele ei meeldinud, et kosmonautide toidutuubidel ilutses eestikeelne kiri: Põltsamaa põllumajanduskombinaat.

«Mehed on üleval niikuinii stressis. Ja siis peavad veerima veel saksa tähti!” oli süüdistus.

Moskvalased käskisid tuubid valgeks jätta. Korralikku tuubivärvi sai osta Austriast. NSV Liidul aga nappis valuutat. Värviti siis oma värvidega, mis aga hakkasid orbiidil tuubi pigistades murenema, nii et kosmonaudid tõmbasid lendavaid värvitükke endale hingekõrri. Et kosmonaudid ära ei lämbuks, hakati ülevärvitud tuube pakkima kilesse.


Pilt

Kosmos00.jpg


Kosmos100.jpg
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

... Jahimehe kaste ...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

AMvA kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Eksisteeris ka mingi suurem, Põltsamaa nimeline tuubimarmelaad (või mis iganes magus möga see oli).
Tean seepärast, et kooliajal oli kunstiõpetuses see messingplekk, millest tuub tehtud oli, väärt materjal.

Aga neid soolaseid toite tuubis ei mäleta.


Soolased toidud mitte kunagi jaemüüki ei jõudnud.

Ühte soolast toitu ikka mingil ajal oli. Sinises, ilma mingite kirjade ega piltidega tuubis. Tuub ise oli sama suur kui Põltsamaa marmelaadi oma. Öeldi lihtsalt, et kosmonautide toit. Oli mingi maksapasteedilaadne ollus, maitse oli igatahes päris hea. Võiks praegugi midagi samalaadset MRE-des olemas olla, kaua sa mingeid müslibatoone jm. magusat jura ikka omale sisse ajad. Palju mõnusam oleks vahelduseks taskust tuub võtta ja sealt üks törts midagi soolasemat suhu lasta. Saaks vajadusel kasvõi otse käigult seda teha, pärast kork tuubile peale tagasi ja võib kasvõi sukelduma minna, veest välja tulles jälle hea võtta.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Hydrazine »

Kapten Trumm kirjutas:Eestis oli 2 objekti veel - mingi elektroonikatöökoda Kuusalu kolhoosis (millega olevat tellijad väga rahul olevat, võibolla selle toodangut vedeleb Kuul ja Veenusel veel tänagi)


Kas selle nimi ei olnud äkki Estron ?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Hydrazine kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Eestis oli 2 objekti veel - mingi elektroonikatöökoda Kuusalu kolhoosis (millega olevat tellijad väga rahul olevat, võibolla selle toodangut vedeleb Kuul ja Veenusel veel tänagi)


Kas selle nimi ei olnud äkki Estron ?

Viimasega seoses meenub mulle kohe see:
Pilt
Väidetavalt saanud selle sidesüsteemi abil ülemused pealt kuulata, mida alluvad oma kabinettides räägivad. Et seda teha ei saaks, tuli asjaosaliste jutu järgi vasakpoolses nupureas mingi nupp pidevalt allavajutatuna hoida. Missugune, seda enam ei mäleta. Aparaatides kasutatud elektrolüütkondensaatorid olevat ka jube kehvad olnud, kuivanud juba umbes aasta-kahega ära, nii et kogu süsteem muutus kasutuks.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
vk1
Liige
Postitusi: 1605
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas vk1 »

tartu observatoorium oli ikka servapidi nõuk. kosmoseprogrammi osa, seal ´suvitasid´ kosmonaudid, tehti aparaate https://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaat ... tml?id=305
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väidetavalt saanud selle sidesüsteemi abil ülemused pealt kuulata, mida alluvad oma kabinettides räägivad. Et seda teha ei saaks, tuli asjaosaliste jutu järgi vasakpoolses nupureas mingi nupp pidevalt allavajutatuna hoida. Missugune, seda enam ei mäleta. Aparaatides kasutatud elektrolüütkondensaatorid olevat ka jube kehvad olnud, kuivanud juba umbes aasta-kahega ära, nii et kogu süsteem muutus kasutuks.


Võib tõsi olla küll.
NSVL ajal oli poes mänguasjana müügil selline kõnesüsteem nimega Kaja, mis koosnes keskpuldist ja vist kolmest abipuldist, mille abil sai siis omavahel kõnesidet pidada läbi juhtme. Mul oli selline - kui lülitasid vastava kanali sisse ja antud abipult polnud välja lülitatud (puldist sai seda teha), siis oli peapuldist kuulda, mida abipuldi ümbruses räägiti.

Edit, leidsin, selline
https://www.osta.ee/laste-sidevahend-te ... 24260.html
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Huvitav, postkontori seina peale on ka "POST" kirjutatud... :roll:
slider
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 02 Jaan, 2016 22:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas slider »

Suusakepi toru, kummikinda sõrm, teip ja oledki relvastatud. Vaesemehe airsoft.. kuivatatud herned moonaks.
Siis paned neid mitu tükki omavahel kokku.. ja alla veel pvc toru 40mm granaadiheitjat imiteerima mida nägime filmidest, torumehe kinda pöidlaga, kui oli vaja "area denial" teha. Meil oli teemaks 90' keskel.

Huvitav kui kaugele tagasi taoline ajaviide läheb.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: olevtoom ja 5 külalist