www.militaar.net

Castellum kirjutas:Mille tunnusmärk on see, kui vaieldakse, aga isegi ei viitsita vaidluse objekti teha endale selgeks? Harimatuse?

Ja mille "tunnusmärk" oleks siis see, kui EE käivitab süüdimatult rahvastepallivastase "nõiajahi" Eestis - sõdides tegelt kanada dodgeball-i vastu

Mulle näit tundub, et EE vorstid tegid endile lihtsalt laheda Kanada-lähetuse tutvumaks seal kohalike hobusevaraste "teooriatega" ning naasnud koju, hakkasid segast panema - kudagi vaja ju kallist lähetust tööandja ees õigustada

Castrum - ausalt küsitud, ausalt vastan. Harimatult tõenäoliselt.

Millist varianti olen mina mänginud? Tegelikkuses on (minu arusaama) järgi vaid see üks variant - kaks võistkonda, mõlemad omal poolel (mõnikord väikse neutraalse tsooniga, kus võivad mõlemad võistkonnad käia) ja palle vastvalt olemasolule, kuid alati vähemalt neli. Ah, mis ma seletan, annan parem lihtsa viite https://eu.usatoday.com/story/opinion/2 ... 401868001/ inglisekeelsele artiklile, mis ütleb, et dodgeballi ärakeelamine on lollus.

Muid variante ei ole mina näinud, ega ka kuulnud oma ameeriklastest sõprade käest. Kindlasti on need olemas. Nagu ka kuskil keegi teab kukepoksi või kulli eri variatsioone. Dodgeballi nägin esimest korda 1988 aastal, ise mängisin esimest korda (vist) kuskil nullindatel. Üldse olen seda mõned korrad mänginud.

Lisaks olen mänginud päris palju erinevaid pallimänge paljudes eri kombinatsioonides. Korvpalli kõige enam. Loomulikult jalgpalli ja vutti, võrkpalli ja rahvastepalli, kuid ka ameerika jalgpalli (õigemini selle lindiversiooni), rägbit ja muid kontaktseid ning mittekontaktseid pallimänge. Sügavast nooruseajast on mul korvpalli kohtuniku ja (ühiskondliku) treeneri paberid. Olen erinevatele rühmadele korraldanud erinevaid pallimänge igasuguste reeglitega. Selline see minu taust on.

Kui nüüd mängude sisu juurde minna, siis kõige targem on valida kooliealistele mängud, kus kellegi tehniline või füüsiline üleolek ei pääse väga palju maksma. Peab tekkima koormust ja osalust. Samuti on minu arust eelistatud mängud, kus saad lihtsa vaevaga kõik mängima.

Ja nüüd, et foorumlased aru saaksid, siis minu arvates on kõige paremaks selliseks mänguks rägbi. Või, olenevalt kirjaviisi eelistustest, ragbi. Kõige kehvemad mängud on võrkpall (liiga tehniline ja liiga vähe koormust) ning näiteks ka rahvastepall (liiga väike koormus, liiga ühekülgne). Rägbi harrastamisel Eestis on kahjuks liiga suured (ilmastikulised) piirangud ja seega on ka minu ettepanek halb.

Kas on lisaküsimusi?

Veiko Palm kirjutas:Ja nüüd, et foorumlased aru saaksid, siis minu arvates on kõige paremaks selliseks mänguks rägbi.

Ilmselgelt seda mängu segavõistkondadega ei mängi. Ja ei saa ka aru, kuidas rägbi puhul füüsiline üleolek väga palju ei maksa.

Veiko Palm kirjutas:Kallid foorumlased Fucs, Borja ja Kriku - kui te muidu reeglina näitate üles süvenemist teemasse ja tavaliselt mõtlete oma postitused läbi, siis kas see kehtib tõesti ainult nende teemade puhul, millest te huvitute? See lahmimine, mida te produtseerisite selle konkreetse lehekülje postitustel (peale minu postitust) ei tee teile au mitte ühestki küljest.

Palun lahkesti teada anda, millises minu postituses nägid Sa lahmimist ja milles see seisneb.

Veiko Palm kirjutas:Castrum - ausalt küsitud, ausalt vastan. Harimatult tõenäoliselt.

Harimatult tuli tõesti. Nt kui keerulist kasutajanime ei oska lugeda välja, võib ju selle vastusesse kopeerida...

Veiko Palm kirjutas:Muid variante ei ole mina näinud, ega ka kuulnud oma ameeriklastest sõprade käest. Kindlasti on need olemas.

Oijah...panin ju lingid eri variantidega. Mis takistab neid lugemast? Aga korrata on ikka hea - "muid variante ei ole mina näinud"...
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_d ... variations
Või saksa "rahvastepalli" ingliskeelsed versioonid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Prisonball

Veiko Palm kirjutas:Nagu ka kuskil keegi teab kukepoksi või kulli eri variatsioone.

Kullimängul, nagu igal muulgi indigeensel mängul või spordialal, on tõesti palju variante. Aga me üldmõistena ütlemegi "kullimäng". Eks kontekst siis nõua täpsustamist...
https://en.wikipedia.org/wiki/Tag_(game)
https://de.wikipedia.org/wiki/Fangen
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 0%BA%D0%B8
https://fi.wikipedia.org/wiki/Hippa

Veiko Palm kirjutas:mänguks rägbi. Või, olenevalt kirjaviisi eelistustest, ragbi.

Kui keegi kirjutab "rägbi", siis pole see mitte kirjaviisi eelistus, vaid lihtsalt kirjaoskamatus.

Inglise kohanime "Rugby" korrektne eestikeelne tuletus nimisõnana on "ragbi".

Borja kirjutas: Ja mille "tunnusmärk" oleks siis see, kui EE käivitab süüdimatult rahvastepallivastase "nõiajahi" Eestis - sõdides tegelt kanada dodgeball-i vastu

Mulle näit tundub, et EE vorstid tegid endile lihtsalt laheda Kanada-lähetuse tutvumaks seal kohalike hobusevaraste "teooriatega" ning naasnud koju, hakkasid segast panema - kudagi vaja ju kallist lähetust tööandja ees õigustada

Ma räägin kuidas minu arust moodsal ajal asjad käivad (ja sellest tulenevalt põhjendan kaudselt ka seda, miks ma üldse sõna võtan "rahvastepalli" teemal).

1. Kõige tähtsam on alati alguses luua pretsedent.
2. Sellele on hea toetuda ning viidata edaspidi (ka siis, kui pretsedendiks polegi praegu antud kontekstis "dodgeballi" ära keelamine - häda korral piisab ka pretsedendist, et seda on üldse kusagil teadlaste ja riikide tasemel arutatud)
3. Teema imporditakse siia (juhul kui see eiole algusest peale "meie enda teema"). Loomulikult peavad selleks olema huvigrupid või isikud kes soovivad midagi saavutada.
4. Alguses piisab nt ühest ajaleheartiklist, et laiemale avalikkusele teemat (ja "probleemi") tutvustada.
5. Edasi jälgitakse millise vastuvõtu see saab ja mida laiemalt arvatakse.
6. Kui vastukajad annavad lootust, et teemaga võib edasi tegeleda, siis järgmiseks ilmuvad teatud perioodilisusega välja inimesed kes räägivad, kui halb mingi teema on ja kuidas nad on selle tõttu kannatanud. Vaikselt ja rahulikult. Üks artikkel... siis teine... edasi kolmas ja neljas.
7. Pädevad ametkonnad ja spetsialistid avastavad ning tõdevad, et "härrased, meil on probleem!". Nt. lastekaitse ja haridusmin.
8. Tehakse ümarlauad ja mõttetalgud. Taustaks õigele teele suunavad toetavad artiklid ja ohvrite abipalved. Mida koledamad lood seda tõhusam. Mida rohkem seda suuremana paistab probleem.
9. Vahepeal loeme artikleid, et a`la "kehalise kasvatuse õpetajad on vastu".... "koolide direktorid on eriarvamusel".... "kõikon lödipüksid" jms aga see kõik ei suuda enam liikuma läinud kolossi teelt kõrvale kallutada ega ammugi mitte peatada.
10. Viru väljakul ja Haridusministeeriumi ees piketeerivad kaasaegsed noored plakatitega "Maha ebainimlik kool !" ja "EI koolikiusamisele!"
11. Pädevad ümarlauad jõuavad seisukohale, et midagi on tarvis ette võtta ilmtingimata. Ebainimlik olukord ja keskkond tuleb koolides kõrvaldada.
12. vahepeal veel keegi köhib kusagil midagi... vahet enam pole, kas poolt või vastu....
13. Poliitikutest, lastekaitsjatest, valitud haridustöötajatest ja muudest haritud spetsialistidest koosnev komisjon/nõukogu/komitee/midaiganes võtab vastu juhised suunised ja seadused, mis lõpetavad koletu tegevuse.
14. Fucs logib milneti sisse ja hakkab jälle oma arvamust avaldama (kliiniline mölapidamatus), mis kõik meil tema arvates valesti on ja mida peaks tegema, et parem oleks (kibestunud vanamehenäss)... osad saadavad Fucsi peppu (edumeelsed ja innovatiivsed) ja osad noogutavad kaasa (kibestunud pässe on nii mõnigi veel)... mõned või isegi paljud avaldavad arvamust (viisakas on, et tähtsates küsimustes peab omama arvamust) ja sinna see jääb.
15. Tehtud

Ma kohe kuidagi ei taha, et meil kunagi selle õnnetu "rahvastepalliga" niiviisi läheb... või tekib oht, et võib minna.
Nagu ka paljude teiste "analoogsete" teemadega.

Kahjuks aeg surub takka. Muidu oleks kirjutanud pikemalt ja põhjalikumalt.

Castellum kirjutas:Harimatult tuli tõesti. Nt kui keerulist kasutajanime ei oska lugeda välja, võib ju selle vastusesse kopeerida...

Palun vabandust. Mul pole oma eksitust ka millegiga vabandada. Edaspidi kasutan kopeerimist, tänan.

Castellum kirjutas:Kui keegi kirjutab "rägbi", siis pole see mitte kirjaviisi eelistus, vaid lihtsalt kirjaoskamatus.

Inglise kohanime "Rugby" korrektne eestikeelne tuletus nimisõnana on "ragbi".

Nõustun täielikult, aitäh osutamast. Õpin ja püüan areneda.

Castellum kirjutas:Oijah...panin ju lingid eri variantidega. Mis takistab neid lugemast? Aga korrata on ikka hea - "muid variante ei ole mina näinud"...

ilmselgelt väljendusin ebatäpselt. Dodgeballi kohta ei ole õppinud internetist vaid ikka päris elust. Erinevates kohtades mängu jälgides ja mängu mängides. Ning erinevate inimestega mängu üle vesteldes. Nagu eelmises postituses öeldud, mängisin mängu esimest korda 1988 ja viimast korda 2010. Erinevates maailmanurkades ja erinevatest riikidest pärit inimestega. Mingeid muutuseid reeglites ei täheldanud. Reeglid on enam-vähem sarnased mängu rahvusvaheljste reeglitega. Selliselt üritasin seda lauset ka sõnastada - vikipeedias loetletud reeglitega mänge ei ole mina (päris elus) kohanud. Mis muidugi ei tähenda, et neid olemas poleks. Kuid mulle tundub, et need jäävad marginaalseteks versioonideks. Siinkohal kutsun üles, võibolla kohatult, liikuma päris maailmas ja internetiotsingute asemel lihtsate asjade puhul toetuma koma kogemustele. Mitut dodgeballi internetis loetletud versiooni on lugupeetud foorumlane ise läbi mänginud?

Kas võiks nimetet räiget meretagust pallimängu laiemale avalikkusele tutvustada - näit. meie liitlaste abiga? Korraldaks avalikkusele ühe näidismatši koos meie sõduritega näitamaks kui ebainimlik ja muserdav on see mäng. Pealtvaatajate hulka kutsuks ka ajakirjanduse, koolide, ministeeriumide jm. otsustajate esindajad. Pakun et peale põhjalikku esitlust jäetakse meile nii omane koduse kooli rahvastepall rahulikult oma elu elama õpilaste üldkehalise kasvatuse ühe osana.

Veiko Palm kirjutas:Siinkohal kutsun üles, võibolla kohatult, liikuma päris maailmas ja internetiotsingute asemel lihtsate asjade puhul toetuma koma kogemustele. Mitut dodgeballi internetis loetletud versiooni on lugupeetud foorumlane ise läbi mänginud?

Jah, see on kohatu üleskutse küll.

Kui on võimalik, antud juhul Interneti abiga, laiendada oma maailmapilti ja veenduda, et antud juhul nii dogdeballil kui ka eesti-saksa rahvastepallil on palju variante - ja siis tuleb keegi, kes ütleb, et ärme ikka usu Internetti, usume ainult seda, mida mina isiklikult olen näinud? Kõlab ju totakalt?

Ei ole ühtegi dodgeballi mänginud. Rahvastepalli mängisin ka vähe. Polnud mingit "traumat", polnud aga ka selle spordiala innustust. Ilmselt ei mängi oma elus kumbagi varianti palli enam ka. Aga mis see kõik diskussiooni puutub?

Minu jaoks oli asi Sinu kahes väites:
- dodgeball pole meeskonnamäng;
- rahvastepall pole dodgeball.

Nagu viidatud allikatest kenasti näha, on mõlemad väited üldiselt valed. S t, dodgeballis ilmselt on üksikvariante, kui Sa sellist oled mänginud; aga nagu nägid, on ka väga palju meeskonnnavariante. Kui palju midagi, vajab eraldi uurimust. Aga mind eriti ei huvita ka.

Nende Ameerika, Saksa, Rootsi, Soome, Vene, Eesti jt sarnaste pallimängude kohta võib vabalt üldmõistena ütelda "rahvastepall". Nii nagu me räägime üldiselt jalgpallist, korvpallist, pesapallist, maadlusest - aga üldiselt mõtleme Londoni jalgpalli, Naismithi korvpalli (basketballi), Ameerika pesapalli (varem Soome pesapalli), Kreeka-Rooma maadlust. Teadvustades endale ikkagi, et on olemas ka teisi liike (erinevate reeglite vm eripäradega) neid spordialasid, mida edasisel vajadusel peaks siis eraldi täpsustama.

Seisukoht on täiesti arusaadav. Piisavalt distantsilt on tõesti kõik asjad sarnased. Kui veelgi kaugemalt vaadata, siis sulanduvad ühte ka korvpall, jalgpall ja ragbi. Eks kõik pärinevad enam-vähem samast allikast. Mis ei tähenda muidugi, et see seisukoht õige oleks või et seda saaks praeguses vaidluses rakendada.

EDIT: eemaldasin isikliku torke.

Kuna akf on siin õkva väga täpselt ära kirjeldanud globaaltolarastliku ajupesu tüüpskeemi, siis luban endale ka tavapärasest pikema võõra postituse kopimise

Fucs kirjutas:Ma räägin kuidas minu arust moodsal ajal asjad käivad (ja sellest tulenevalt põhjendan kaudselt ka seda, miks ma üldse sõna võtan "rahvastepalli" teemal).

1. Kõige tähtsam on alati alguses luua pretsedent.
2. Sellele on hea toetuda ning viidata edaspidi (ka siis, kui pretsedendiks polegi praegu antud kontekstis "dodgeballi" ära keelamine - häda korral piisab ka pretsedendist, et seda on üldse kusagil teadlaste ja riikide tasemel arutatud)
3. Teema imporditakse siia (juhul kui see eiole algusest peale "meie enda teema"). Loomulikult peavad selleks olema huvigrupid või isikud kes soovivad midagi saavutada.
4. Alguses piisab nt ühest ajaleheartiklist, et laiemale avalikkusele teemat (ja "probleemi") tutvustada.
5. Edasi jälgitakse millise vastuvõtu see saab ja mida laiemalt arvatakse.
6. Kui vastukajad annavad lootust, et teemaga võib edasi tegeleda, siis järgmiseks ilmuvad teatud perioodilisusega välja inimesed kes räägivad, kui halb mingi teema on ja kuidas nad on selle tõttu kannatanud. Vaikselt ja rahulikult. Üks artikkel... siis teine... edasi kolmas ja neljas.
7. Pädevad ametkonnad ja spetsialistid avastavad ning tõdevad, et "härrased, meil on probleem!". Nt. lastekaitse ja haridusmin.
8. Tehakse ümarlauad ja mõttetalgud. Taustaks õigele teele suunavad toetavad artiklid ja ohvrite abipalved. Mida koledamad lood seda tõhusam. Mida rohkem seda suuremana paistab probleem.
9. Vahepeal loeme artikleid, et a`la "kehalise kasvatuse õpetajad on vastu".... "koolide direktorid on eriarvamusel".... "kõik on lödipüksid" jms aga see kõik ei suuda enam liikuma läinud kolossi teelt kõrvale kallutada ega ammugi mitte peatada.
10. Viru väljakul ja Haridusministeeriumi ees piketeerivad kaasaegsed noored plakatitega "Maha ebainimlik kool !" ja "EI koolikiusamisele!"
11. Pädevad ümarlauad jõuavad seisukohale, et midagi on tarvis ette võtta ilmtingimata. Ebainimlik olukord ja keskkond tuleb koolides kõrvaldada.
12. vahepeal veel keegi köhib kusagil midagi... vahet enam pole, kas poolt või vastu....
13. Poliitikutest, lastekaitsjatest, valitud haridustöötajatest ja muudest haritud spetsialistidest koosnev komisjon/nõukogu/komitee/midaiganes võtab vastu juhised suunised ja seadused, mis lõpetavad koletu tegevuse.
..

..et tulles siis teemasse tagasi VeikoPalmi-Castellumi sofistilisest (ja minu arust teemavälisest) vaielusest ma kommenteeriks(ki) meil hetkeltoimuvat "rahvastepallivaenamist" läbi ülaltoodud tüüpskeemi prisma:
-- tegevused No 1 kuni 4 on tänaseks ellu viidud..
-- hetkel on "raffastepallivaenurite" põhitähelepanu tegevusel No 5..
-- samaaegselt käib ka agar tegevuse No 6 ettevalmistamine..
-- ning hetke vaheeesmärk on tegevuste No 7 ja 8 käivitamine - siis oleks pool võitu juba käes..
-- jne jne

Siit puudub motiiv. Mina oletan motiiviks asendustegevust - selle kõigega on mugav oma pikki tööpäevi täita.

..ära unusta lahedaid välislähetusi tööandja kulul - "raffastepallikeissi" puhul Kanadasse siis

Neid on siiski vähe ja vähestele.

Aga palun nüüd lahkesti teema juurde tagasi.

Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest - ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk.

Seejuures on koolilaste seas läbi viidud küsitlustulemuste põhjal motivatsioon seda madalam, mida vanemas vanuserühmas nad on: nii oli veel kaks kolmandikku küsitluses osalenud 4. klassi lastest nõus, et nad tahavad väljaspool kooli liikuda just tänu kehalise kasvatuse tundidele, ent 8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti.

Nagu ülal korduvalt öeldud.

Poolte Eesti laste jaoks võib kool olla ainus koht, kus neil kokkupuude teadliku liikumisega tekib, sest spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis.

Sellest tuleks veel maha lahutada kõikvõimalikud alad nagu vibulaskmine, male jne.

Kehalise kasvatuse tunnis õpetatavad spordialad on ka ajale jalgu jäänud, leiab analüüs. Aastakümneid on tundides õpetatud neidsamu kaheksat-üheksat spordiala, samal ajal kui ühiskonnas on toimunud olulised muutused ja juurde on tulnud palju uusi populaarseid spordimänge, nagu näiteks disc-golf, slackline, parkuur, rula, rattasõit jne, mida tundides ametlikult ei käsitleta. Uus ainekava peaks aga soodustama ajaga kaasas käimist.

See on muidugi tore, aga näiteks rattasõidu KK tunnis käsitlemine on kasvõi tehnilistel põhjustel keeruline.

Selle kõige elluviimiseks kasvab kehalise kasvatuse tundide maht. Arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmeti näeb ette kaheksa nädalatundi esimeses (1.-3. klass) ja teises (4.-6. klass) kooliastmes ning kuus nädalatundi kolmandas (7.-9. klass) kooliastmes.

https://www.err.ee/1027793/kehalise-kas ... amine-jaab

Millal seda kõike aga ellu rakendama hakatakse, ei tea keegi.