www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Nov, 2021 21:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1787 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116 ... 120  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 13:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Mai, 2009 20:12
Postitusi: 1336
Minister Mölder, kelle käsutada on siis keskkonnasektor, tegi siis poliitiliselt ebakorrektse avalduse. Et rohepööre euroopat 10-15 a aitab, aga lõpuks oleme ikka samas punktis tagasi, kust alustasime.

Edasine on maalehes makumüüri all ja mul pole paberlehte käepärast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 13:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6101
Some kirjutas:
Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.



Siin on terve tabel erinevate energiasalvestusmeetodite parameetrite kohta: https://www.eesi.org/papers/view/energy-storage-2019

Lühidalt tõhusused:
Vesinik: 25 – 45%
Suruõhk: 40 – 70% (viimane soojusvahetitega)
Läbivooluelementidega aku: 60 – 85%
Pumplad: 70 – 85%
Hooratas: 70 – 95%
Sulasool: 80 – 90%
Pliiaku: 80 – 90%
Li-ion aku: 85 – 95%


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 14:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33707
kana tagumik kirjutas:
Minister Mölder, kelle käsutada on siis keskkonnasektor, tegi siis poliitiliselt ebakorrektse avalduse. Et rohepööre euroopat 10-15 a aitab, aga lõpuks oleme ikka samas punktis tagasi, kust alustasime.

Edasine on maalehes makumüüri all ja mul pole paberlehte käepärast.


Minu vanakooli matemaatika ütleb, et SKP-st arvestatava osa andva põlevkivisektori asendamine samaväärse tööandjaga mingi tühise 300 miljoniga Ida-Virumaal pole lihtsalt võimalik. St sellistel tingimustel põlevkivibusinessi sulgemine tööb vältimatult kaasa hüppelise töötuse kasvu koos vaenulike meeleoludega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 14:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 3032
Kilo Tango kirjutas:
Some kirjutas:
Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.



Siin on terve tabel erinevate energiasalvestusmeetodite parameetrite kohta: https://www.eesi.org/papers/view/energy-storage-2019

Lühidalt tõhusused:
Vesinik: 25 – 45%
Suruõhk: 40 – 70% (viimane soojusvahetitega)
Läbivooluelementidega aku: 60 – 85%
Pumplad: 70 – 85%
Hooratas: 70 – 95%
Sulasool: 80 – 90%
Pliiaku: 80 – 90%
Li-ion aku: 85 – 95%


Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

Manus:
energiasalvestus.JPG
energiasalvestus.JPG [ 76.7 KB | Vaadatud 436 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 14:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 340
Some kirjutas:
Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.

pumpelektrijaama süsteemi kogu kasutegur on 70–80% või lausa 87%. See on siis ahel elekter - vee pumpamine - elekter.
Vee elektrolüüsi kasutegur on ligikaudu 70%. Kui elektrit genereeriva kütuseelemendi ligikaudne kasutegur on 60%, kujuneb elektrienergia akumuleerimise kasuteguriks 42%. Kahjuks suures koguses ei ole kütuseelementidega võimalik elektrit toota. Kui võrdsustada mahud pumpelektrijaamaga siis vesiniku elektriks saamiseks peaksime kasutama kas turbiine või sisepõlemismootoreid. Neil kahjuks kasutegur palju väiksem kui kütuseelemendil.

Kõige efektiivsem viis suures koguses elektrit salvestada on pumpelektrijaam. Paraku seda igale poole ei raja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 14:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6101
Some kirjutas:
...

Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

...


Lihtsam on teha veeaurust ja CO2-st metanooli ca. 50% tõhususega. Vesinikutsükli häda on kogu eritehnika, mis selleks vajalik on ja vesinikuhoidlad, mis lekivad. Pmst ei tohiks olla probleemi ka suruõhu salvestamisel päevadeks vajalikus koguses.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 14:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 3032
Hüdropumpla saab max 16h tühjaks ja mis edasi teha? Kui tabelit uskuda, siis vesiniklahendus annab nädalate kaupa 100M välja. 10 sellist võrdub juba 1TW võimsust, sellest võis ju piisata? Energiatihedus ka kõige suurem. Kahtlustan, et rajamine ka lihtsam kui miljoneid kuupmeetreid pinnast välja kaevata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 15:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 340
Some kirjutas:
Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

Vaata uuesti seda tabelit.
Pumelektrijaama võimsus on 3000MW aga vesinikul 100MW. Pumpjaamas see võimsus võrdub vee koguses. Kui me kasutama seda vee kogust mis kulub 3000MW tootmiseks hoopis 100MW tootmiseks siis vett kulub 30korda vähem. Järelikult discharge time on ka 30 korda pikem 120h-480h

Huvitavad on ka eluea numbrid. pumpelektrijaama eluiga on 30-60 aastat. Vesinikul 5-30 aastat. Pumpelektrijaamal tuleb ju tegelikult eluea lõpul välja vahetada turbiin ja muud nipet näpet aga bassein kestab edasi aga mis sellel vesiniku süsteemil välja tuleb vahetada seda ei teagi. Äkki isegi kogu süsteem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 15:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 3032
Kilo Tango kirjutas:
Lihtsam on teha veeaurust ja CO2-st metanooli ca. 50% tõhususega. Vesinikutsükli häda on kogu eritehnika, mis selleks vajalik on ja vesinikuhoidlad, mis lekivad. Pmst ei tohiks olla probleemi ka suruõhu salvestamisel päevadeks vajalikus koguses.


Õnneks pole vesinik heelium, mis tikub igast august välja ronima. Kõik mis sobib maagaasi hoidmiseks, sobib ka vesiniku hoidmiseks. Ka transportida saab olemasolevate maagaasijuhtmete kaudu.
Elering on asja uurinud: https://elering.ee/sites/default/files/ ... er2020.pdf
Tsiteeri:
1.1.5. Vesiniku salvestamine
Seoses vesiniku molekuli füüsikaliste omadusega on vesiniku salvestamine võrreldes
tavakasutuses olevate ainetega raskendatud. Realiseeritavad võimalused vesiniku
salvestamiseks on salvestamine kõrgsurvepaakides, veeldamine, keemiline salvestamine
ning salvestamine maa-alustes tühimikes.
Vesiniku salvestamine metallides keemiliste sidemete abil on üks praktilisemaid lahendusi
vesiniku salvestamisel. Võimalik on kasutada näiteks magneesiumhüdriidi (MgH2),
naatriumhüdriidi (NaH) ja kaltsiumhüdriidi (CaH2). Magneesiumhüdriidil on mitmeid häid
omadusi, näiteks on võimalik selle abil salvestada võrdlemisi suurt vesiniku kogust (vesinik
võib moodustada umbkaudu kuni 7% lõpliku hüdriidi massist) ning magneesium on odav,
kättesaadav ja väikese eritihedusega. Puuduseks võib lugeda keemilistest eripäradest
tingitud pikka vesiniku „laadimise“ aega magneesiumisse ning mõningast energiakulu
vesiniku eraldamisel magneesiumis [17].
Vesiniku veeldamine on äärmiselt energiamahukas, eelkõige vesiniku väga madala
aurustumistemperatuuri tõttu (atmosfäärirõhul 20,3 K ehk -250,15 C). Varasemad
uuringud on hinnanud minimaalseks praktiliseks vesiniku veeldamiseks kuluvaks
energiakuluks 30,3 MJ ühe kilogrammi vedela vesiniku kohta, mis moodustab koguni
neljandiku vesiniku enda alumisest kütteväärtusest [17].
Maa-aluste tühimike kasutamise võimalikkus oleneb märkimisväärselt kohalike tingimuste
olemusest. Võimalikud salvestamise paigad on ammendunud maagaasimaardlad ning
soola- ja kivikoopad (salt caverns, rock caverns). Maa-alustest salvestusvõimalustest
odavaimaks on hinnatud maagaasimaardlaid, kus salvestuse hind on arvutuslikult 8-25
€/MWh vesiniku energia kohta, olenevalt kohalikest oludest ja salvestuse kasutamise
aktiivsusest. Soola- ja kivikavanduse kasutamine on hinnanguliselt märkimisväärselt
kallim, vahemikus 19-104 €/MWh [2]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 15:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3427
Tehnoloogia odavnemine võimaldab taastuvenergia tootmise ka üle dimensioneerida. Siis saab üsna vähese salvestusega hakkama. Tarbimise parem juhtimine (alles algab) ja pikemad ühendused riikide vahel ja pole hullu midagi. Taastuva energia puudust ei ole tegelikult, ainult inimene on saamatu. Kosmoserakett saab ka energiat samast keemilisest reaktsioonist mis kromanjoonlase lõke. Kuskilt jäi silma rõngassaar, mis moodustab veehoidla. Tammi harjal tuulikud, mis seda täis pumpavad, all turbiinid. Kapitalimahukas, aga põhimõtteliselt peaks olema tehtav. Sellise ümara tünni sein ei pea olema väga paks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 15:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 340
Some kirjutas:
Õnneks pole vesinik heelium, mis tikub igast august välja ronima. Kõik mis sobib maagaasi hoidmiseks, sobib ka vesiniku hoidmiseks. Ka transportida saab olemasolevate maagaasijuhtmete kaudu.

Päris nii ei ole.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/6b85c067-f3b0-4949-b17e-f7bbf7787d71
Maagaasi torustike puhta vesiniku transportimiseks kasutada ei saa,vähemalt mitte enne
modifitseerimist,kuna vesinik hakkab kõrgsüsinikterast ja polüetüleeni lagundama.Lisaks on
murekohtadeks vase,kummi,plii ning alumiiniumi kasutamine konventsionaalsetes maagaasi
torustikes.Sellised probleemid on lahendatavad toru sisese armeerimisega või lisades vesiniku
hulka teisi gaase nagu vingugaas,sulfaatoksiid või hapnik)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 15:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 340
Jaanus2 kirjutas:
Tehnoloogia odavnemine võimaldab taastuvenergia tootmise ka üle dimensioneerida. Siis saab üsna vähese salvestusega hakkama. Tarbimise parem juhtimine (alles algab) ja pikemad ühendused riikide vahel ja pole hullu midagi. Taastuva energia puudust ei ole tegelikult, ainult inimene on saamatu. Kosmoserakett saab ka energiat samast keemilisest reaktsioonist mis kromanjoonlase lõke. Kuskilt jäi silma rõngassaar, mis moodustab veehoidla. Tammi harjal tuulikud, mis seda täis pumpavad, all turbiinid. Kapitalimahukas, aga põhimõtteliselt peaks olema tehtav. Sellise ümara tünni sein ei pea olema väga paks.


Üledimensioneerimine ei tähenda mitte vähem salvestamist vaid just rohkem salvestamist. Salvestada tuleb energiat selleks, et seda saaks siis kui päike ei paista ja/või tuul ei puhu.
Pikemad ühendused riikide vahel ka ei ole just kõige parem lahendus. Ülekandes on kaod - elektriväli, magnetväli, koroonaefekt, takistus juhis. Mida kaugemala elektrit saadad seda suuremad on ka kaod. Lisaks elektriliinidel on jälle piiranguvööndid. Mida rohkem või suuremad liinid seda rohkem piiratud maa-ala. Näiteks Leedu Poole ühendamisel on probleem, et sinna ei mahu just palju liine rajama.

Väga tähtis on elektri kvaliteet. Pinge ja sagedus. Kui toodad vajaminevast vähem langeb pinge ja sagedus, kui toodad rohkem läheb ka sagedus paigast. Kõige parem on nii rahaliselt kui kvaliteedilt toota sama palju kui tarbitakse +- vahemikus.
Maailmas on kõige keerulisem süsteem inimeste ja organisatsioonide süsteem. Teisel kohal on keerukuselt energiavõrk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 18:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Veebr, 2015 21:14
Postitusi: 383
Seda va tulevikuenergia sambaks peetavat vesiniku molekuli on püütud kinni hoida erinevate moodustega , surveanumates , külmades surveanumates ning selgunud on et need anumad on kallid ja rasked ning transpordivahenditel vesiniku kaasavedamiseks kõige paremini ei sobi . nsvl ajal tehti ka katseid vesinikuautodega , seal kasutati vesiniku salvestamist hüdriidpaaki ( mis see olla võiks , ei tea ) kirjelduse järgi vesiniku tankimisel tuli paaki jahutada ja vesiniku kättesaamiseks seda paaki soojendada . Kas see katse end õigustas , ei tea , igatahes rohkem sellest kuulda pole , katsetajaks oli Harkovi mingi instituut .
Tuulikute toodetud elektri ülejäägi , kui see saab kunagi tekkima võiks vabalt kuhugi salvestada , äkki on keemial ja füüsikal mõni üllatus varuks , mis võimaldaks energiat väikeste kadudega salvestada , ka päikesepaneelide kasuteguri kasv 5% oleks vägev .


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 18:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1616
kraal kirjutas:
Pikemad ühendused riikide vahel ka ei ole just kõige parem lahendus. Ülekandes on kaod - elektriväli, magnetväli, koroonaefekt, takistus juhis. Mida kaugemala elektrit saadad seda suuremad on ka kaod. Lisaks elektriliinidel on jälle piiranguvööndid. Mida rohkem või suuremad liinid seda rohkem piiratud maa-ala. Näiteks Leedu Poole ühendamisel on probleem, et sinna ei mahu just palju liine rajama.
Peetakse plaani tõmmata kaabel Islandilt Ühendkuningriiki.
https://www.reuters.com/article/us-iceland-energy-britain-idUSKBN17C17E


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 19:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 340
Runkel kirjutas:
Peetakse plaani tõmmata kaabel Islandilt Ühendkuningriiki.
https://www.reuters.com/article/us-iceland-energy-britain-idUSKBN17C17E

Alalisvooluga on lihtsam eriti veel kui merre paigaldada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1787 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116 ... 120  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt