Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Sektor gazovoi ataki]

Samas oli hipide "narkomaania" tollase kontrakultuuri osa, mis Eestis suri välja koos iseseisvuse taastamisega. Kes tahab lugegu sedasama V. Wiedemanni raamatut, viimati sai poodidest sümboolse hinnaga, aga raamat on suurepärane. Need tüübid lagundasid N Liitu ikka korralikult, kuni selleni välja, et paljundasid, tõlkisid ja andsid välja sellel ajal keelatud kirjandust. Sõnavaras kasutasid palju inglise keelt, mis oli tollel ajal haruldane. Näiteks askat - küsima, na fletu - korteris.

Psühhiaater oli nõukogude ajal repressiivaparaadi osa, mitte ainult vaimuhaiguste ravija.

Parandasin ära, et ikka iseseisvus taastus.

[mart2]

Samas oli hipide "narkomaania" tollase kontrakultuuri osa, mis Eestis suri välja koos teise vabariigi tekkimisega...

Äkki kaasfoorumlane selgitaks, millal tekkis teine vabariik ja miks ei ole olnud iseseisvuse taastamist?
(Mis keelel see meelel?)

[Walter2]

Jah, AI 76 joomine on kõnekujund.

Kui olla korrektne siis nimetatud vedeliku tähis oli A-76, kõrgema okt. arvuga oli AI-93. I nagu ispõtatelnõi.

[Kapten Trumm]

Nõuka meditsiini/korrakaitse ühisosa oli selline "tore" asi nagu sundravi. Selle sildi all võis teha kõike, nii "kahtlase elemendi" hullumajja sulgeda kui ka tripperi levijatele penitsilliini süstida.
Kindlasti teatud aladel andis see tulemusi - levinuimad sundravi kohad olid tuberkuloos ja suguhaigused - nende näidud lendasid taasiseseisvumise järel kosmosesse (võrreldes 80ndate keskpaigaga näiteks). Teisalt jällegi oli võimalik "vaenulik" element paigutada haigla kinnisesse osakonda ja manustada talle sobivaid ravimeid, kuniks oligi seisundis, mis tingis hullumaja kinnises osakonnas hoidmist. Sest vangi panek oleks "kahtlasele elemendile" andnud suurema kaalu - näe, võim kardab, lihtsam oli segaseks tunnistada.

See sundravi on ka nagu tervisejulgeoleku osa - tavainimesel on siiski õigus sõita trammis, kuhu mõni ravi pooleli jätnud ullike kohe köhinud oma ravimiresitentseid pisikuid.

[toomas tyrk]

Samas oli hipide "narkomaania" tollase kontrakultuuri osa, mis Eestis suri välja koos teise vabariigi tekkimisega...

Äkki kaasfoorumlane selgitaks, millal tekkis teine vabariik ja miks ei ole olnud iseseisvuse taastamist?
(Mis keelel see meelel?)

Prantslased järjestavad oma "vabariike" vastavalt põhiseaduste kehtestamisele. Seega - sellest teooriast lähtuvalt - teine Eesti Vabariik sündis vapside põhiseaduseelnõu rahvahääletusel läbimineku ning kehtestamise järel 1934. a. Kolmas vabariiki 1938. aasta põhiseaduse kehtimahakkamise järel ning praegune on siis neljas.

Isesisvuse taastamise nimeline sündmus jäi siis sinna kolmanda ja neljanda vahele...

[Kapten Trumm]

Jah, AI 76 joomine on kõnekujund.

Kui olla korrektne siis nimetatud vedeliku tähis oli A-76, kõrgema okt. arvuga oli AI-93. I nagu ispõtatelnõi.

Mingil põhjusel kasutati eri tähiseid, oktaanarvu määrataksegi kahel meetodil - mootorimeetodil ja katsemeetodil (ehk ispõtatelnõi). Katsemeedodil on oktaanarv mõni ühik kõrgem.
Näiteks AI-93 oktaanarv katsemeetodil on 86 ringis.

Madala oktaanarvuga bensiine (A-66, A-76) tähistati aga miskipärast mootorimeetodi oktaanarvuga, kõrgeoktaanilisi katsemeetodi omaga (AI-93, AI-95). Nõuka aja järel figureeris ka miski A-91, mis võis olla lihtsalt tanklaketi fantaasia.

[Walter2]

Mingil põhjusel kasutati eri tähiseid, oktaanarvu määrataksegi kahel meetodil - mootorimeetodil ja katsemeetodil (ehk ispõtatelnõi). Katsemeedodil on oktaanarv mõni ühik kõrgem.
Näiteks AI-93 oktaanarv katsemeetodil on 86 ringis.
Madala oktaanarvuga bensiine (A-66, A-76) tähistati aga miskipärast mootorimeetodi oktaanarvuga, kõrgeoktaanilisi katsemeetodi omaga (AI-93, AI-95). Nõuka aja järel figureeris ka miski A-91, mis võis olla lihtsalt tanklaketi fantaasia.

Põhjus oli lihtsalt kronoloogiline. Masslevinud bensiin oli NSVL sõjajärgselt A-66, mida hiljem asendas A-72 (A-76). Muu kütuse järgi lihtsalt puudus vajadus kuna polnud autosid mis vajasid kõrgema oktaanarvuga kütust. Kui suurema poliitilise sula järel ilmusid vastavate kõrgema surveastmega mootoritega sõidukid (Žiguli, M-412 jne.) siis tekkis vajadus ka sobiva kütuse järele, mille oktaanarv pandi paika nüüd juba tehnoloogia arenedes tekkinud ja juurutatud laborikatsetega. Vanade standarditele vastavad oktaanarvu määramise mootorimeetodid lendasid ajaloo prügikasti, kuigi A-76 müüakse selle tähise all Venemaal tänapäevani. Ilmselt ei kontrollita sellegi vedeliku oktaanarvu enam mootorimeetodiga. Kuidas see neegrite maal käib ei oska kahjuks öelda.

[Fucs]

ОЧИ - oktaanarv on määratud uurimismeetodil (RON)
ОЧМ - oktaanarv on määratud mootorimeetodil (MON)

Vene bens.png (7.51 KiB) Vaadatud 2878 korda

* A-66 bensu sain mina viimati 1985 aastal Tudu metsapunktist.
Valasin Gaz-52 -le sisse. Kuidagi ikka liikus, aga vaevaliselt.

* Peale kroonut sõitsin mingi aeg Gaz-53 -ga.
Sellele oli küll ette nähtud A-76 bens aga millegi pärast jagati ainult A-72 talonge.
53 liikus 72-ga igatahes paremini, kui Gaz52 A-66 -ga, aga kulu oli kõvasti suurem kui ette nähtud.
See asi lahendati kohustusliku spidoka kerimisega

* AИ-93 oli aga hingehinnaga lukskaup
Kroonus tegin bussi lube ja õppe- ning eksamisõite tehti sealkandis toona Liaz-677 -ga (olid ka meil kunagi siin linnapildis linnaliinibussideks).
See kolakas sõitis AИ-93 bensuga (...ühe õppesõidu ajal kästi sõita bensujaama ja ma tüürisin selle asjanduse A-76 kalonka ette ning sain sõimata, et krt küll see sõidab 93 bensuga ), mida rüüpas nii umbes 55-60 liitrit sajale (kogemused talvel, linnasõidul) ja sellel oli automaatkäigukast... analooge mitteomav....

* Nooruspõlves sai võrriga ringi kärutatud, aga bensu polnud kusagilt saada.
Mäletan, et sai mindud lõpuks mingisse petrooliputkasse ja ostetud suure hädaga sealt paar pudelit aviobensiini
Koos kastoorikaga sisse ja... liikus küll

* Siis kui IME (isemajandav Eesti jms) ja kooperatiivide/glassnosti aeg oli, siis muutus ühel hetkel defkaks ka bensiin.
Kuna mul oli Vaz 2107 mis tahtis saada 93 bensu siis sai kokku segatud A-72 ja A-76 bensu naftaliiniga
Kott naftaliini seisis kuuri nurgas selleks otstarbeks.
See võttis detonatsiooni ja klappide kõlina ära.

[Kapten Trumm]

AИ-93 oli aga hingehinnaga lukskaup

Tegelikult liikus seda sõjaväe käes küllalt - Uralid sellega ju sõitsid.

Urali (ehk 7 liitrise ZIL-i) mootori 93 vajadus tundub siiani müstika. Selle surveaste on piisavalt madal, et peaks sõitma ka 76-ga.
Mootor on saadud tavalisel Zili (6 liitrit) töömahu suurendamisega silindriläbimõõdu kasvatamise teel (7 liitrit), mis tõi kaasa võimsuse kasvu 30 hobust.
Seda mootorit kasutasid peale Urali enda Liaz-linnaliinibussid (sõitsid Ida-Virus, Tallinnas olid paremad) ja "pikad" Turist-Laz-id (lühikesed olid tavalise Zili mootoriga).
Kuna Urali mootori taga istus Mazi käigukast, oli suhteliselt lihtne asendada see janune Urali mootor bussil Maz-i V6 diiselmootoriga.
Seda mitmel pool kolhoosi töökodade tasemel ka tehti. Tõsi, see tegi põrgulärmi ja kiirus jäi kehvakeseks (Urali mootor oli kiiremate pööretega).

[Väino]

Veel piiritsooni passikontrollist:
Kaheksakümnendate keskel Kuivastu passikontrollis vahetasime sugulasega passid omavahel ära. Kuna istusime bussis teine teiselpool vahekäiku, siis tagapool olevad kaasreisijad nägid ja vaatasid huviga, mis juhtuma hakkab. Aga ei midagi - piirivalvur kas ei märganud näo ja foto erinevusi või siis märkas ka seda, et mõlema passi omanikud on kohal; igaljuhul mingit reaktsiooni ei järgnenud. Rahvas küll muigas.

[Kapten Trumm]

Pakun, et piirivalvuril oli oma vahetuse lõpuni jäänud kolmveerand tundi ja tal oli suht "pofik", mis toimub

[Kapten Trumm]

* Siis kui IME (isemajandav Eesti jms) ja kooperatiivide/glassnosti aeg oli, siis muutus ühel hetkel defkaks ka bensiin.
Kuna mul oli Vaz 2107 mis tahtis saada 93 bensu siis sai kokku segatud A-72 ja A-76 bensu naftaliiniga
Kott naftaliini seisis kuuri nurgas selleks otstarbeks.
See võttis detonatsiooni ja klappide kõlina ära.

Probleem oli selles, et Lada polnud eriti mõeldud kasutamiseks tollases peamiselt põllumajanduslikus/tööstuslikus tootmises, mille logistika oli 76-põhine.
Nii Volgast kui 412 mossest eksisteerisid versioonid töötamiseks 76 bensiinil kohe tehasest. Eriti lihtne oli selleks konvertida Volgat - vahe oli ainult plokikaanes.
Volgal kasutati seda 76-peal töötavat mootorit nt taksodel. Parteijuhtide omad olid ikka 93 peal.
Mossel olid teised kolvid (lisaks pisividinad süütejagajas). Ladal oli ainus toimiv viis 76 tarvitamiseks freesida põlemiskambrist maha (vastavad joonised liikusid ka ringi).
Kõik muud versioonid nagu tolueen, kahe plokikaanetihendi panek tagasid mootori kehvavõitu töö.

[frantzus]

AИ-93 oli aga hingehinnaga lukskaup

Tegelikult liikus seda sõjaväe käes küllalt - Uralid sellega ju sõitsid.

Urali (ehk 7 liitrise ZIL-i) mootori 93 vajadus tundub siiani müstika. Selle surveaste on piisavalt madal, et peaks sõitma ka 76-ga.
Mootor on saadud tavalisel Zili (6 liitrit) töömahu suurendamisega silindriläbimõõdu kasvatamise teel (7 liitrit), mis tõi kaasa võimsuse kasvu 30 hobust.
Seda mootorit kasutasid peale Urali enda Liaz-linnaliinibussid (sõitsid Ida-Virus, Tallinnas olid paremad) ja "pikad" Turist-Laz-id (lühikesed olid tavalise Zili mootoriga).
Kuna Urali mootori taga istus Mazi käigukast, oli suhteliselt lihtne asendada see janune Urali mootor bussil Maz-i V6 diiselmootoriga.
Seda mitmel pool kolhoosi töökodade tasemel ka tehti. Tõsi, see tegi põrgulärmi ja kiirus jäi kehvakeseks (Urali mootor oli kiiremate pööretega).

kui mälu ei peta siis oli see ka koolis ( ligi kaks inimpõlve tagasi) teemaks. asi iseenesest lihtne, tegu tootmise unifitseerimisega. projekteerimise eeltingimuseks oli et mootoriplokk peab samaks jääma aga võimsus ja vääne peab kasvama. töömahule tulid füüsilised piirid ette , seega tulid mängu teised komponendid nagu gaasijaotusfaasid jms, mootori dünaamika tagamiseks erinevatel reziimidel osutuks vajalikuks kangem bensiin. mootor mõeldud armee vedukile ja mitte supiköögi vedamiseks...! võrreldes ZIL-131-ga hoopis teine level, aga hooldus-remont (PARM kompleks) suures osas kattuvad. nii lihtne see vist ongi...

[frantzus]

Veel piiritsooni passikontrollist:
Kaheksakümnendate keskel Kuivastu passikontrollis vahetasime sugulasega passid omavahel ära. Kuna istusime bussis teine teiselpool vahekäiku, siis tagapool olevad kaasreisijad nägid ja vaatasid huviga, mis juhtuma hakkab. Aga ei midagi - piirivalvur kas ei märganud näo ja foto erinevusi või siis märkas ka seda, et mõlema passi omanikud on kohal; igaljuhul mingit reaktsiooni ei järgnenud. Rahvas küll muigas.

A.D. 1987, jaanipäeval tulin sõjaväest. enne sõjaväge olin kõva rahvatantsija ja nüüd selgus et juulis rahvatantsurühmal Saaremaa tripp ja üks meesjalg puudu, eelmine läks just kroonu . kohe vaja piiritsooni luba teha aga mul pole ju passi, see Rataskaevu tänaval ja krt kätte saab alles kuu aja pärast ja vot siis sai süsteem haneks tõmmatud, korralikult! vennas läks kroonu aasta peale mind, aga passi ära ei andnud, see vedeles ema juures. läkski venna pass passilauda piiritsooni loa taotlemisele, ja vastus oli positiivne . Saaremaa tripil kontrolliti passi ja nägu kolm korda, minnes-tulles sadamas ja korra telklaagris mereääres patrulli poolt, kõik korrad pass+face kõigil eraldi, läks õnneks ei olnud kaksikvend, vanusevahe 2 aastat, aga vuntsid pidin enne trippi maha ajama...

[vanahalb]

Ma käisin tollal Saaremaal ainult ühe korra, mäletamist mööda 7 või 8 klassis ekskursioonil ehk siis orienteeruvalt 1982-83. Passi veel kindlasti polnud, see anti pärast 16 aastaseks saamist. Minumeelest asjatas dokumentidega kool, tehti mingi nimekiri ja sinna saadi pitsat alla. Sadamas oli õpetajatel kõige suurem mure, et grupp koos püsiks kui piirivalvurid nimestikust näpuga järge hakkasid ajama. Erilist näokontrolli ei mäleta ja pole niiväga kindel , et kas kaasas pidi olema pildiga õpilaspilet või hoopis sünnitunnistus, kus fotot teadupärast polnud.

80-ndatel oli minuarust tõsisemale kontrollile juba nagunii käega löödud. Ajajooned oskan laias laastus nii paika panna, et 1972 ostsid vanemad uue auto. millegipärast mäletan seda ja mõnda sõitu ka vana autoga varasemast ajast. 1975 - kooliminek. 1980- "juba suur" ja päris pikki sõite kannatas jalgrattaga teha.
Teine variant piirikontrollile sattuda oli piiritsoonis kondamine. Ma elasin seal ja kõige lähem kordon oli Tsitre. Neil oli keset maanteed II MS stiilis musta-valgetriibline putka ja tõkkepuu. Suht suvalises kohas, umbes seal kus praegult Muuksi linnamäe parkimisplats on. Suvalises sellepärast, et kes sealtkaudu minna ei tahtnud, läks läbi küla ja ei kontrollinud teda keegi. Vaid tee tuli paar kilomeetrit pikem.
Enamuse ajast oli putka küll tühi ja tõkkepuu üleval. 70-ndate esimeses pooles ikka juhtus, et üllatus-üllatus, putka ei olnudki tühi vaid seal oli kaks solbanit. Koer oli ka kuid ei mäleta, et ta kunagi isikutuvastamisest osa oleks võtnud. Koer peesitas pika oheliku otsas putka lähedal ja mõtles oma koeramõtteid. Veel hämaramatel aegadel oli piirivalvuritel ka hobune . Hobuse põhitöö tundus olema piiririba äestamine.
See oli veel ikke päris 70-ndate alguses kui rannas olid okastraat ja äestatud piiririba. Suvel oli traataias alaline auk ja randa ujuma minejad üritasid hakatuseks piiriribast üle hüpata. Päris lai oli ja hästi ei õnnestunud. Kuskil teises kolmandikus oli juba jalajälg ja õhtuks tekkis sellesse kohta jalgrada. Rannast kojumineku aeg tuli kätte siis kui keegi märkas, et kell nii palju ja hobune juba tuleb. Hobune tuligi, tülpinud nägu ees ja äke järel ning sama tülpinud nägu oli toimkonna piirivalvuril ning 8-9 paiku õhtul äestasid nad piiririba üles. Kui järgmine päev ilus rannailm oli, tekkis samase kohta õhtuks taas jalgrada ning hobune sai jälle koormust.
Auk traataias parandati vist alles sügisel ära. Siis suvitajatel enam randa asja polnud.

80-ndate alguses olid neist konstruktsioonidest järel pehkinud aiajäänused ja musta-valgetriibuline putka mädanes samuti ära. Ning kui varemalt oli pimedatel õhtutel üsna tihti näha kuidas piirivalvurid oma prozektoriga mängisid ja igavusest taevast kompasid, siis 80-ndateks oli prozektoril pirn läbi põlenud või saadi radarimajandusega järje peale.

Täpsemalt mõtiskledes võis see putka olla mõeldud liinibussiga reisijate kontrolliks + mõni spioon, kes õndsas teadmatuses otse sülle sõitis. Umbes samasugune putka oli minumeelest ka enne Loksat. Seal oli niisugune omapära, et liinibuss sõitis Loksalt veel edasi - Hara sadamani või Pärispeale kus sõjaväel juba kindlamalt jalg maas oli ja mingi eelkontroll ilmselt ka õigustatud. Need, kes Loksale tahtsid minna ja passi koju olid unustanud, tulid koos teistega bussist välja ja läksid putka tagant üle põllu jalgsi Loksale. Need, kellel dokumendid korras olid , lubati bussi tagasi ja sõitsid edasi mehhaniseeritult nagu valged inimesed.