Hara sadam ja Loksa väeosa

[mart77]

Et NSVL'i ajal Eestisse rajatud sõjaväelennuväljadest on täna oma eesmärki täitmas vaid üks, Ämari.

Ämaris roogiti kõik vana üles, pole nõukaajast suurt midagi järel. Ka lennurajakate.

[Hydrazine]

No Ämari on ju suht korralik baas nüüd, kas mitte lennurada pole üle asfalteeritud, samamoodi nagu see Leedu baas, Zokniai või kuidas keegi kutsub. Sest NATO standardile vastavad lennukid ei talu sellist vägistamist nagu vene lennukid olid omal ajal, et lausa see betoonraja plaadivahede tõnka-tõnka pidi NATO masinate kruvid paigast põrutama. Sestap tõmmatigi sile asfalt peale neile.

[mart77]

kas mitte lennurada pole üle asfalteeritud, samamoodi nagu see Leedu baas.

Ei.
Muide, vana rajakatte all olid päris kenad tühimikud, vihmavesi oli täiteliiva ära kandnud.

[maksipoiss]

Tänases Vikerraadio hommikuprogrammis kiitis , et uues Navigaatoris on Hara baasi kohta pikem artikkel.

[endee]

Allveelaeva teema muutus kuidagi teisel lehel lennuväljateemaks Väga tore info lennuväljade kohta, aga otsida küll sellest teemast ei oskaks.......


Küsiks parem, et kes on vahepeal kuu ajal jooksul sonariga käinud venelaste laeva otsimas või sukeldumas Hara juures?

[Hydrazine]

Mina ei ole aga ega see Hara laht nüüd nii väike ka pole, et lähme otsime kuu ajaga üles. Seda võib seal aastaid tulemusteta kammida kui mingit eelinfot kasvõi umbkaudsete koordinaatide kohta ei ole.

[Hydrazine]

http://www.aeroseum.se

Üks oluline puudus on taolise asja ehitamisel Eestisse, meil puuduvad graniidikaljud kuhu sisse see värk tehtud on, mis on juba looduslik kaitse. Et samasugust kaitsekihti betoonist kokku klopsida, vot seda ma ei kujutagi meil siin hästi ette. Võtame kasvõi vana hea GBU-28, paar täpset lasku õrna kohta ja on kogu see maa alune rajatis segamini nagu räim tomatis just tänu sellele, et tal on oma kilukarp juba ümber. Ja uutest Bunkerbusteritest pole mõtet rääkidagi, MOP ja NGP vastu me peame ennast sadade meetrite sügavusele betooni alla kaevama.

[endee]

Sai nüüd paar päeva kohaliku rannarahvaga siit piiritsoonist talus pidutsetud ja küsides militaarteema kohta, siis mingit allveelaeva siin küll põhjas pole. Küll aga läks suure tormiga (poolsaare tipu kandis) põhja üks katamaraan.

[hummel]

Sulevi vs Vene allveepaadi lugu on meeltköitev, kuigi agasid on rohkem, kui normaalne oleks.
Mingisugune point võiks jutul siiski olla, kui juba nii täpselt esitatakse mingeid andmeid, aga midagi kindlasti ka ei klapi.

Kui asja natuke teisest otsast algatada, siis ilmselt ei annaks tänapäeval enam väga varjata, kui punavene poolel mõni allveelaev Läänemerel või Soome lahes 1938. a. lõpul kadunuks on jäänud. Kui sellesarnaseid intsidente ei leidu, on praktiliselt case closed.

Teiseks oleks veel võimalik resonants faktides. Äkki ei olnudki Hara laht või äkki ei olnud 1938, aga 1939. Äkki oli aga september, mitte detsember? Vanade meeste värk. 1939. a septembris siinkandis kindlasti idanaabri allveelaevu juba liikus ja seonduvalt Orzeli otsimise looga torpedeeriti nõuka allveelaeva poolt (küll ilmselgelt ebaõnnestunult) minuteada ühte Ristna-tüüpi miiniveeskajat-traalerit. 1939. a detsembris aga käis Talvesõda ja arvestades Kassari uputamisega pabistamist ja süüdistuste vältimist, võidi valitsuse poolt midagi muidugi varjata. Aga kas seda oleks siis varjanud ka teine pool?

Samas äkki ikkagi ei uputatud, vaid lihtsalt rünnati süvaveepommidega. Mis aastal sai Sulev oma relvastusse üldse süvaveepommid?
Mis sai Sulevi meeskonnaliikmetest? Kas ja kes mille eest maha lasti? Kas ja millal antud isik üldse Sulevil teenis?

Aga kokkuvõttes peaks asi taanduma ikkagi vene allveelaevastiku tegevuse aruannetele.


Ühe laeva Sulev kindlasti oma elukäigu jooksul igatahes uputas - selle õnnetu piirivalvepaadi või kaatri 1939. Tobeda intsidendi asjaolude kohta oleks ka kunagi huvitav lugeda.