See on filosoofiline küsimus. Mu pea on mõlemat olekut näinud.
Millal on mees tõeliselt vaba? Kas siis kui ta eksleb ringi või kui ta on allutatud eesmärgile?
Kunagi ma arvasin ka, et indiaanlased võtsid skalpe. Ja juustega mees on vaba mees.
Kui mul olid pikad juuksed, siis ma muutusin väga laisaks. Omaarust rokkar/hipi - õlu, diivan ja pesemata juuksed. Preilid hoidsid eemale. Väga "vaba" mees.
Oli Ülikooli ajal üks selline perioodi. Elasin oma juustes nagu vati sees. Argus tekkis ka, potensiaalse lööma käigus väga lihtne juustest kinni haarata ja kasvõi põlvega näkku toimetada.
Samas mingi sõdur, Shaolini munk. "Orjab" oma koodeksit. Allutab end sellele ja arendab keha ja vaimu. Ja see "orjus" võimaldab inimesel treenida oma meeli ning sagedamini jõuda kaugemate eesmärkideni.
Üks on sirge sitke ja koolitatud tamm/kuusk.
Teine on jändrik ja tuulte poolt sasitud paju.
Mõnikord on vabadus orjus ja orjus hoopis vabadus.
Aga nagu öeldud, see on filosoofiline küsimus ja arvatavasti igale inimesele individuaalne. Mõni pikajuukseline on ka vaimult tugev. Ja ehk ma olengi selline "orjameelne"
EDIT:
Mõnikord ekslev "vaba" pikajuukseline vabameelne eluhoiak muudab vastuvõtlikumaks "orjastavatele" pahedele.
Mõnikord inimene tahabki "vaba" olla selleks, et mingite jamadega tegeleda - ntx: kanep, alkohol ja muu porriga.
Ja mõnikord "orjastatud" kiilakas eluhoiak ning eesmärkidele pühendumine annab vabaduse "orjastavatest" pahedest.
Ning annab vahendid ja treenitud vaheda mõistuse. Terves kehas terve vaim.
Muidugi on olemas kiilakaid jobusid joodikuid ja pikajuukselisi meisterlikke tegelasi.
Et selline nii ja naa. Aga üheselt öelda ei saa, et ühed on vabad ja teised orjad.
Mul omal on lühikeseks pügatud soeng.
