Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Reservelektrijaamad peavad tegelikult olema kiirelt käivitatavad, kontrollitavad ja peatatavad ning tuumajaamad tänu oma omadustele selleks ei sobi. Seetõttu kasutatakse selles rollis hüdro- või gaasielektrijaamu. Teine variant võrgu tasakaalustamiseks on akujaamad, mis salvestavad tuulikute või päikesepaneelide poolt toodetud energiat.

Kuidas need kai ääres seisvad aatomiallveelaevad, igal 1-2 reaktorit pardal, siis seal seistud saavad?
Nende laevade abil elumajade kütmine on siiski vaeste 1990ndate nähe Venemaal.
Ma kunagi koolis õppisin, et reaktorites on sellised sisselastavad vardad, millega saab juhtida neutronite paljunemistegurit.
Nende väljatõmbamisel kasvab võimsus kiiresti (minutite raamistikus) ja sisselükkamisel kahaneb. Viimane kord oli 1986 Bermuudal, kui keski madrus Preminin need vardad uppuval K-219-l sisse keeras ja sellega reaktori seiskas.

Paljudes kohtades ongi tuumajaamad ainus elektri allikas ja suudavad väga hästi nende tippude ja põhjadega toime tulla.

[Kilo Tango]

...

Kuidas need kai ääres seisvad aatomiallveelaevad, igal 1-2 reaktorit pardal, siis seal seistud saavad?
Nende laevade abil elumajade kütmine on siiski vaeste 1990ndate nähe Venemaal.
Ma kunagi koolis õppisin, et reaktorites on sellised sisselastavad vardad, millega saab juhtida neutronite paljunemistegurit.
Nende väljatõmbamisel kasvab võimsus kiiresti (minutite raamistikus) ja sisselükkamisel kahaneb. Viimane kord oli 1986 Bermuudal, kui keski madrus Preminin need vardad uppuval K-219-l sisse keeras ja sellega reaktori seiskas.

Paljudes kohtades ongi tuumajaamad ainus elektri allikas ja suudavad väga hästi nende tippude ja põhjadega toime tulla.

Tuumajaama juhtimine on ikka ports keerulisem, kui "vardad sisse, vardad välja". Lisaks ei saa võrrelda tsiviiltuumajaamu (keskmise rikastusastmega) ja militaarreaktoreid (kõrge rikastusastmega). Reaktori "seiskamine" on samuti vale mõiste. Jääksoojust toodetakse tükk aega pärast seda "seiskamist" ja see ei ole väike maht (kümnetes MW-des). See on ka põhjus, miks Fukushimas asi hapuks läks.

Ma ei tea, kuidas sellistes "ainult tuumajaamadega" võrgus stabiilsust hoitakse, aga ma olen päris veendunud, et see ei käi nii, et paned aga partsti reaktori seisma ja kohe jälle käima.

[logistik76]

Lähiajal pole tuumajaamadega mingit peenreguleerimist vaja teha.
Kui selle aasta elektrihinna anomaalia välja jätta siis laias laastus hilissügisel tuumajaam sisse lülitada ja varakevadel välja.

[MadMan]

Julged terminid nagu "saastatooted" ja "Pariisi kliimalepe" viitavad teatud roosa-rohelisele tõsiusklikkusele liberaalse tuleviku suhtes (Timmermans jt).
Pariisi kliimalepe on raamistik ja seal vaid kohustus välja töötada plaane. Plaanide väljatöötamise jaoks annavad "rikkad" riigid raha "vaesematele" riikidele. Kas Eesti on "rikas" või "vaene" riik?
EU ETS on reaalne õhumüük, milles osalevad ainult Euroopa riigid. Lisaks hirmkallile elektrile hakkavad eurooplased maksma oluliselt rohkem tööstuskaupade eest, sest need või nende tooraine pärineb riikidest, kus õhumüügiga ei tegeleta ning lisaks saavad mainitud riigid ka raha "plaanide väljatöötamise jaoks". Meil siin pole muret, sest Veskimägi plekib kõik kinni.

[nimetu]

Ma kunagi koolis õppisin, et reaktorites on sellised sisselastavad vardad, millega saab juhtida neutronite paljunemistegurit.

Kui reaktorite elektritootmise protsess piirduks ainult neutronite kontrollimisega, siis oleks asi lihtne. Paraku on aga tegu termotuumajaamadega, mille elektri tootmise protsess on tegelikult pikem ja keerukam. Samal põhjusel on söeelektrijaamad kehva paindlikkusega. Elektrijaamad, mis suudavad otse kontrollida generaatoritele rakendatud mehaanilist energiat on kõige paindlikumad. See on umbes nagu võrrelda auruveduri katelt automootoriga.

Kas tuumajaamadega on võimalik elektrivõrku tasakaalustada? Tehniliselt võttes jah, kuid nad ei ole paindlikuks reservtootmiseks kaugeltki kõige paremad variandid. See oleks vale tööriist antud töö jaoks.

[Madis Reivik]

Eesti keeles pole head terminit, äkki sobiks paremini aurutuumajaamad

Inertsiga selline lugu et kui tarbimine ära kukub, lastakse paarsada megavatti vulkaan-korstnast auruna välja nagu soojuselektrijaamadel ikka, nii et väike "kõikumine" on lubatud. Normaalne kombo oleks hüdroakumulatsioonjaam +tuumajaam, kuna esimene on üpris kiirelt reguleeritav (pakun et ajakonstant on minutites) ning lisaks saab ka salvestada.

Oleks Eestis valitsuses mingit teotahet siis Paldiskisse saaks mõlemad ehitada ning lisaks jääks üle graniitkildu kogu Eesti teedeehituseks ja Rail Balticale ka...

[Kapten Trumm]

Tuumajaama juhtimine on ikka ports keerulisem, kui "vardad sisse, vardad välja". Lisaks ei saa võrrelda tsiviiltuumajaamu (keskmise rikastusastmega) ja militaarreaktoreid (kõrge rikastusastmega). Reaktori "seiskamine" on samuti vale mõiste. Jääksoojust toodetakse tükk aega pärast seda "seiskamist" ja see ei ole väike maht (kümnetes MW-des). See on ka põhjus, miks Fukushimas asi hapuks läks.

Muidugi on keerulisem, aga põhimõtteliselt on see võimalik, isegi Tsernobõlis (ja teistes vene jaamades) tehti seda, enne kui viga läbi lasti.
Tuumareaktori võimsus on efektiivselt reguleeritav ja mitte sugugi nii aeglaselt kui kirjutatakse. Võibolla sellega ei kannata taga ajada hommikust ja õhtust tarbimispiiki, aga nädalavahetuse silub ära küll.

Megavatt-tund tundub väga müstiline suur kogus, tegelikult on see ühe mitte väga soojapidava korteri küttekulu külmal jaanuarikuul.
Puutusin kunagi kokku ühe mõttehiiglasega (jutumärkides), kes tuli tõendama, et kui ta enda keskkütte välja lõikas ja paarisaja kilovatt-tunniga oma korteri elektriradikaga enamvähem soojaks küttis, et keskküte on ebaefektiivne - paarsada kilovatt tundi teeb sama töö ära mis 1 megavatt-tund keskkütet!

[Kapten Trumm]

Eesti keeles pole head terminit, äkki sobiks paremini aurutuumajaamad

Inertsiga selline lugu et kui tarbimine ära kukub, lastakse paarsada megavatti vulkaan-korstnast auruna välja nagu soojuselektrijaamadel ikka, nii et väike "kõikumine" on lubatud. Normaalne kombo oleks hüdroakumulatsioonjaam +tuumajaam, kuna esimene on üpris kiirelt reguleeritav (pakun et ajakonstant on minutites) ning lisaks saab ka salvestada.

Oleks Eestis valitsuses mingit teotahet siis Paldiskisse saaks mõlemad ehitada ning lisaks jääks üle graniitkildu kogu Eesti teedeehituseks ja Rail Balticale ka...

Muidu on nii, kui võtta ette mõne tuumasõja simulaatorkaart ja pommitada Paldiskit, siis saasta liikumise teekond on selline, et nii Fukushima kui Tsernobõl muutuvad lapsemänguks (tuumapilv läheb üle Suur-Tallinna, kus elab vähemalt 40% Eestist). Paldiskis/Pakril peab see tuumajaam siis olema päris sügaval.

Mismoodi see 400 m sügavune auk mõjutab põhjavee seisu, vähemalt Ida-Viru vähem kui 100 m allmaakaevandused on küll hirmus probleem. Pluss muidugi päris palju põhivõrku tuleb ümber ehitada.

[Kapten Trumm]

Ma kunagi koolis õppisin, et reaktorites on sellised sisselastavad vardad, millega saab juhtida neutronite paljunemistegurit.

Kui reaktorite elektritootmise protsess piirduks ainult neutronite kontrollimisega, siis oleks asi lihtne. Paraku on aga tegu termotuumajaamadega, mille elektri tootmise protsess on tegelikult pikem ja keerukam. Samal põhjusel on söeelektrijaamad kehva paindlikkusega. Elektrijaamad, mis suudavad otse kontrollida generaatoritele rakendatud mehaanilist energiat on kõige paindlikumad. See on umbes nagu võrrelda auruveduri katelt automootoriga.

Kas tuumajaamadega on võimalik elektrivõrku tasakaalustada? Tehniliselt võttes jah, kuid nad ei ole paindlikuks reservtootmiseks kaugeltki kõige paremad variandid. See oleks vale tööriist antud töö jaoks.

Oi oi oi
Ma ikka kuulasin füüsika tundides vist tähelepanelikumalt.
Termotuumareaktsiooni nimelt pole inimene veel kasutatavas suuruses suuteline kontrollima, sellisest reaktorist tekiks termotuumaplahvatus.
Vist kuskil laborioludes mingeid eksperimentaalseadmeid pisikeste võimsustega on tööle saadud, aga termotuumajaam on veel kauge tulevik.
Probleem pidi vist selles, olema, et see reaktsioon on kaugelt kuumem kui tuumareaktsioon ja tavaliste materjalide+jahutusega seda ei kontrolli.

Tuumaelektrijaam on iga kell võimeline täitma sama rolli, mis Narva soojusjaamad. Paljudes kohtades maailmas nad seda täidavadki. Peterburi linn istub ju puha tuumajaama taga. Mingite jaburalt arendatud tuulikutega sammu ilmselt ei peaks.

[nimetu]

Minu viga, eksisin terminiga. Mõte oli muidugi selles, et tuumareaktsioon ei kontrolli otseselt elektrigeneraatorite tööd, vaid vahel on mitu etappi, mis muudab kogu protsessi palju keerukamaks. Ja kogu jutt sai alguse üldse sellest, et tuumaelektrijaamad ei ole head reservjaamadena. Mõlemad on faktiliselt tõesed väited. Muu üle võid vaielda palju tahad.

[Kapten Trumm]

Tuumajaamal on paar silmapaistvat eelist igasugu gaasijaamade kõrval
1. erinevalt igasugu eksperimentaal-bullshitast on see reaalselt võimalik tellida ja rajada ning kindlasti hakkab tööle
2. erinevalt gaasist jne "kiiretest" jaamadest ei kaasne siiski 99% tuumajaamadega pea mingit keskkonnakahju (sh CO2 emissioone).
Ärme ainult räägi, et pumpjaamad on rohelised, kui lähimal 30 km peal lastakse põhjavesi selle abil minema, siis tutkit roheline.
Ja gaasijaam tootab vältimatult CO2. Ja taolisi looduslikke hüdroenergia rajatisi (mis ei too kaasa suurt keskkonnakahju) nagu Norras meil teha võimalik pole mingi vindiga.

Minu viga, eksisin terminiga. Mõte oli muidugi selles, et tuumareaktsioon ei kontrolli otseselt elektrigeneraatorite tööd, vaid vahel on mitu etappi, mis muudab kogu protsessi palju keerukamaks

Soojuse eraldumine sõltub tuumajaamas analoogselt soojusjaamaga sellest, kui palju "katel" kütab. Selle "katla" võimsust on võimalik päris palju reguleerida.

reservjaamadena.

Mingi asjaga tuleb hoida siiski elektrivõrgus vajalikku pinget ja sagedust. See ei tööta päriselt nii, et tuulisel päeval lükkame baasvõimsuse välja ja kõik töötab tuulikute pealt. Jama elektrivõrgus (peamiselt ülepinget) on juba täna piisavalt palju, kui tuulikute roll on veel väike.

[kana tagumik]

Kaja Kallas oli sunnitud vastama infotunnis,et neid vajalikke taastuvenergia võimsusi ei ole, ega lähitulevikus ei tule. Igasugused projektid ja hanked on, "taastuvenergia jaamadele" (loe: tuulikuküte) aga neid alles hakatakse välja kuulutama.

[Kapten Trumm]

Nendele suurtele meretuuleparkidele, millele suuri lootusi pannakse, eelneb paljude aastate pikkune facebooki miitingute pidamine, allkirjade korjamine ja kohtus protsessimine.

Arendajad väga rõõmsalt kuidagi arvestavad oma ajajoont ehituse, projekteerimise ja uuringute järgi. See fenomen, mis toimub Hiiumadala tuulepargiga Hiiumaal, on nagu ununenud. Või tegelikult ka see, mis toimus Sõnajalgade tuulepargiga Aidus. Või siis puidurafineerimistehase lugu.

Eestis on see NIMBY miitingu pidamise komme hullem kui revolutsioonilistel madrustel 1917, sellest saabki peamine arengupidur. Kõik tahaks olla kole rohelised, aga silmapiiril neid tuulikuid näha ei taheta. Tahaks sõita Teslaga, aga elekter tulgu seinakontaktist!

Võiks kähku mõelda välja mingi seadusliku aluse, millega võiks neid 20 km rannikust olevaid tuulikuid panna püsti ranniku elanike arvamust küsimata, sest nõusolekut ei tule sealt kunagi.

[teeline35]

Eesti keeles pole head terminit, äkki sobiks paremini aurutuumajaamad

Millist tarkust siit tuleb!? Parandage mind, aga minu arust peale päikesepaneelide toodetakse ülejäänud elektritootmise viiside puhul elekter generaatoritega. Peale hüdroelektrijaamade ajab ülejäänud jaamades generaatori turbiine ringi aur. Erineb ainult vee kütmiseks kasutatav kütus. Kivisöe ja põlevkivijaamades köetakse vastavalt kivisöe vöi põlevkiviga, tuumajaamades aatomite lõhustamisel vabaneva energiaga ning mõningate kaasfoorumlaste poolt võluvitsaks peetavates gaasijaamdes, gaasiga!
P.S. Tuuleparkides ajab generaatorit ringi tuul, aga ega see fakt suurt pilti muuda.

[toomas tyrk]

Eee, Trumm - ära rohkem sõna võta. Istu. Kaks.

Tuumajaamad on väga pika vinnaga reguleeritavad ja MITTE KUSAGIL ei kaeta tarbimise tippe tuumajaamade abil. Samuti tarbimise miinuseid.

Tuumareaktsioon kütab soojuskandjat, mis enamasti mitte otse, vaid teise kontuuri kaudu annab selle soojuse üle veele, mis aurustub ja käitab turbiine. Reaktsiooni pidurdamine või peatamine ei vii reaktoris temperatuuri kohe alla. Temperatuuri alanemine võtab tunde. Ehk - soojuskandja kütab seda teist kontuuri ja sealt edasi turbiine ikka edasi.

Kui nüüd see üleliigne aur lihtsalt välja lasta, siis kuhu läheb reaktori soojus? Kui soojust reaktorist välja ei viida, siis toimubki plahvatus. Nii nagu toimus Tsernobõlis ja Fukushimas. Loomulikult pole tegemist tuumaplahvatusega, kuid reaktori kest, või soojuskandja kontuur puruneb ja toimub radioaktiivne leke.

võimalik on muidugi lülitada aurukontuurid ringi ning kütta generaatori asemel keskkonda. Aga kuidas seal oligi selle kliima soojenemisega?