Venemaa helesinine unistus

[Lemet]

Naabri rahakott pidavat olem see koht, kuhu polevat eriti ilus piiluda. Aga siiski...

"Медведев велел создать систему воздушно-космической обороны"
(Medvedev andis käeu kosmosekaitse jõudude loomiseks)
http://www.lenta.ru/news/2008/09/26/military/

"Россия может построить авианосцы на Украине"
(Venemaa võib ehitada lennukikandjad Ukrainas)
http://www.lenta.ru/news/2008/09/24/carriers/

Medvedev: Venemaa vajab kaasaegsemat sõjatehnikat
http://www.epl.ee/artikkel/443034

Et kõige sellega toime tulla, peaks rahakott mitte ainult et puuga seljas olema, vaid seda tuleks vedada ikka mitmekümne haakega. Kosmosesõjad, lennukikandjad, tuumaallveelaevad. Lisaks veel renoveerimist vajavate gaasi- ja naftaväljade varustus. Ja inimesed sunnikud tahavad ka süüa, aga toidu sisseveo ähvardab valitsus ää lõpetada. Kui kõikidest nendest lubadustest kinni pidada tahetakse, siis kipud elu varsti üsna huvitavaks minema, nii seal- kui ka siinpool piiri. Sest oma probleemidelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks pole midagi paremat kui üks pisike ja võidukas madin.

[araterI]

Tänases Kuku "Välismäärajas", muu asjaliku jutu sekka ka maining, et Vene riigituludest moodustab nafta teatavasti olulise osa. Aga käib see nii, et teatud hinnast alates on maksumäär 95%, mis tähendab, et raha ei investeerita mitte infrasse vaid kooritakse maksudeks.

Aga üldiselt oleks lõbus kui nad need plaanid kinnitavad. Masside vaesumine on parim viis naabri ülbust taltsutada (lisaks madalale nafta hinnale ja lollidele kulutustele survestamine - tähesõjad vms)

[Janka]

Aga üldiselt oleks lõbus kui nad need plaanid kinnitavad. Masside vaesumine on parim viis naabri ülbust taltsutada

Lühinägelik!
Täpselt sama võtet kasutati venemaal ja Ukrainas juba ammu, et neidsamu ellujäänud masse siis valitsusele allutada.
Näljane inimene on hullem kui hunt.
Ta tormab lahingusse paljalt leiva eest, ideed ja muu taoline soga teda ei huvita.
Nii saadakse hästijuhitav loll põhjakihist koosnev pööbel, kes täidab kõik juhi soovid - lihtne.

Vaadake seda filmi,seal üsna hästi juba alguses ära seletatud,kuidas nn. pimesõdureid toota: http://video.google.com/videoplay?docid ... 0%B2%D0%B0

[EOD]

Algses postituses toodud relvastusprogrammidele lisaks vajab Venemaa hädasti paari padrunit, kuna 2007. aastast peavad kosmonaudid laskemoona puuduse tõttu relvituna kosmosereisidel käima.
http://www.thefirearmblog.com/blog/2007 ... nto-space/

[Lemet]

Järjekordne avalik ja küüniline teadaanne sellest, et ÜRO ja tema resolutsioonide peale võtab armas idanaaber vaid kõrge kaarega soristada... Tegelikult, isegi vaevumata selle kaare kõrgeks ajamisega eriti vaeva nägema.

Впрочем, несмотря на произошедшее, весьма сомнительно, что данное признание будет иметь сколько-нибудь серьезные последствия для России. США и так уже с завидным постоянством вводит и продляет санкции против "Рособоронэкспорта" и крупных предприятий отечественной "оборонки". Но это вовсе не мешает РФ по-прежнему оставаться вторым в мире поставщиком вооружений.

http://www.lenta.ru/articles/2008/11/17/sudan/

[potentate]

Olen praegu portugalis ja kohtan siin väga palju venelasi. Küsisime ühe grupi käest, et kuidas elu läheb venemaal, nad vastasid, et on norrast. Venemaalt olla miljoneid?? inimiesi ära läinud, lihtsalt teise riiki elama. Siin samas Lissabonis peab terve vene perekond hostelit ja teine kohalikku kalarestorani.

Kellegil mingeid reaalseid fakte on võtta?

[Sporrenberg]

Sama kogemus. Lissaboni üks peaväljakutest. Nime ei mäleta, kuulus raudtorn jääb paremale ja vanalinn vasemale... Keset väljakut nagu kombeks impossantne purskkaev....Ja purskaevu graniitpinnal suurelt vene sidesõna - XY... Tükk aega imetlesin heldinult...

[Basilio]

Sama olen kuulnud ka poolakate kohta. Üks ekskolleeg elas 3 aastat usas, linna ei mäleta. Osariik oli vist Illinois. Rääkis linnast, kus elab rohkem poolakaid kui Krakovis! Põhiliselt tegelevad ehitustöödega.

[Lemet]

Eelmine aasta. Kesk-Norra. Seisan pisikeses külapoes kassas. Küla on viisteis-kuusteist suitsu. Minu ees laob oste letile väheldane meesterahvas. Kui kassa on ostud läbi löönud, ronib vend korraga mulle rinnaga otsa ja pobiseb:
"Bljäd, sigaretõ zabõl"
Üle-eelmine aasta. Norra. Hammerfest. Paigaldame mööblit sel Statoilis. Koristajate brigaad longib mööda eksimatult äratuntava vadina saatel. Hiljem hotellis sama lugu. Jutuajamisest selgug, et tegu Murmanski õpetajannadega, kes juba paar aastat võõrsil elamas ja riigi kodanikud. Ja ei plaanigi tagasi minna.
Eelmine aasta. Buenos-Airese sadam. Merelt tulevat laeva, mis lainemurdja tagant paremale keerav, tervitab piki kaid uhke ja suur kirillitsas teadaanne "Kitoboi Vasja"
Bremerhaven. Saksamaa. Tõstame autot kraana konteinerisse tühjaks. Kõrvalt jälgib meid suurt kasvu ümarguse punase näoga asjapulk. Mõtlen endamisi, et tegu on ilmselt mehega, kelle sünniaasta on 46. ja kellele sigitaja on kandnud PPš-d ja sõdurisäärikuid. Kui konteiner täis, lausud asjapulk raadiosaatjasse:
"Vsjo, Sergei, padnimi..."
Tegu oli volgasakslastega, kes terve külaga Venemaalt 90-ndatel kadjama panid ja nüüd kenast Saksamaal elavad-töötavad ega tagasipöördumist emakesele Venemaale ka kõige halvemates unenägudes ei näe. Vähemast sõnades
Elik nagu ütles vene satiirik Petrosjan(!!!) sama probleemi kohta:
"Mnogo nas. Na vsjo hvatajet..."

[hillart]

Sai Lõunamaal Prantsuse Võõrleegioni venelastest sõduritega kohtutud. Neil ikka suur ja ülekeev rõõm, kui saab kellegagi omas emakeeles vestelda. Nii ülekeev, et vahepeal muutus asi juba tiba tüütuks.
Noh, need siis jagasid kah omi muljeid. Ikka päris palju venelasi on viimase 10 aasta jooksul selles üksuses endale peavarju leidnud.
Ja keegi neist ei pea mingitki plaani oma etnilisele kodumaale naasta. Ikka plaanitakse lepingulise aja lõppedes endale kusagil läänepool pesa soetada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Saksamaal teenistuse tõttu ringi reisides ikka asja neisse kiirteede-äärsetesse restoranidesse - nii kõhtu täitma kui keha kergendama

Kenad-korralikud vetsud seal - ja kord üldiselt selline, et peaks ikka mõned eurosendid kehakergenduse eest taldrikule poetama. Harilikult keegi ikka passib nonde rahataldrikute juures, vahest pole ka kedagi... Kord siis kusagil Berliini äärelinnas, lasin vett ja panin oma mündi taldrikule - taldriku "vaht" ütles mulle laia naeratusega "spassiibo" - no nii kodune tunne kohe

Teinekord jälle kusagil Saksamaa keskel, suures sõjaväelinnakus sai ka sõdurite pubis istutud ja eks tuli samas ka vett lasta... Peller nagu kõigi maade kasarmutes, kabiiniseinad kõvasti täis soditud (ja joonistatud ka). Ning mis huvitav, kuni pool teksti jälle venekeelne - ehk siis venekeelsed Bundeswehr´i võitlejad üksteisele tervitusi jaganud, oma sünnipaiku meelde tuletanud jne - lõbus

[Charlemagne]

Kopenhagen, 1994. Hotell "Royal". Kiirustan hommikusöögile, et õigeks ajaks Kastrupi lennuväljal olla ja sealt edasi USAsse. Üks härrasmees lükkab koridoris suurt ja täiskuhjatud pesukäru, mis ootamatult ümber läheb. Kõlab valjuhäälne: J..tvoju..tt. Soe ja kodune tunne...
Mõni päev hiljem St.Louis, USA.... Kaks noorhärrat mängivad Mississipi äärses pargi kitarri. Mängu vaheajal kuulen kaunist blj..tidega vürtsitatud kõnet... Uznaju tebe, l'espirit le russe!
Kõln, 1998. Toomkiriku ümbruse äritsejate keeltepaabel. Taas püüab kõrv kinni koduse j..tvojumati. Matitaja käest ostetud hotdog maitseb kuidagi koduselt.
2006. Hessen. Kasseli linn. Räägime kaaslasega omavahel eesti keeles. Korraga kalpsab ligi noorhärra: Estontsy, bratja, j..matt, skolko let ne slushal, bl..dj! Ja tozhe bl..dj iz Tallina! Nu h..i morzhovõi! Üheksa aastat Saksamaal elanud Tallinna venelane tunneb rõõmu eesti keele kõlast, koperdab ka ise seda pisut rääkida.
Sama aasta. kuu aega hiljem. Tööreis Novgorodi. Õhtuses seltskonnas vestlen ajaloohuviliste abiturentidega. Poiste suurim mure - mitte sattuda Kaukaasia sõtta või üldse armeesse dedovstshina kätte. Tütarlaste unistus - saada Läände mehele, olgu kasvõi poolakale või leedulasele. Noorepoolne õpetajanna uurib kavalalt - miks minul sõrmus vasemas käes? Kas olen lahutatud? Pean tunnistama, et paraku mitte. Ja avantüürideks ei klapi minu vanus ega moraalsed tõekspidamised. Järgneb raske ohe ja pikk jutt pedagoogi olmest ja palgatingimustest emakesel Venemaal. Lugulaul lõpeb vaga sooviga - saaks või peldikukoristajaks kuhugi lääneriiki...

[Sollmann]

Kellegil mingeid reaalseid fakte on võtta?

Reaalseid fakte varnast võtta pole vist isegi mitte Vm juhtkonnal.
Lahkutud on juba aastakümneid, esimeseks suuremaks migratsiooniobjektiks oli Iisrael, hiljem takkajärgi sai vasjasid juba pool ilma täis.
Ja mine nüüd võta kinni, kes lahkunuist end siiani venelaseks peab ja kes mõne muu rahvuse esindajana kuskile sisse möllinud.
Tõsiasi on see, et need kes olid kord nõukavenelased, on seda elu lõpuni, ükspuha kus nad ka ei elutseks.
Nende lapsed omandavad aga kaunis varakult uue elukohamaa keele ja mentaliteedi, tänu millele ei saa neid venelasteks justkui enam pidada.

Mõned mu venekeelsed tuttavad kolisid 90-ndate alguses ingerlastena Soome elama, võttes ühes ka oma umbkeelsed vene naised.
Nüüd räägivad nad kõik vene keelt kerge soome aktsendiga ja vastupidiselt soome keelt väikse vene aktsendiga.
Lapsed neil aga prklt 100 %-lt soomekeelsed.

[Jaanus2]

Nii et integreerumine on täitsa võimalik, kui ise selleks liigseid takistusi (venekeelne kool) ei looda. Soome lõpetaski ingerlaste päritolul-põhineva programmi osalt sellepärast, et saabujad olid viimaks umbkeelsed venelased, soomlusest ei midagi enam. Ka Iisraeli rännanutest on suur jagu juutlusest üsna kaugel, ka nooremad volgasakslased olid venestunud. Tähtis oli, et sai kasutada legaalset võimalust N. Liidust v. Venemaalt minemapääsemiseks. Ja välisriik isegi toetas.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veel venelastest läänes - mõned aastad tagasi kuldses Prahas siis avastasin, kõik suveniirimüüjad Praha vanalinna keskel raekoja platsil on millegipärast venelased...

Et Tallinnas pea sama värk nende suveniiridega ju