1. leht 462-st

Nõukogude võim meie südameis

Postitatud: 10 Dets, 2005 8:11
Postitas Sollmann
Kogu see poliitiline jama & janditamine nõuka-ajal võttis sageli muigama ja sundis tegema vastukoomuskit.
Ühel heal hetkel aga leidsin end mõlgutamast järgmisi grandioosseid mõtteid:
'Sm Brezhnev ja nõuka-valitsus on minu ja mu pere eest hästi hoolitsenud. Ta on mind koolitanud ja kasvatanud ja nüüd on minu kord tasuda teenistusega NA-s...' :shock:

Kas selline uitmõte tuli pähe koolilõpu eksamipalavikust v peatsest sõjaväkke minemise hirmust, ei tea, ei oska siiamaani endale selgitada, aga pähe ta mulle kord tuli ja millegipärast siiamaani eredalt meelde jäänud.

Olin ma ainuke sihuke ullike, kes kasvõi korrakski end nõuka-süst-i jandist lollitada lasi v leidus siiski teisi ka .... ?
:roll: :roll: :roll:

Postitatud: 11 Dets, 2005 2:03
Postitas välihall
Ei tea kohe- mind pani see tugevasti mõtlema patriotismi üle - mis seal salata ei leidnud küll põhjust miks oma peerunahk ohverdada.
Ausalt öeldes pole seegi riik täna minu heaks sittagi teind , aga "Kodu kaitseks" peab välja astuma vaatamatta sellele ,kes seal ladvas...

Postitatud: 11 Dets, 2005 10:07
Postitas hugo1
välihall
Ei tea kohe- mind pani see tugevasti mõtlema patriotismi üle - mis seal salata ei leidnud küll põhjust miks oma peerunahk ohverdada.
Ausalt öeldes pole seegi riik täna minu heaks sittagi teind , aga "Kodu kaitseks" peab välja astuma vaatamatta sellele ,kes seal ladvas...
Tänapäeval on asi teine, kui peaks sõda tulema ei võitle Sa mitte selle eest, kes ladvas, vaid oma maa ja rahva eest.
Sama lugu oli ka 1944a. ega mehed ei läinud sõtta Hitleri eest, ikka oma rahva eest.
Ladvas olijad tulevad ja lähevad, aga rahvas peab jääma. :wink:

Postitatud: 11 Dets, 2005 10:09
Postitas Sollmann
Paistab, et olin ikkagi ainus ullike .... :roll:

Postitatud: 11 Dets, 2005 19:01
Postitas metssiga
Eks elus ole juhtunud palju. Minule on jalle koige rohkem meelde jaanud, kui diviisioppuste lopuks arutati reserviohvitseride osa ja minu kohta utles divulem "Ei oskagi selle leitu kohta midagi oelda, koik ulesanded taitis, aga kuidagi pole meie inimene ..." Tark polkovnik oli, sai kohe aru, et ole ma nende mees

Postitatud: 11 Dets, 2005 19:27
Postitas hugo1
Paistab, et olin ikkagi ainus ullike ....
Mina Sinu asemel ei põeks eriti, arvestades millist vägevat ajupesu Vene ajal tehti. Ole parem õnnelik, et Su aju päris pesse ei keeratud

Postitatud: 11 Dets, 2005 19:36
Postitas Veltu
Kui meie poliitikutelgi on veel kommunismi jäägid alles, siis mis veel lihtinimesest rääkida.

Postitatud: 13 Dets, 2005 22:59
Postitas Kapral Karu
hugo1 kirjutas:
Paistab, et olin ikkagi ainus ullike ....
Mina Sinu asemel ei põeks eriti, arvestades millist vägevat ajupesu Vene ajal tehti. Ole parem õnnelik, et Su aju päris pesse ei keeratud
Kas Sa, Hugo, oled ka sel "Vene ajal" elanud?

Minule näiteks ei hakanud see "vägev ajupesu" absoluutselt külge, ega tea ka kedagi oma tutvusringkonnast (oma 300-400 inimest), kellele oleks.

Suhtusin 70.-80.-tel sellesse "vene värki" üsna vaenulikult. Dissidentide kombel kellama sellest siiski kusagile ei läinud, tegelesin oma hobidega (sh NL riigikaitsesüsteemi tundmaõppimisega "väljastpoolt" :wink: ) ja "organid" mind peaaegu ei puutunud. Ei tundnud end eriti ahistatuna. Sai vaadata Soome TV-d, kuulata Ameerika Häält, Vabadusraadiot jne, omavahel võimu kiruda ja tögada. Aga nüüd takkajärgi mõtlen küll, et inimesele tema eksistentsi seisukohalt olulised asjad olid siis küll paremini lahendatud kui praegu. Mulle tundub, et 15 aastat kapitalismi on teinud eestlaste seas suurema laastamistöö kui 50 aastat ""kommunismi"".

Nii et mina olen siis teistpidi "ullike". :oops:

Siiski ei maksa minu avameelitsemises näha mingit nostalgiat -- väga-väga paljud asjad oleksin mina teistmoodi teinud kui tollased asjapulgad, ja sellisel juhul oleks NL arvatavasti veel alles! :P

Ma lihtsalt vihjan sellele, et praegustel ""kommunismi"" süüdistajail pole suurt põhjust endale vastu rinda taguda ja end eesti rahva päästjaiks pidada. Paljud neist ilmselt ei teagi õieti, mis asi see kommunism on...

Postitatud: 13 Dets, 2005 23:17
Postitas hugo1
Kas Sa, Hugo, oled ka sel "Vene ajal" elanud?
Olen ikka, poisike olin neil aegadel aga mäletan.
Oktoobrilapse märk on olemas :wink:
Minule näiteks ei hakanud see "vägev ajupesu" absoluutselt külge, ega tea ka kedagi oma tutvusringkonnast (oma 300-400 inimest), kellele oleks
Minul on küll tutavaid kellele see hakkas külge.
Kui Eesti riik tuli said neist muuseas kõvad isamaalased, siis muidugi, kui oli kindel, et Eesti eiik jääb püsima :wink:


Aga nüüd takkajärgi mõtlen küll, et inimesele tema eksistentsi seisukohalt olulised asjad olid siis küll paremini lahendatud kui praegu. Mulle tundub, et 15 aastat kapitalismi on teinud eestlaste seas suurema laastamistöö kui 50 aastat ""kommunismi"".
Siinkohal ei ole ma Sinuga üldse nõus. Arvan, et eestlased ei ole kunagi ennem nii hästi elanud kui praegu. Viga on selles, et inimloomus on ahne ja kõik mida silm seletab tahab ta saada. Sellest ka paljudel probleemid.
Igaljuhul on praegu vähemalt võimalus hästi elada, kui ise seda tahad ja ettevõtlik oled.
Ma lihtsalt vihjan sellele, et praegustel ""kommunismi"" süüdistajail pole suurt põhjust endale vastu rinda taguda ja end eesti rahva päästjaiks pidada. Paljud neist ilmselt ei teagi õieti, mis asi see kommunism on...
Need on ju kaks ise asja. Üksasi on kommunismi süüdistada ja tuleb süüdistada, teine asi väita, et mina olin kõva vabadusvõitleja ja päästja :lol: Loodan, et sain Sinust õieti aru. :roll:

Postitatud: 13 Dets, 2005 23:17
Postitas Veltu
Olen Kapral Karuga igati nõus. Ja kui Kapral Karu jutt kokku võtta, siis võib tõdeda, et pole head ilma halvata ja vastupidi. Meil polnud küll iseseisvust jne, kuid lihtinimese elu oli tollal väga soodne. Ei pidanud tollal inimesed "parim aeg enne" ületanud tooteid ostma, ei pidanud nad kaltsukatest riideid soetama, ei pidanud nad peldikus asjal käies ust lahti jätma, sest pole raha et elektriarvet maksta jne. Muidugi vaatasid inimesed iseseisvumise ajal vastikustundega kommunismi aega. Aga ma mõtlen, et kui tollal tulid käsud Moskvast, siis nüüd tulevad need Brüsselist. Mis vene ajal tehti tankidega, see tehakse nüüd bürokraatiaga.

Postitatud: 13 Dets, 2005 23:18
Postitas propatria
Ega selle peale olegi midagi rohkem lisada... Kapral Karu on kõik mu mõtted juba siia kirja pannud.
Tuleb välja, et meil kaunis sarnane saatus.
Erinevus vaid selles, et minu militaarhuvid on olnud teistlaadi...
Seejuures on hämmastav, et nö okupandid suhtusid minu ebardlikku hobisse lausa soosivalt, mitte nagu praegu "omad", kelle jaoks on juba paari roostes padruni omamisest küllalt, et algatada kriminaalasi...

ProPatria

Postitatud: 14 Dets, 2005 3:23
Postitas Soobel
Olen vaielnud küll ja veel vene aja tagaigatsejatega. Tavaliselt kiitsid nad: "Küll oli odav ja muretu elu, nagu paradiisis..."
Mina siis jätkan: "Palgad olid suured jah, võisid poest osta millise auto tahtsid, igat liiki vorsti ja liha müüdi igal nädalapäeval, poed olid riideid paksult täis, kodutehnikat na valo..."
Siis jäädakse tavaliselt vait, kui meenub kahetunnine peldikupaberisaba.

Praeguse aja ainus häda on Reformierakond oma kauboikapitalismiga. Ei meeldi mulle see edukus, mille aluseks on teatud kaaskodanike kannilakkumine ja teiste teatud kaaskodanike jalge alla tallamine. Niimoodi aeti asju 50000 aastat tagasi, raha asemel olid kivikirved ja kaikad. Inimene kui mõistuslik elusolend võiks suuta veidi laiemalt mõelda. Eriti imelik on Reformierakonna paanika, kui pensione tõstetakse või algatatakse mõni muu eelnõu, mille tulemusena kerkib oht, et vaesemale kihile jääb rohkem raha taskusse.

Muidu... nõukaajal ei olnud mul ikka autot, internetti, digikaamerat ja moblat. Kui 10 aasta pärast tagasi vaadata praegust aega ja augustiputši, siis alles näeme, kuidas elu selle 15 aastaga edasi arenes.

Tore rahvas siiski, mis siis, et võimukoridoride õhku rikuvad endised kommarid. Selle rahva kaitseks tuleks relv kätte võtta küll, kui vaja.

Postitatud: 14 Dets, 2005 14:57
Postitas OveT.
Soobel kirjutas:Olen vaielnud küll ja veel vene aja tagaigatsejatega. Tavaliselt kiitsid nad: "Küll oli odav ja muretu elu, nagu paradiisis..."
Mina siis jätkan: "Palgad olid suured jah, võisid poest osta millise auto tahtsid, igat liiki vorsti ja liha müüdi igal nädalapäeval, poed olid riideid paksult täis, kodutehnikat na valo..."
Siis jäädakse tavaliselt vait, kui meenub kahetunnine peldikupaberisaba.

.
Olid ka "kuldsed kuuekümnendad". Neid ilmselt mäletavad siinsetest vähesed. Sotsialismi tipphetked ja minu lapsepõlv kattusid meeldivalt.

Postitatud: 14 Dets, 2005 16:39
Postitas alex
ajupesu võib ju näha mitmest aspektist või teemast lähtuvalt. Mina küll näiteks mäletan et iial ei võtnud tõe pähe ühiskonnakriitilis ameerika filme(need olid siis ainsad mis n.liidu levisse saabusid ja aastaid hiljem usas olles tuli tõdeda et eks ikka teatud tõetera oli neis vist küll. Samas mäletan et kui 70ndate keskel Ukrainas sundaega teenisin siis korrutati meile muidugi leninit ja brezhnevit etet ja taha aga ka muuhulgas et kohe trulevad hiinlased sõjaga ja pean tunnistama et vahetevahel hakkasin seal ukrainas seda hiinlaste tulekut uskumagi.
Olen nüüd omamoodui uhkegi et iga oma argust ja lollust ära pole suutnud mälust kustutada

Postitatud: 14 Dets, 2005 21:59
Postitas Horst
Juba keskkooli ajaks (70-ndad) oli "Eesti rahva kannatuste aasta" läbi loetud ja muud esimese eesti aja materjali põhjal, mis Saaremaalt siit-sealt kätte said, oli asi selge. Kogu punane propaganda jooksis mööda külgi maha.
Beatles-värk tuli ka peale ning lääne popmuusika ning sellega seonduv põhjustasid pigem Lääne eluolu üleidealiseerimise.
Seda aga ei saa küll õelda, et lapsepõlv õnnetu oleks olnud.