Kohtumine sõjas käinud inimestega

[sandraest]

Tere

Kas keegi teab, kuidas oleks võimalik kohtuda kellegagi, kes käis teises maailmasõjas? Oleks huvitav lugusid kuulata.

[sadist]

Need inimesed on ikka päris eakad juba..


https://arhiiv.err.ee/seeria/kirjutamat ... fault/koik

Sellel lehel on ohtralt ehedaid mälestusi mõlemalt poolt rindejoont. Ning ka tagalast.

[kristjan82]

kui kannatust jagub ja vanadekodu haisu talud siis Rakveres võid mul vanaisal külas käia ... vähe paneb vahel juurde ka (kahjuks oli sunnitud vene poolel olema)

[kuusikuj]

Tean kedagi, aga pole temaga jutule saanud kahjuks.

[nuhk.Albert]

Aga kas 90+ vanuses inimene tahab võõra noorega rääkida?
Asi selles, et tean üht kes sakslaste tulles end aasta vanemaks valetas ja kolm aastat pioneerina ringi müttas. Aga on üsna kidakeelne ja sellest ajast rääkida ei taha. Tean, et veel isegi seitsmekümnendate alguses kimbutas teda KGB. Muidu igati krapsakas papi aga kuulmine on viimasel ajal kehvaks jäänud.
Tegelikult andsid hea mõtte - võiks omale diktofoni soetada ja anda papi kätte. Las jutustab oma mälestusi parasjagu siis kui tuju on või midagi meenub. Ja meenutada oleks tal küll ja küll.

Pisiviga parandatud - taat valetas end mitte nooremaks vaid ikka aasta vanemaks, sünniaasta tal 1923. Ilmselt siis seitsmeteistkümnest eluaastast sai kaheksateist. Jälle üks detail mida vaja küsida - ka vabatahtlik peaks ju mingi dokumendi esitama, kuidas siis dokumendil sünniaasta muutus?

[sadist]

kolm aastat pioneerina ringi müttas

Hommikul unise peaga ajasid korralikult juhtme kokku
Saan siiski aru, et fritsude lahingpioneeriga tegemist, mitte komsomolkusest partisan Tammeveskiga

Kusjuures on mälestustest läbi käinud, et mitmed kutid valetasid end vanemaks ja läks vähemalt esialgul läbi. Kaljo Nusswaldi (Pähklametsa) päevikus saadeti Heidelaagrist üks poiss sel põhjusel koju tagasi.

Just igasugu vabatahtlike värbamistel käis vist asi nii, et pandi vanus paberitesse sinu enda jutu järgi. Selline mulje on jäänud. Sundmobiliseerimisel kutsuti aastakäikude nimekirjade järgi.

Lennuväe abiteenistuse alaealistel pidi olema vanema allkirjastatud luba sõttaminekuks, neid võltsiti tihti ja mindi ilma vanemate teadmata.


PS. Meie oma lugupeetud kaasfoorumlane Maragratt oli sõtta minnes 15 ning, nagu mälestustes ütleb: "Valetasin end aasta vanemaks."

https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata ... o-jaago-01

[Coger]

Mul oli alles hiljaaegu jutuajamine neil teemadel omaenda vanaisaga. Võtsime taadiga tema sünnipäeval (paar aastat 90-st puudu) natuke Vana Tallinnat ja keelepaelad läksid valla:). Kahetsen ainult, et varem pole taibanud uurida.
Vanaisa otseselt sõjas küll ei olnud, oli sõja lõpuks veel napilt alaealine. Ent asjast osa sai sellegipoolest- nende kodutalu jäi sektorisse, kust nii venelaste kui sakslaste voorid erinevatel aegadel läbi liikusid ning kustkaudu venelased Tartut käisid pommitamas. Ühel hetkel paiknes nende majapidamises mingi sakslaste tagalaüksus, kes tegelesid tehnika, veovankrite jms remondiga. Ning pärast sakslaste taandumist asus talus venelaste mingi sidepunkt.
Vana ise oskas end eemale hoida, et veel sõja lõpus näiteks Saksa väkke ei võetaks- sakslased olla siis juba kõigele muule, kui kohalike värbamise peale mõelnud ning ei hakanud iga üksikut talupoissi taga otsima.
Kuna vanaisa jäi vanusega õnnelikult kuidagi "kahe vahele", siis ei võetud peale sõda ka punaarmeesse- oli Tähtvere pargis kaks nädalat käinud lumehangedes drille tegemas 46.a talvel ja sellega asi piirdus.

Jutu illustreerimiseks andis mulle üle ka mõned meened, mis lapsepõlvekodu pööningu koristamiselt hiljuti välja tulid- 88 mm Flaki hülss ja veel nipet-näpet. Kevadel võtan vana kaasa ja lähme vaatame koos ka kodutalu üle- õnneks sugulaste käes.

Seega tasub uurida küll, isegi omaenda lähisugulastest võib teada saada, millest varem aimugi ei olnud.