Korduvus ilmselt mängis ka rolli:Chupacabra kirjutas:Taavi Rõivase tapmisähvardus sai samamoodi alguse Facebooki postitusest. Politsei hakkas uurima ja alles siis tuvastas, et Kattai on teinud rohkem kui lihtsalt lamisenud. Helme puhul ei alustatud üldse menetlust, seda ju ei tea kas isik on teinud midagi enamat.
Kattaile esitati süüdistus selles, et ta on korduvalt ähvardanud internetis Facebooki keskkonnas Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega.
Sinu enda lingitud artiklis oli kirjas et menetlus alustati ja pärast asjaolude selgitamist lõpetati. Võib suht kindel olla et tüübi internetiajalugu vaadati üle ja ka vesteldi asjaosalistega.Chupacabra kirjutas:Taavi Rõivase tapmisähvardus sai samamoodi alguse Facebooki postitusest. Politsei hakkas uurima ja alles siis tuvastas, et Kattai on teinud rohkem kui lihtsalt lamisenud. Helme puhul ei alustatud üldse menetlust, seda ju ei tea kas isik on teinud midagi enamat.
Kui aktsiisid taevast alla tuua, saaks selle 200 milli ja enamgi veel ka ilma laenamata kätte. Minu jaoks täiesti arusaamatu, miks seda juba tehtud pole. Järelikult on kellegi era- või ärihuvid riiklikest huvidest tähtsamad.kaugeltuuriv kirjutas:https://majandus24.postimees.ee/6550843 ... puviibutus
Enne,kui hakatakse arutama majandusblokki Rahandusministeeriumi vaade sellele,kui palju saaks Eesti laenata ka tegelikkuses.
Summa on minu jaoks üllatavalt väike,kõigest 200 millionit.meenutagem,et hetke rahandusminister on jätkuvalt Isamaast.See võib ka seletada selle,miks Isamaa oli kõige väiksema suure suuga lubaja.Eks need numbrid võisid olla läbi ministri ka Isamaa laual ja see pani omad piirid lubadustele ette.
https://www.postimees.ee/6551036/ratas- ... ele-moelda
Ratase kommentaar ka lõpuks Helme jun. ütlemistele.
Ja lõpuks,kas keegi saaks selle lingi avada?
https://poliitika.postimees.ee/6551025/ ... 1519836387
Nüüd need tühisüdamekesed tegid pealeselle, et sümboli Austraaliast pihta panid ja siis valetama kukkusid: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p579339Fucs kirjutas:Siin käib äge andmine maailmavaadete vahel
https://www.facebook.com/koigieesti/pos ... 9057135500
Profiilipildi peal on need uued värvilised rahvusmeelsete omadega äravahetamiseni sarnased.Nädala algusest peale on meil valge südame kõrval olnud olemas ka teine raam profiilipildile, mille idee käis välja Kontuuri loovjuht Urmas Villmann — sama südamemotiiv sinimustvalgena. Saad selle oma profiilipildile panna samamoodi — lähed oma seinale ja vajutad seal profiilipildile ilmuvat pildi vahetamise nuppu ning valid seejärel raamide jaotuse. Avanenud vaatest otsid näiteks "kõigieesti lipp" — valid selle ja salvestad.
Silver Tambur levitas sõnumit tõenäoliselt läbi estonianworldsi platvormi. Lehel on jälgijagrupp üle kolmekümne tuhande.Fucs kirjutas:
Ma ei tea kas just enamus, aga väga suur toetus grupile tundub tuleb välisriikidest ja siin elavatelt välismaalastelt.
"Mohamed Azazy"-id ja "Yentong Yenjit"-id on olnud jagamisel, arvamuse avaldamisel ja laikimisel korralikult aktiivsed.
Aga selle FB projekti nii poolpealiskaudse läbivaatamise põhjal tundub, et see projekt ei ole niivõrd (või siis ainult) poliitikute huvist lähtuv algatus ja arendus, kuivõrd seksuaalvähemuste jms gruppide huvist lähtuv. 48-st avalikustatud murelikust kodanikust on mitmed just nende õiguste eest võitlejad ja aktivistid.
Selline murelike huvigruppide sümbioos.
Huvitav on vaadelda ajajooni, ehk siis kellaajaliselt, millal keegi liitus...Fucs kirjutas:
Samal ajal...https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85637449"Liikumise korraldusgrupis on üle 1000 inimese ning 20+ inimest koordineerisid sümboolika ning lehe loomist. Kõigi Eesti liikumine ei ole seotud ega esindamas ühegi erakonna huve, vaid on kodanikualgatus inimeste poolt, kes on mures riigis toimuva pärast," vahendab Kõigi Eesti liikumise grupi Facebooki leht.http://tinyurl.com/yxet3rv9Tõnu Runnel FB-s kirjutas:Küsitakse, et kes on #kõigieesti liikumise taga. Palju väga erinevaid inimesi, kes vaba Eesti kestmise oma südameasjaks võtsid. 40-50 aktiivsemat korraldajat, 1200 FB grupis toetamas ja 21000 FB lehel kaasa elamas.
Korraldusgrupis üle 1000 inimese ?
Võib eeldada, et need samad 1200 kes on "...FB grupis toetamas".
Omaette kõnekas on juba termin "korraldusgrupp"...
Huvitav kas ka seal "Erakondadesse kuuluvaid inimesi korraldajate hulgast ei leia" samamoodi, nagu avalikustatud 48 (49) isiku nimekirjast?
Hämmastav.
Kui korraldusgrupis on üle 1000 inimese, siis mida annab (või peaks näitama ja tõestama) meile nimekiri 48-st isikust (või siis 49-st isikust - FB-s on üks nimi rohkem kui ülal viidatud artiklis, sinna on lisatud ka EAS Välisinvesteeringute keskuse e-residentsuse rahvusvaheliste avalike suhete juht Arnaud Castaignet) ?
:
Ja sa vaeseke pead 24/7 üksi rapsima. Jäksad ikka, pensionär ju siiski?Borja kirjutas:..te panete andresTy-ga siin õhtuti õkva paarisrakendis ullu - et üks läks praegu einestama, sina võtsid "poliitvalve" üleAMvA kirjutas:Tsiteerides siis foorumi klassikut, et kuna EKRE on valmis kõik oma valimislubadused kartelliparteiks saamise nimel üle parda heitma, prostid (plural) ühesõnaga.
Nädala esimesel poolel ütles peaminister Jüri Ratas raadiointervjuus, et uus, alles loodav valitsus võib olla juba sel aastal olukorras, kus tuleb asuda eelarvet kärpima. Täpsemalt Ratas olukorda ei kirjeldanud, sest see selgub järgmisel nädalal. Aga rahandusministeeriumis osatakse ka täpsete arvudeta eeldada, milline seis üldjoontes on. Seda seisu Ratas teab ja asjad on halvad.
Postimehele teadaolevalt on oodata, et möödunud 2018. aasta eelarve saab olema umbes üheprotsendilises struktuurses puudujäägis. Isamaa liikmest rahandusminister Toomas Tõniste eile seda näitajat ei kinnitanud, aga tõdes, et 2018. aasta eelarve struktuurne seis võib olla oodatust palju kehvem ja mõjutab ka selle aasta eelarvet. «2019. aasta eelarvet riigikogule üle andes oli teadmine, et eelarve on struktuurse ülejäägiga. Nüüd on info, et tuleb miinus, aga suurus täpselt veel selgub,» ütles ta.
Üheprotsendiline struktuurne puudujääk 2018. aasta eelarves tähendab rahas umbes 250 miljoni euro suurust miinust. Selle mõju kandub ka käesolevasse 2019. aastasse. «Kui läheme (puudujäägiga – U. J.) üle ühe protsendi, peaksime hakkama korrigeerima. Siis võib-olla tuleb 2019. aasta eelarve üle vaadata,» nentis Tõniste.
Seadused nõuavad, et kui struktuurne puudujääk on suurem kui üks protsent, tuleb valitsusel kulusid kokku hoida.
Eesti seadused nõuavad, et kui struktuurne puudujääk on suurem kui üks protsent, tuleb valitsusel kulusid kokku hoida. Seda tuleb teha 0,5 protsendi kaupa aastas, kuni saavutatakse tasakaal.
Seega, kui 2018. aasta on lubatust suuremas puudujäägis, tuleb juba 2019. aasta eelarves vähemalt 0,5 protsendi ulatuses kulusid kärpida. See tähendab kokkuhoidu enam kui saja miljoni euro ulatuses. Kulusid saab osaliselt ka edasi lükata, ajatada, kuluridu ringi tõsta, aga sel juhul ootab seda suurem probleem koalitsiooni ees 2020. aastal. Ent siis teeb uus valitsus oma esimest eelarvet ja selles peaksid sisalduma ka esimesed sammud oma valijatele antud lubaduste täitmise poole.
Nii on siiski mõistlik mõned juba tänavuseks aastaks kokku lepitud kulutused üle vaadata. «Minu kogemus on, et pigem oleme pidanud varasemaid otsuseid kärpima. Kui tegime eelmise aasta kevadel eelarvestrateegiat, pidime leidma katte 200 miljonile varem otsustatud kuludele,» tõi Tõniste näite.
Kuna loodavas koalitsioonis ei oleks enam sotsiaaldemokraate, kes kuuluvad praegusesse valitsusse, siis võib eeldada, et just nende soovil selle aasta eelarvesse lisatud kulud on need, mida kokku tõmmatakse.
Halb seis on läbirääkijatele teada
Igal juhul on nii Keskerakonna, Isamaa kui ka EKRE koalitsiooni kokkupanijatel teada, kui napilt raha neil kasutada on. Rahandusministeeriumi inimesed andsid läbirääkijate ees olukorrale hinnangu eelmise nädala lõpus. Siin peitub ka osa põhjustest, miks pole võimuliidu moodustajad seni esitanud midagi konkreetset, mida kavatsetakse koalitsioonileppesse kirjutada ja tulevastel aastatel ellu viia. Järgmisel nädalal saavad rahalise seisu näitajad selgemaks ja siis on teada, milline olukord täpselt on.
Väidetavalt ei ole rahandusministeeriumi spetsialistid seni rohkem kõneluste juures olnud. Üleeile ütles EKRE esimees Mart Helme, et esmalt aetakse erakondade endi rahandusekspertide toel Exceli tabelid kokku rahaliste võimaluste väljaselgitamiseks. «Et enne kui pöördume rahandusministeeriumi ja muude ametnike poole, oleks meil endal ettekujutus, kus võiksid olla katteallikad ja mis miski maksma läheb.»
Nende tabelitega uuel nädalal rahandusministeeriumi ametnike ette ilmudes võivad poliitikud aga teada saada, et need erinevad märkimisväärselt sellest, mida tegelikult on võimalik teha.
Raha saaks koguda aktsiisidest, kuid alkoholi- ja kütuseaktsiisi on loodav koalitsioon lubanud hoopis langetada.
Kõige keerulisemaks muudab uue võimuliidu olukorra tõsiasi, et juba on lubatud mitte teha mitmeid liigutusi, mis võiks eelarvesse tulevatel aastatel raha juurde tuua. Keskerakond, Isamaa ja EKRE on lubanud, et uusi makse ei tule ja olemasolevaid ei tõsteta. Raha saaks koguda aktsiisidest, kuid alkoholi- ja kütuseaktsiisi on loodav koalitsioon lubanud hoopis langetada, mis puudujääki veelgi suurendab, kui just tarbimine suurel määral ei kasva.
Samal ajal on erakonnad andnud väga kulukaid lubadusi, nagu näiteks Keskerakonna lubatud pensionitõus, millest naid kindlasti loobuda ei taha.
Toomas Tõniste sõnul on tema valimiste eel olnud seisukohal, et uued lubadused tähendavad uusi makse ja nii tuleks ka öelda. «Minu sõnum on olnud valimiste ajal kogu aeg, et mida te lubate! Raha saab tulla ainult siis, kui vaatame üle varasemad otsused ja oma prioriteedid, lisaks efektiivsem riik. Need ongi võimalused. Siis tänu majanduskasvule tekib võib-olla ka näpuotsaga mingit võimalust veel midagi lisaks toetada,» ütles ta. «Aga pigem tähendaks see uusi makse, kui tahame mingeid uusi lubadusi ellu viia. See on olnud minu sõnum kogu aeg, et lubadused tähendavad tegelikult maksutõuse ja uusi makse, öeldagu see siis ka konkreetselt välja.»
Mänguruum ei ole kadunud
Mis on siis aga loodava koalitsiooni võimalused, kui jätta kõrvale Tõniste nimetatud rahaleiukohad? Mõned variandid välja vingerdamiseks siiski on. Esimene neist on klassikaline: kui on mingi seadus, mis jääb jalgu, tuleb seda muuta. Eelarveseadust on võimalik ringi teha nii, et enam ei peaks suurema kui üheprotsendilise struktuurse puudujäägi pärast kohe kärpima hakkama. Siinkohal aga tasub meenutada, et just Isamaa (tollal IRL) on olnud erakond, kes on väga kindlalt seisnud tasakaalus eelarve poolt, ning endine esimees Mart Laar soovis eelarvetasakaalu nõuet lausa seadusesse kirjutada.
Alati on mänguruumi riigifirmade dividendidega, mida saab rohkem välja võtta, ning raha saab ka riigilõive ja keskkonnatasusid tõstes.
Teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks ja riigi sissemaksete lõpetamine tooks vähemalt 300 miljonit eurot.
On aga veel üks koht, kust valitsusele tuleks umbes 300 miljonit eurot ja edaspidi veel rohkem. See on teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks ja riigi sissemaksete lõpetamine. Praegu paneb inimene oma teise sambasse ise kaks protsenti ja riik lisab neli. Vabatahtlik teine sammas vabastaks need neli protsenti ehk mitusada miljonit eurot.
Peale selle, kui inimesed otsustavad teise samba raha välja võtta, tuleb sellelt maksta ka riigile tulumaksu – jälle lisatulu – ning kui see raha läheb tarbimisse, laekub ka hulga käibemaksu – jälle lisatulu. Seega võib Isamaa ideoloogilise ideena kõlanud teise samba vabatahtlikuks tegemine saada elulise toetusargumendi: koalitsioonil on vaja lubaduste katteks lisaraha.
Kui niivõrd suur struktuurne puudujääk peaks tõeks osutuma, pole see ainult Eesti riigi sisene probleem. Eesti valitsus on teatavasti pikka aega vaielnud Brüsseliga, kelle struktuurse tasakaalu arvestamise meetodid näitavad Eesti puudujääki umbes protsendi jagu suuremana kui rahandusministeeriumi arvutused.
Kui nüüd ilmneb ka meil ühe protsendi suurune struktuurne defitsiit, on loogiline eeldada, et Brüsseli valemites muutub see puudujääk juba nii suureks, et sellega ei pruugita enam leppida. Sellisel juhul võidakse Eesti suhtes algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus või saadab Euroopa Komisjon Eesti eelarve tagasi ja nõuab sellesse parandusi. Sellele ei pruugi omakorda hästi vaadata reitinguagentuurid ning nende hinnanguid jälgivad välisinvestorid.
..ei ullu, saan hakkama.. a misste ise niisama tühja edvistate siin - pange ikke südameke ka oma avataride juure // nagu haber & pillerAMvA kirjutas:Ja sa vaeseke pead 24/7 üksi rapsima. Jäksad ikka, pensionär ju siiski?Borja kirjutas:..te panete andresTy-ga siin õhtuti õkva paarisrakendis ullu - et üks läks praegu einestama, sina võtsid "poliitvalve" üleAMvA kirjutas:Tsiteerides siis foorumi klassikut, et kuna EKRE on valmis kõik oma valimislubadused kartelliparteiks saamise nimel üle parda heitma, prostid (plural) ühesõnaga.
NõusLemet kirjutas:Pisut OT, aga näikse, et märts on täiega sisse murdnud- ühesugune mäuramine käib õues puuriida peal ja militaarnetis. Või siis laiemalt ühiskonnas. Mõnda aega mõistagi huvitav jälgida, aga pikemas perioodis tüütav.
Samas on ühiskonna (ka poliitiline) ühtsustunne sõjalises mõttes ülimalt oluline. Mis muidugi ei tähenda seda, et siinne foorum peaks delfilaadseks peldikuseinaks muutuma.Kriku kirjutas:
Kunagi muidugi olid ilusad ajad: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=19396
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 35 külalist
