Postitatud: 03 Apr, 2009 13:55
.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
See oleks kaunis tüütu asjatoimetus. Minul on lihtsalt isiklik arvamus,et vaatamata okupatsioonile ja mõningatele piirangutele oli TERVE eesti rahva olukord parem püsimajäämise mõttes.Fucs kirjutas:Ehh. Pange siis kokku väike nimekiri sellest mis oli hea nõukaajal (viimasel kolmandikul) mis paha ja vastupidi, mis on nüüd hea ja mis paha. Postitage see siia. Hea oleks siis võrrelda mis kus kes kas. Et mihuke List see pikem saab?
Ma siiani arvasin, et tootmine ehitatakse sinna kus inimesi on, mitte vastupidi aga ju uuel ajal uued kombed. Kuigi ma ei saa aru, kies see loll peaks olema, kes ehitab tehase. Sinna juurde ehitab ta küla või linna ning jääb inimesi ootama. Ma arvan, et ta on väga rumal inimene.Wots kirjutas: Kui praegu oleks Eestis rohkem tööstusi/keskusi ning see üle maa laiali jaotatud siis ei tekiks inimestel vajadust Tallinnasse kokku joosta.
Einoh, eks ilmselt saab kaerajaani ka hanges karata kuid laulupeo korraldamine metsas on tiba raske.Wots kirjutas: Euro Liidu arengu toetus on puhas jama ning selle võiks lükata paberimajanduse keerdkäikudesse. Ainult inimesed saavad kultuuri edasi kanda ja elus hoida,mitte teatud rahasummad mille eest ehitatakse nö rahvamajasid,laululavasid ja vaatetorne.
Sõnaühend "Vormilt rahvalik, sisult kommunistlik" ütleb midagi? Selline see kunst kippus olema. Mitte kõik, elitaarne kunst ei olnud seda sageli. Kui nagu nimigi ütleb, ei olnud ta mõeldud massidele.Wots kirjutas: Siiski,ootan sinupoolset valgustamist Eesti kunsti taassünnist ja õielepuhkemisest peale 50. aastast okupatsiooni.
Narkomaania oli NL -s tegelikult üsna levinud, isiklikult arvan, et vähene levik oli seotud vohava alkoholismiga ning sellega, et raha teenimiseks suurt mõtet polnud. Raha võisid kokku ajada kuid ega mingist tasemest alates(maja, auto jms) sellega suurt teha polnud, hakkasid liiga silma paistma.Wots kirjutas: *Võrdleme narkomaanide arvu aastal 80 ja preagu,Aidsi levikut
*Kui palju ülikooli lõpetajaid on preagu ja palju oli vanasti ning mida on võimalik selle haridusega tegelikult peale hakata. Tuletan meelde,et kaugeltki mitte kõik kes saavad "innovaatilise äriõppe" ei nühi finantsdirektori tooli.
*Kuritegevus
*Elementaarne söök/jook-jm säärane igapäeva kaup
*Lasteaiad
*Töötus
*Rahva tervislik seisunud.
* Enamus suur ehitisi nagu maanteed ja sillad on ka just nõuk. ajal tehtud.
Me võime küll rääkida,et preagu näiteks on meil igalühel arvutid ja mobiil kui aastal 80. polnud seda Lääne samuti mitte. Ja 90. keskel maksis suvaline mobiil telefon terve kuupalga!
Wots on lihtsalt idioot, neid on alati ja igal pool olnud. RIIK peaks kedagi sundima ja panema tööle, no tule taevas appi (Pole ma ise küll mingi Ansipi pooldaja, aga siin sobib ta ütlus nagu "rusikas silmaauku"). Wots, mine ravile!Wots kirjutas: Irw,preagu on täpselt samamoodi kõrgharidusega,näiteks Tehinka Kõrgkoolis on inseneridele aastas ette nähtud 20 kohta riigieelarvelist. Riiklik nõudlus või lihtsalt säte.
Kuid erinevalt NLi ajast ei saa tänapäeval riik MITTE KEDAGI tööga varustada,või sundida mingit firmat kedagi tööle võtma! 20kohta on lihtsalt sümboolne number. Ma ei suuda siin edasiminekut leida.
Mögga, juba 70-ndate lõpupoole hoiti haiglate vastuvõtuosakondade uksed ööseti lukus, sest õdedel olid pahupidi silmadega kõigeks valmis süstitahtjad päris tavaline nähtus.Mina mõistan narkomaandie all süstivaid sõltlasti,kes pahatihti levitavad Aidsi ka. NL-is oli lõuna vabariike kus kanepit kasvas ning selle suitsetamine oli pehmelt öeldes veres,ühiskonnale see ohtu ei kujuta.
Jušht- õppisid viis aastat TPIs ära ja said suunamise majavalitsusse... Õppisid peenmehaanikat ja said Rakvere DOSAFi osakonnajuhatajaks.Sedagi tänu tutvustele...Kui palju ülikooli lõpetajaid on preagu ja palju oli vanasti ning mida on võimalik selle haridusega tegelikult peale hakata. Tuletan meelde,et kaugeltki mitte kõik kes saavad "innovaatilise äriõppe" ei nühi finantsdirektori tooli.
...ja Siberi ääretud avarused...ülla-ülla, kõik ei olnudki poliitkurikaelad, retse jagus ka päris palju. Et kättesaadud korterivargad mõisteti kinni kas elukohajärgses või kättesaamiskoha kohtus(ei mäleta enam kummas) siis oli mitmelgi tuttaval võimalus siseministeeriumi kuludega kes Krasnojarskis, kes Irkutskis, kes Permis kohtus tunnistajaks viibida. ja saada peale süüdimõistvat otsust aastaid kuus viierublased rahakaarte kinnipidamiskohast...*Kuritegevus
Maga välja...viinerisaba ei mäleta või??? 80-ndate teise poole sees sündinud laps sai mul piima spets talongi alusel. Õlle küsijale vaadati poes otsa nagu lollakale.(tuli Sakust autoga veoka sabas sõita ja tuvastada, kuhu kaup maha pandi...) Tollase Lomanossuvi uulitsas pandi saiapood püsti, saba ulatus alatihti Kaubamajani...kust tormasid välja massid, tualettpaberirullidest keed ümber kere nagu neegrisuguharul, huulil võidukas naeratus- saab jälle puhaste näppudega sööma...(see viimane nüüd küll karikatuuris). Kaasaskantava raadio ostmine riiklikust kaubandusest oli müsteerium, telekast ei räägigi. Telefonijärjekorras seisis naabritaat 28 aastat ja läks ilma telefonita hauda...Tuli igatsus kallale...?*Elementaarne söök/jook-jm säärane igapäeva kaup
Taas vale, polnud neid kohti vabalt võtta ühtegi...isegi kasvasin ilma lasteaiata, ema jäi koduseks ning taat rabas kahel kohal.*Lasteaiad
*Töötus
Oli-oli...tasuta ja kasuta...Soomlasest hambaarst imestas, kuidas küll saab inimene ise hambale plommi panna, tema seda küll ei suutvat. Sõjaväes lõikas linnagarnisoni arst tableti pooleks, käskis ühe poole võtta enne sööki, mis pidi ekseemi ravima ja teise poole peale sööki kõhulahtisuse vastu...Kui tervislik seisund sel ajal nii üüratult hea oli, siis kuidas seletada viimastel aastakümnetel eluea pikenemist kapitalismi laastavates tingimustes???*Rahva tervislik seisunud.
Sellist lollust annab juba välja mõelda. Aga on veel võimalusi, on...näiteks autode arv võrrelduna 1939 aasta tasemega suurenes ikka koledasti...ja plastmassist purgikaasi tootsime 1900 aastaga võrreldes miljoneid kordi rohkem...vaskkaabel, mida meil toodeti, andis 1765 aasta numbritele ikka kah silmad ette...kõik tänu nõukogude võimu viljastavatele tingimustele...* Enamus suur ehitisi nagu maanteed ja sillad on ka just nõuk. ajal tehtud.
Vaata 80 -aid välismaal. Polnud ka seal see süstimine popp. Aeg on lihtsalt selline.Wots kirjutas: Mina mõistan narkomaandie all süstivaid sõltlasti,kes pahatihti levitavad Aidsi ka. NL-is oli lõuna vabariike kus kanepit kasvas ning selle suitsetamine oli pehmelt öeldes veres,ühiskonnale see ohtu ei kujuta.
Ma ei suuda näha ka tagasiminekut.Wots kirjutas: Irw,preagu on täpselt samamoodi kõrgharidusega,näiteks Tehinka Kõrgkoolis on inseneridele aastas ette nähtud 20 kohta riigieelarvelist. Riiklik nõudlus või lihtsalt säte.
Kuid erinevalt NLi ajast ei saa tänapäeval riik MITTE KEDAGI tööga varustada,või sundida mingit firmat kedagi tööle võtma! 20kohta on lihtsalt sümboolne number. Ma ei suuda siin edasiminekut leida.
Mis Eestis praegu on kurjategijate põhimass eestlased või?Wots kirjutas: Kas sa tahad väita,et vangilaagrid(ärme 50. arvesta kus kasutati massiliselt orjatööjõudu) koosnesid ainult eestlastest? Seal olid üle terve Liidu massid kokkuaetud.
Parim ennetusvahend on läbi aegade olnud Prantsuse revolutsiooni aegadel välja töötatud riistapuu.Wots kirjutas: Rääkides kuritegevusest,siis vähemalt karistused olid tol ajal tunduvalt suuremad. Praegu on liigne võrdsuse ja ülekohtu kartuses reaalsed vangla aastad väääga napiks jäänud. Samuti,miks mitte vange juba tööl kasutada?
On selline kena vanasõna "Ei saa santi sundida, kui sant ei taha kõndida". Tõenäosus, et sa nende käest saaksid tagasi rohkem kui sundimise peale kulub, on väga väike. Samuti on väike tõenäosus, et sundimisega neist inimest saad.Wots kirjutas: Kas pompsusid on odavam kiirabiga käia ravimas kui nemad varustada elemenaatrse tööga ja majutusega. Kodutute hooldekodud on samamoodi olemas. Miks nemad siis vahepeal natukene omalt poolt ei võiks liigutada?
Mitte elutervemalt vaid sunniviisiliselt. Sina, Wots, ei oleks näiteks siin jutustanud, vaid kolhoosis kive korjanud vms.Wots kirjutas: Ma sugui ei väida,et nõuka aeg oli ideaalne maailm kuid nii mõnigi asi oli palju elutervemalt ära korraldatud. Joomise kohta võime kõik väga palju näiteid elust enesest tuua nii preagu kui nõuka ajal,sellest pole võimalik midagi välja lugeda.
mutionu kirjutas:Ära vingu
Enne oli hea kellelegi näpuga näidata.
Nüüd on selge ... kui asi p**sse läheb siis oleme vaid ise süüdi. Erilised fännid võivad veel enne surma minna Etsi või Andrust klobima.
Wots kirjutas: 1) Väga suur hulk inimesi kes käisid kolhoosi tööle omasid enda talu ja need kes kaugemalt tulid sokutati jah nö paneelmajadesse(3,4 kordsed).
Ei ela päris sellistes majades nagu leidub endistes kolhoosikeskustes, kuigi ka Lasnamägi on kole. Mis mõttes "kuigi pole enam NSV Liitu"? Kas oleks pidanud karbid maha tõmbama ja kuuse alla kolima? Aegamööda nad siiski tühjemaks jäävad ja ükshaaval neid maha tõmmatakse.Wots kirjutas: huvitaval kombel sa nimetad "kolemajadeks" kuid praegu pool Tallinnat elabes taolistes ning ometigi enam pole NSV Liidu.
Inimesed paiknevad vastavalt sellele, kus on tööd. Tänapäeval suudetakse põllumajanduses toota palju efektiivsemalt kui tol ajal, mistõttu ei vajata enam nii suurt päevavaraste armeed (mitte et kõik töölised päevavargad oleksid olnud, aga mäletan neid aegu hästi, mäletan... (vanaema oli neljas laudas brigadiriks ja mina juntsisin tihti kaasas)).Wots kirjutas:Kui praegu oleks Eestis rohkem tööstusi/keskusi ning see üle maa laiali jaotatud siis ei tekiks inimestel vajadust Tallinnasse kokku joosta.
Inimesed ju paiknevad vastavalt sellele kus on eluks vajalikud tingimused loodud.
Nõukogude kord HÄVITAS sellise tootmisüksuse nagu talu ning inimesed sisuliselt sunniti kolhoosidesse astuma. Muidugi oleksid ka talude tootmises aja jooksul struktuursed muudatused toimunud, aga kõik oleks kulgenud oma normaalset rada pidi, aja nõuetele ja paratamatustele vastavalt, mitte vägivaldses utoopias.Wots kirjutas:Külaühiskond ei saanud nagunii kesta kauem kui ilmusid tööstused. Ma ei ütleks,et nõukogude kord hävitas selle,pigem lihtsalt hakati töötama mitte enam kodus vaid lähedal asuvas tootmisüksuses.
No mida, mida? Infrastruktuuri puudumine (raske luua uusi töökohti) ning elukeskkonna troostitus on peamised põhjused, miks elu maal hävib.Wots kirjutas:2) Euro Liidu arengu toetus on puhas jama ning selle võiks lükata paberimajanduse keerdkäikudesse. Ainult inimesed saavad kultuuri edasi kanda ja elus hoida,mitte teatud rahasummad mille eest ehitatakse nö rahvamajasid,laululavasid ja vaatetorne.
Hmm, kas oled ise suur kultuuritarbija?Wots kirjutas:3) Siiski,ootan sinupoolset valgustamist Eesti kunsti taassünnist ja õielepuhkemisest peale 50. aastast okupatsiooni.
Kas keegi on tsenseerinud?Wots kirjutas:Ja kas siis demokraatia ei tähenda just sõnavabadust,ei taha ju keegi nõuka aega oma tsensuuriga tagasi.
Küll see eluke võiks lihtne olla kui kõik head plaanid ka reaalsuses teostatavad oleksid. Ühesõnaga - ehkki mulle ei meeldi võõrkeelsete väljendite kasutamine eestikeelses kõnes - siiski no comment.Wots kirjutas: 1) Jutt jookseb kuidagi rappa,nimelt kui Nõuk ajal olid siin (nagu kombeks ikka okupeeritud maades) palju venelasi siis miks neid 91. aastal tagasi kust tulid ei saadetud? Nende siiajätmisega saime endale palju probleeme juurde,alates pehmelt öeldes Eesti vaenuliku suhtumisega rahvamassist ning just nimelt enamus kuritegusid sooritavad vene keelt kõnelevad inimesed.
Kas see on normaalne kui inimesed peavad põhitöö kõrvalt aiasaadusi müüma? Mis mõttes läks olukord vabamaks? Et enam ei saadetud Siberisse? Aitäh nende suurepäraste võimaluste, viljastavate tingimuste eest nõukogude võimule!Wots kirjutas: 2) Inimesed käisid oma taludest kolhoosi tööle ning jah kuigipalju maad võeti käest ära kuid 70.-80. läks olukord vabamaks. Minul praktiliselt kõik sugulased suutsid lisaks põhitööle käia veel erinevaid aiasaadusi turgudel müümas. Turg oli tohutu,katsu nüüd väiketalunikuna oma saadusi realiseerida.
Tead Sa midagi teede normidest ja klassidest, et julged nii kergekäeliselt lahmida ("peaksid kõik põhimaanted olema 4-realised")? Lihtsamalt öeldes - nõutav maanteeklass on funktsioon liiklussagedusest. Loe teeseadust. Muuseas, lähikümnendil näeme suuremate linnade ümbruses väga suuremahulisi tee-ehitustöid. Osad neist algavad juba tänavu.Wots kirjutas: 3) Miks siis tänapäeval kui on tunduvalt rohkem autosid kui nõuk. ajal pole teedevõrku täiustatud? Arvestades hetkelist liikluskoormus peaksid kõik põhimaanted olema 4-realised. Ometigi ei suudeta seniseidki teid korras hoida.
Tead Sa üldse, millest räägid? Olen inseneriharidusega ja ei saa aru sellest padast reaalse sideme kadumise kohta jne...Wots kirjutas: Minu jutu mõte on see,et nii nagu praegu oli ka vanasti,et oli riiklik tellimus inseneridele ja muudele erialadele. Tänapäeval pole tööstus riigi oma erinevalt nõukaajast ja reaalne side on kadunud. Igasugused euro ülikoolid jne lihtsalt puht ärilises mõttes teenivad raha võimalikult paljude inimeste koolitamisega,mõtlemata kas kooli lõpetaja ka tööle saab.
Oot-oot - keegi pole öelnud, et probleeme pole. Vist ikka selle üle vaidlesime, kas nõukaajal oli halvem.Wots kirjutas:Üleüldse on see kuidagi valus teema,rääkides praeguse aja valupunktidest minnakse kohe tagajalgadele. Enese kriitikat peaks ikka kannatama.