Kliimamuutustest

[AMvA]

No hetkel on see "varjamine" vaid ühe osapoole väide

[kraal]

On ju kirjas et 1.5 - 5 korda ???

On jah aga sina võtad kohe maksimaalse väärtuse ja kirjutad elektriautodest. Artiklis on kirjas Elektri- ja VESINIKUtranspordile.
Sellest vesinikust on palju siin foorumis kirjutatud. Roheliselt saab vesiniku toota ainult elektrolüüsiga aga selleks läheb tarvis palju elektrit.

Võid arvutada palju läheks vaja nt päiksepaneele ja tuulikuid, et katta Eesti energiavajadus.
https://energiatalgud.ee/P%C3%A4ikesepaneel?category=793 Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm pilvisem 880 kWh aastas.
Sealt leiab ka infot kui suure maa-ala hõlmab 1kw süsteem.
Samal lehel on kirjas tuulikutest - Keskeltläbi lähtutakse kogu tuulepargi maa-ala arvutamisel reeglist 4 MW/ruutkilomeetrile
Huvipärast võid arvutada kui suur ala tuleks Eestis katta päikesepaneelide ja tuulikutega, et saada vajaminev energia.
Soovitan tutvuda ka mis on päikesepaneelide ja tuulikute halvad kõrvalmõjud.

Mis puudutab Rosina artiklid või õigemini ettekannest siis ettekande sisu ei olnud mitte kas päikesepaneelid on head või halvad vaid ettekande mõte on hoopis mujal.

[Jaanus2]

On jäänud meelde, et Eesti toidaks ära Võrtsjärve-suurune ala päikesepaneele. Ei ole ju üldse palju, kui see ühtlaselt laiali laotada. Oma osa võtavad niikuinii kasutamata pinnad ja ka maas ei ole see ala surnud tsoon, elusloodust jääb ka paneelide alla ja vahele alles, isegi põllumajanduslikku toodangut on sealt võimalik saada (lambad, mesilased, aktiniidiad paneelide sõrestiku põhjaküljel). Tuulikutest - uuemad tuulikud on juba MW ja rohkem tükk, ei võta samuti liiga palju eluruumi ära, eriti meres, kus on nii suurte õige koht. Taanlased alustasid väiksemate tuulikutega ja palju selliseid on maismaal endiselt püsti. Et väikesed, siis ka tihedalt maastikku täitmas. Meil tõuseks kisa taevani ja sellist pilti ei tule ka, see etapp jääb meil lihtsalt arengus vahele.

[Madis Reivik]

Natuke kahtlane on nutta selle üle et päikesepaneel võtab ruumi. Vaadake neid asfaltkõrbeid mis on Ülemistel või Roccas, need kütavad ümberkaudse piirkonna suvel +5 kraadi kuumemaks ja tekitavad tolmutorme. Miks mitte sinna kohale pista päikeseparke ? Õigupoolest, võiks see olla suisa kohustuslik tingimus. Win-win situatsioon ka autojuhtidele.

[Some]

Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.

[kana tagumik]

Minister Mölder, kelle käsutada on siis keskkonnasektor, tegi siis poliitiliselt ebakorrektse avalduse. Et rohepööre euroopat 10-15 a aitab, aga lõpuks oleme ikka samas punktis tagasi, kust alustasime.

Edasine on maalehes makumüüri all ja mul pole paberlehte käepärast.

[Kilo Tango]

Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.

Siin on terve tabel erinevate energiasalvestusmeetodite parameetrite kohta: https://www.eesi.org/papers/view/energy-storage-2019

Lühidalt tõhusused:
Vesinik: 25 – 45%
Suruõhk: 40 – 70% (viimane soojusvahetitega)
Läbivooluelementidega aku: 60 – 85%
Pumplad: 70 – 85%
Hooratas: 70 – 95%
Sulasool: 80 – 90%
Pliiaku: 80 – 90%
Li-ion aku: 85 – 95%

[Kapten Trumm]

Minister Mölder, kelle käsutada on siis keskkonnasektor, tegi siis poliitiliselt ebakorrektse avalduse. Et rohepööre euroopat 10-15 a aitab, aga lõpuks oleme ikka samas punktis tagasi, kust alustasime.

Edasine on maalehes makumüüri all ja mul pole paberlehte käepärast.

Minu vanakooli matemaatika ütleb, et SKP-st arvestatava osa andva põlevkivisektori asendamine samaväärse tööandjaga mingi tühise 300 miljoniga Ida-Virumaal pole lihtsalt võimalik. St sellistel tingimustel põlevkivibusinessi sulgemine tööb vältimatult kaasa hüppelise töötuse kasvu koos vaenulike meeleoludega.

[Some]

Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.

Siin on terve tabel erinevate energiasalvestusmeetodite parameetrite kohta: https://www.eesi.org/papers/view/energy-storage-2019

Lühidalt tõhusused:
Vesinik: 25 – 45%
Suruõhk: 40 – 70% (viimane soojusvahetitega)
Läbivooluelementidega aku: 60 – 85%
Pumplad: 70 – 85%
Hooratas: 70 – 95%
Sulasool: 80 – 90%
Pliiaku: 80 – 90%
Li-ion aku: 85 – 95%

Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

energiasalvestus.JPG (76.7 KiB) Vaadatud 1212 korda

[kraal]

Huvitav, et kui juttu tuleb vesiniku hüdrolüüsist siis tuleb kohe kisa kui palju energiat kaduma läheb aga keegi ei piiksata kui suur palju energiat läheb kaduma mingist pumpreservuaarist merre pumpamisel vms? Kui on teada efektiivset energiasalvestuse viisi üleliigse rohelise energia mustadeks päevadeks salvestamiseks, siis jagage teadmisi.

pumpelektrijaama süsteemi kogu kasutegur on 70–80% või lausa 87%. See on siis ahel elekter - vee pumpamine - elekter.
Vee elektrolüüsi kasutegur on ligikaudu 70%. Kui elektrit genereeriva kütuseelemendi ligikaudne kasutegur on 60%, kujuneb elektrienergia akumuleerimise kasuteguriks 42%. Kahjuks suures koguses ei ole kütuseelementidega võimalik elektrit toota. Kui võrdsustada mahud pumpelektrijaamaga siis vesiniku elektriks saamiseks peaksime kasutama kas turbiine või sisepõlemismootoreid. Neil kahjuks kasutegur palju väiksem kui kütuseelemendil.

Kõige efektiivsem viis suures koguses elektrit salvestada on pumpelektrijaam. Paraku seda igale poole ei raja.

[Kilo Tango]

...

Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

...

Lihtsam on teha veeaurust ja CO2-st metanooli ca. 50% tõhususega. Vesinikutsükli häda on kogu eritehnika, mis selleks vajalik on ja vesinikuhoidlad, mis lekivad. Pmst ei tohiks olla probleemi ka suruõhu salvestamisel päevadeks vajalikus koguses.

[Some]

Hüdropumpla saab max 16h tühjaks ja mis edasi teha? Kui tabelit uskuda, siis vesiniklahendus annab nädalate kaupa 100M välja. 10 sellist võrdub juba 1TW võimsust, sellest võis ju piisata? Energiatihedus ka kõige suurem. Kahtlustan, et rajamine ka lihtsam kui miljoneid kuupmeetreid pinnast välja kaevata.

[kraal]

Sealtsamast lehelt selgub, et enamik salvestusmeetode suudab energiat välja anda loetud tunde, ainus selline pikemajalisem salvestusvõimalus ongi vesinik.

Vaata uuesti seda tabelit.
Pumelektrijaama võimsus on 3000MW aga vesinikul 100MW. Pumpjaamas see võimsus võrdub vee koguses. Kui me kasutama seda vee kogust mis kulub 3000MW tootmiseks hoopis 100MW tootmiseks siis vett kulub 30korda vähem. Järelikult discharge time on ka 30 korda pikem 120h-480h

Huvitavad on ka eluea numbrid. pumpelektrijaama eluiga on 30-60 aastat. Vesinikul 5-30 aastat. Pumpelektrijaamal tuleb ju tegelikult eluea lõpul välja vahetada turbiin ja muud nipet näpet aga bassein kestab edasi aga mis sellel vesiniku süsteemil välja tuleb vahetada seda ei teagi. Äkki isegi kogu süsteem.

[Some]

Lihtsam on teha veeaurust ja CO2-st metanooli ca. 50% tõhususega. Vesinikutsükli häda on kogu eritehnika, mis selleks vajalik on ja vesinikuhoidlad, mis lekivad. Pmst ei tohiks olla probleemi ka suruõhu salvestamisel päevadeks vajalikus koguses.

Õnneks pole vesinik heelium, mis tikub igast august välja ronima. Kõik mis sobib maagaasi hoidmiseks, sobib ka vesiniku hoidmiseks. Ka transportida saab olemasolevate maagaasijuhtmete kaudu.
Elering on asja uurinud: https://elering.ee/sites/default/files/ ... er2020.pdf

1.1.5. Vesiniku salvestamine
Seoses vesiniku molekuli füüsikaliste omadusega on vesiniku salvestamine võrreldes
tavakasutuses olevate ainetega raskendatud. Realiseeritavad võimalused vesiniku
salvestamiseks on salvestamine kõrgsurvepaakides, veeldamine, keemiline salvestamine
ning salvestamine maa-alustes tühimikes.
Vesiniku salvestamine metallides keemiliste sidemete abil on üks praktilisemaid lahendusi
vesiniku salvestamisel. Võimalik on kasutada näiteks magneesiumhüdriidi (MgH2),
naatriumhüdriidi (NaH) ja kaltsiumhüdriidi (CaH2). Magneesiumhüdriidil on mitmeid häid
omadusi, näiteks on võimalik selle abil salvestada võrdlemisi suurt vesiniku kogust (vesinik
võib moodustada umbkaudu kuni 7% lõpliku hüdriidi massist) ning magneesium on odav,
kättesaadav ja väikese eritihedusega. Puuduseks võib lugeda keemilistest eripäradest
tingitud pikka vesiniku „laadimise“ aega magneesiumisse ning mõningast energiakulu
vesiniku eraldamisel magneesiumis [17].
Vesiniku veeldamine on äärmiselt energiamahukas, eelkõige vesiniku väga madala
aurustumistemperatuuri tõttu (atmosfäärirõhul 20,3 K ehk -250,15 C). Varasemad
uuringud on hinnanud minimaalseks praktiliseks vesiniku veeldamiseks kuluvaks
energiakuluks 30,3 MJ ühe kilogrammi vedela vesiniku kohta, mis moodustab koguni
neljandiku vesiniku enda alumisest kütteväärtusest [17].
Maa-aluste tühimike kasutamise võimalikkus oleneb märkimisväärselt kohalike tingimuste
olemusest. Võimalikud salvestamise paigad on ammendunud maagaasimaardlad ning
soola- ja kivikoopad (salt caverns, rock caverns). Maa-alustest salvestusvõimalustest
odavaimaks on hinnatud maagaasimaardlaid, kus salvestuse hind on arvutuslikult 8-25
€/MWh vesiniku energia kohta, olenevalt kohalikest oludest ja salvestuse kasutamise
aktiivsusest. Soola- ja kivikavanduse kasutamine on hinnanguliselt märkimisväärselt
kallim, vahemikus 19-104 €/MWh [2]

[Jaanus2]

Tehnoloogia odavnemine võimaldab taastuvenergia tootmise ka üle dimensioneerida. Siis saab üsna vähese salvestusega hakkama. Tarbimise parem juhtimine (alles algab) ja pikemad ühendused riikide vahel ja pole hullu midagi. Taastuva energia puudust ei ole tegelikult, ainult inimene on saamatu. Kosmoserakett saab ka energiat samast keemilisest reaktsioonist mis kromanjoonlase lõke. Kuskilt jäi silma rõngassaar, mis moodustab veehoidla. Tammi harjal tuulikud, mis seda täis pumpavad, all turbiinid. Kapitalimahukas, aga põhimõtteliselt peaks olema tehtav. Sellise ümara tünni sein ei pea olema väga paks.