Karuke kirjutas:Meenub kroonupäevilt üks suur suur aedik konserveeritud auruveduritega,
Naljakat pole siin midagi, sest kui vaenlane on tuumarelvaga su naftarafineerimistehased ja transpordi hävitanud, võetakse see auruvedur ja sõidetakse kasvõi küttepuudega, sest see ju vedelkütust ei vaja. Transporti on ju vaja ja isegi peale kõige totaalsemat tuumapommitamist ei kao inimkond ega raudteed veel kuskile.
Teine selline koht võiks olla aurumasinatega traktorid, sest põldu harida on vaja ja süüa ka.
Nende riietuse osas pole ka midagi naljakat, sest ka EKV ladudest hakatakse mingil hetkel väljastama 1960ndate Rootsi kaltse (mis pole sellest WWII aegsest eriti paremad).
Selliste asjade ladustamisel on täiesti praktiline kaalutlus, lihtsalt meie Eesti õhuke riik ei oma totaalse jama puhuks suurt midagi. Kui meil on pool aastat olnud totaalne kütuseblokaad, siis kuluks auruvedurid ka meile ära. Küttepuid ja kohalikku põlevkivi on külmuvate linnaelanike jaoks ju millegagi vedada vaja, ega me seljast seda tassima hakka. Eesti Õhukeses Riigis käime siis Pärnust Tallinnasse jalgsi nagu tsaariajal ja põletame nina soojendamiseks parketti nagu sööme rotte nagu Leningradi blokaadi ajal.
Ja puugaasigeneraatoriga autod-traktorid on siis väga hinnas. Ja burzuika-ahjud, vildid ja vatijoped. Et neid asju hoiti seal nagu hoiti, oli vene värgi omapärad, aga nad on vajalikud.
Mis vanu tanke puudutab, siis alles hiljuti pani Soome müüki hulga WWII perioodi tanke, mis olid mingil ajal neil relvastuses. Kui Leopard 2A6-te pole parasjagu võtta, siis käib Stgz kah.
Eestlasel on komme naerda selliste asjade üle, sest Eesti hädaolukordade ja kaitse eest vastutavad poliitikud on aastaid sisendanud võltsmantrat, et meil midagi ei juhtu ja kui juhtub, siis rahvusvaheline üldsus ja NATO avitab. Seetõttu pole Eestis tänini mingeid reaalseid varusid suurtemate jamade puhuks ja pole ka tõsiseltvõetavaid plaane, kust mida saada. Meil on varuks 0,86 grammi kuivikuid näkku ja maksimum nädalased supermarketite-hulgiladude varud (millest 50% sõltuvad omakorda impordist). Edasi on nälg ja kellel põllumaa ja lehm, elab ära, teised surevad välja. Looduslik valik nagu öeldakse. Või turg reguleerib-nagu jürgenligi partei öelda armastab.
Riigi kriisiaja viljavaru varastati tuimalt ära ja poliitikud ütlesid - pole vaja, küll turg reguleerib, riiklikud varud on külma sõja ebaefektiivne igand, riik on vilets peremees, küll erasektor hoiab jne.
Eestis pole reaalselt ühtegi suuremat jama olnud ja WWII asjad on nähtavalt unustatud. Ja kui pauk käib, siis on uppuja päästmine uppuja enda asi. Soomes maksab riik kõvasti põllumajandusele peale, et äärealadel oleks elu (sissid saaks kuskilt süüa ja nina soojendada) ja kui jamaks läheb, siis omamaised farmerid toidaks vaevata kogu rahvastiku uhkelt ära.
Minul on kodus magamiskott, katelok piiritusevaruga ja ühes kapis on pidevalt väike provianditagavara. Elan oma perega ära kui vaja
Mis saab nendest, kes käivad söömas pubis ja pole elusees miinuskraadides ööbinud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.