Kliimamuutustest

[Kilo Tango]

Ja siis otsustab härra tuul, et ta lihtsalt ei puhu. Noh kuni märtsini. Ei tiku need suured tuulikud kah ennast liigutama kui kõrgrõhkond ja käre külm. ...

Tuulega on tegelikult asjad keerulisemad veelgi. On olemas cut-in speed, mis tähendab, et alla selle tuulik ei tööta (tavaliselt 3-4 m/s). Selle vähendamiseks aitab tuuliku tõstmine võimalikult kõrgele, nagu eelpool mainitud. Aga on olemas ka cut-off speed, mis on moodsatel tuulikutel kusagil 25 m/s kandis. See tundub olevat paras torm, aga tähendab tegelikult 100m kõrguse gereaatorimasti korral ilmajaama ennustust 17m/s 10m kõrgusel (2m kõrgusel on see vaid 11 m/s). Lisaks on olemas sellised asjad, nagu puhangud, mis viivad selle piiri veel madalamale, sest kui juba cut-off on rakendatud, siis tagasi SISSE lülitab turbiin tootmise alles siis, kui tuule kiirus on langenud alla 20 m/s. Muidugi sõltub see kõik ümbritsevast maapinnast. Meretuuleparkide puhul on see gradient märksa väiksem.

Ehk siis see tähendab, et meil võib tekkida tuuleenergia auk nii siis, kui tuul ei puhu (või puhub nii nõrgalt, et kas generaatorid ei rakendu, või kui rakenduvad, siis on toodang väike), kui ka siis, kui tuul puhub liiga kõvasti (>16m/s 10m kõrgusel). Viimane juhtum on võrgu seisukohalt keerulisem, sest siis toimub kukkumine järsult üsna suure toodangu mahu pealt. Ehk siis suhteliselt lühikese aja vältel kaob võrgust arvestatav hulk tootmismahtu.

[Some]

Lepime kokku, et sama palju kui on juhitamatut vooluvõimsust vajame ka juhitavat vooluvõimust. Ehk siis duubeldame hetkevajaduse - kui tuult ja päikest on, naudime odavat elektrit, kui tuult pole siis lülitame juhitavad jaamad sisse. Tekib muidugi küsimus, et mis kütust nood juhitavad jaamad tarbivad

[Jaanus2]

Eesti tingimustes on tuule- ja päikeseauke (kui neid tootmisvõimsusi on juba piisavalt) võimalik katta puidu jm. biomassiga. See ei ole populaarne, aga võimalik on ja kogu metsa ei raiuta selleks maha. Praegu võiks juba koostootmisjaamasid juurde teha kõigisse vähegi suurematesse asulatesse kus neid seni pole, saaks ka soodsat toasooja keskküttega ühtlasi.

[Walter2]

Tuulega on tegelikult asjad keerulisemad veelgi. On olemas cut-in speed, mis tähendab, et alla selle tuulik ei tööta (tavaliselt 3-4 m/s). Selle vähendamiseks aitab tuuliku tõstmine võimalikult kõrgele, nagu eelpool mainitud. Aga on olemas ka cut-off speed, mis on moodsatel tuulikutel kusagil 25 m/s kandis. See tundub olevat paras torm, aga tähendab tegelikult 100m kõrguse gereaatorimasti korral ilmajaama ennustust 17m/s 10m kõrgusel (2m kõrgusel on see vaid 11 m/s). Lisaks on olemas sellised asjad, nagu puhangud, mis viivad selle piiri veel madalamale, sest kui juba cut-off on rakendatud, siis tagasi SISSE lülitab turbiin tootmise alles siis, kui tuule kiirus on langenud alla 20 m/s. Muidugi sõltub see kõik ümbritsevast maapinnast. Meretuuleparkide puhul on see gradient märksa väiksem.
Ehk siis see tähendab, et meil võib tekkida tuuleenergia auk nii siis, kui tuul ei puhu (või puhub nii nõrgalt, et kas generaatorid ei rakendu, või kui rakenduvad, siis on toodang väike), kui ka siis, kui tuul puhub liiga kõvasti (>16m/s 10m kõrgusel). Viimane juhtum on võrgu seisukohalt keerulisem, sest siis toimub kukkumine järsult üsna suure toodangu mahu pealt. Ehk siis suhteliselt lühikese aja vältel kaob võrgust arvestatav hulk tootmismahtu.

Miks ei võiks tuuleturbiini juhtida automaatselt labade kalde muutmisega et ta pöörleks tööks sobiva tuule puhul enam-vähem stabiilsete pööretega? Lülitatakse ju turbiin välja keerates labad piki tuule suunda kui tormiks kisub.

[OLAVI]

Selline loll küsimus et kas siis Eestis on väga keeruline fikseeritud hinnaga paketti sõlmida? Või saab börsihinda jälgides ja oma pesumasinat või pliiti vastavalt sisse lülitades oluliselt paremat hinda?

Enda Soome korteri põhjal on seal kogu aeg olnud hind fikseeritud kolme kuu kaupa. Fortum viskab kuu aega varem tabeli postkasti. Hind on muidugi tõusnud - juulis oli kw/h 7 koma senti , praegult 10 koma millegagi ja 01.jaanuar- 31.märts saab olema 13, senti. Seal pole vahet mis börsihind teeb või kas keeta omale suppi öösel või päeval. Energiamüüja ülesanne on hindasid prognoosida. Kui ta väga kõrge hinna välja kuulutab läheb klient kohe konkurendi juurde ja kui liiga madala jääb ise hävingusse.

Eestis on samuti fikseeritud hinnaga pakett. paar päeva tagasi sain just uue lepingu aastani 2024. Hinnad on tõusnud, kuid ei midagi hirmsat. Hinnad siis koos käibega:
PÄEV: 14,04 senti/kWh
ÖÖ: 11,6 senti/kWh

Vanad hinnad olid:
PÄEV: 7,87 senti/kWh
ÖÖ: 6,5 senti/kWhh

Muidugi saab tarbimist jälgides saavutada keskmisest börsihinnast paremat hinda (minul on võimalus kasutada ainult börsihinnaga paketti).
Novembri energiakulu (sisaldab maja kütet, sooja vett, ventilatsiooni, tänavavalgustust ja kogu majapidamise elektrikulu toatemperatuuril 24C).
Päev 14,7 senti, 141kWh,
Öö 8,2 senti, 455kWh, kokku elekter käibemaksuga 58eur.

Nendel Soome elektrilepingutel, mida ma olen näinud, on selle nimetatud "elektrihinna" (10senti) sees kõik lisanduvad maksud ja see hind on tarbijale lõplik.
Kui midagi on muutunud, siis palun täpsustada.
(Kunagi tütar üüris Soomes korterit, siis saatis mulle erinevad hinnapakkumised edasi, minu uudishimu rahuldamiseks.)

Aga Eestis lisandub elektrihinnale (15senti) veel taastuvenergiatasu + võrgutasu + käibemaks, millede kokkuarvutamisega igaüks hakkama ei saa ja see moonutab arusaamist elektrihindadest.

Lähedane sõlmis ka nädal tagasi elektri fixlepingu ja tema sai pakkumiseks 15,6senti /kWh + lisanduvad maksud.

Teleuudistes öeldi, et uuest aastast tõuseb püsipaketi hind üle 16 sendi/kWh ja lisaks tõusevad võrgutasud.

Nagu eelviidatud arvudest on näha, siis Soomes on elektri hind tavatarbijale ikka veel pea 2 korda odavam kui Eestis, vaatamata meedias avaldatule, nagu Soomes oleks elektrihind kõrgem ja kWh hinna suhe on alam tunnipalka hoopiski erinev.

Kui Juulis oli elektri hind Soomes tarbijale 7senti/kWh, siis samal ajal oli meil ainuüksi elektri võrgutasu ca 6,5senti/kWh.

Eestis saab inimene ISE valida elektri võrgupaketti, üks kord poole aasta jooksul.

Elektrienergia hinnapaketis on ainult määratud valikud, et kas võtta börsipakett, "osaline börsipakett" või "on õigus küsida hinnapakkumist ja nõustuda sellega".

Eesti elektrituru tragöödia on selles, et enamik inimesi "ei hakka sentide säästmiseks elektrimüüjat vahetama" ja reaalset elektrijaemüügi vabaturgu pole tekkinud.
Seni kuni EE käes on valdav enamus elektriturust ja EE saab suvalt, konkurentsi kartmata elektrihinda ette seada, siis teised väiksema turuosaga müüjad ei pea oluliselt pingutama ja pakuvad ainult mõne kümnendiku vähem ning elavad ka saadud piskuga "rahuldavalt ära".

Muideks, kui kevadel oli fikseeritud võrgugmaagaasi hind kodutarbiale 14senti/m3, siis uuest aastast alates pakuti m3 hinnaks 80senti + võrgutasu + käibemaks, ehk üle 1euro 1m3 maagaasi eest.
Kuna 1m3 maagaasi energiasisaldus on ca 11kWh, siis võib juhtuda, et mingil ajal on soojuspumbaga odavam kütta kui maagaasiga.

Teadmiseks, et elektriauto eraisikust omanikel (kui suur %?) on kohustus sõlmida koduses majapidamises "Rohelise elektri" pakett ja osta tavahinnast kallimat Rohelist elektrit.
Autosse laetava elektrihinna ökonoomitamiseks laetakse E-autosid võimalusel tööjuures või seotakse kiirlaadija kaart firma arvega ja nagu tavaliselt ostetakse ka auto firma nimele tööautoks (käibeka ja suure kaskomakse ökonoomitamiseks).

[AMvA]

Nendel Soome elektrilepingutel, mida ma olen näinud, on selle nimetatud "elektrihinna" (10senti) sees kõik lisanduvad maksud ja see hind on tarbijale lõplik.
Kui midagi on muutunud, siis palun täpsustada.
(Kunagi tütar üüris Soomes korterit, siis saatis mulle erinevad hinnapakkumised edasi, minu uudishimu rahuldamiseks.)

Soome elektrihindade taseme täna lepingut sõlmides saab teada näiteks siit: https://www.fortum.fi/kotiasiakkaille/sahkoa-kotiin/sahkosopimukset
Kahjuks kõvasti odavamad kui meitel, ehk siis praktiliselt see, mis meil oli enne selle hinnagalopi algust

[OLAVI]

... Miks ei võiks tuuleturbiini juhtida automaatselt labade kalde muutmisega et ta pöörleks tööks sobiva tuule puhul enam-vähem stabiilsete pööretega? Lülitatakse ju turbiin välja keerates labad piki tuule suunda kui tormiks kisub.

Juhitakse ka tiibade kaldenurka, aga kuna tuules sisalduv kineetiline energia on seotud tuule kiiruse kuubiga, siis on oht, et üks kõvem tuulepuhang põletab piduri ja generaator väljub kontrolli alt.
Aastaid tagasi, mere ääres üks murdund tiivaga tuulik viskles kuni tormi lõpuni, sest keegi ei julgenud lähedale minna, masti küljes oleva turvalüliti väljalülitamiseks. Vast piirikad mäletavad.

[Kilo Tango]

Miks ei võiks tuuleturbiini juhtida automaatselt labade kalde muutmisega et ta pöörleks tööks sobiva tuule puhul enam-vähem stabiilsete pööretega? Lülitatakse ju turbiin välja keerates labad piki tuule suunda kui tormiks kisub.

Turbiini labade pööramine toimub otse loomulikult. Probleem on pigem mastis, millel on oma koormuspiir. Kui pöörleva turbiini korral tuleb arvestada purjepinnaks tervet rootori pindala, siis seisva rootori puhul ainult labade ristlõikepindala. Samuti võivad suure koormuse puhul painduda tuuliku labad läbi piisavalt palju, et puutuda vastu masti. Selle pärast on targem stabiliseerida tuulik ja oodata tingimuste paranemist.

[OLAVI]

Nendel Soome elektrilepingutel, mida ma olen näinud, on selle nimetatud "elektrihinna" (10senti) sees kõik lisanduvad maksud ja see hind on tarbijale lõplik.
Kui midagi on muutunud, siis palun täpsustada.
(Kunagi tütar üüris Soomes korterit, siis saatis mulle erinevad hinnapakkumised edasi, minu uudishimu rahuldamiseks.)

Soome elektrihindade taseme täna lepingut sõlmides saab teada näiteks siit: https://www.fortum.fi/kotiasiakkaille/sahkoa-kotiin/sahkosopimukset
Kahjuks kõvasti odavamad kui meitel, ehk siis praktiliselt see, mis meil oli enne selle hinnagalopi algust

soome elekter.JPG

Kusjuures erinevad elektrimüüjad tõid kirjalikult paberil pakkumised kohe otse postkasti, et klient näeks, et teda märgatakse ja pakutakse personaalset hinda.
Toimub tunnetetav turumajandus kliendi omale saamiseks.

[Troll]

Ma kaalusin fikseeritud hinnaga lepingupaketi sõlmimist septembris (olen Alexela klient, seni börsihind + 0,1 senti marginaal leping), kuid lepingutingimusi lugedes jäi silma see paragrahv:

4.1. Meil on õigus Tüüptingimusi muuta, kui vajadus muutusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, tururegulatsiooni või Meie tegevuspõhimõtete muutumisest, avaldades muudetud Tüüptingimused Veebilehel ja saates Teile vastavasisulise teate vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudetud Tüüptingimuste jõustumist.

Seega ei taga see nn. fikseeritud hind tegelikult midagi, kui müüjal on võimalik seda igal ajahetkel turuolukorrale viidates ühepoolselt muuta.

[Walter2]

Ma kaalusin fikseeritud hinnaga lepingupaketi sõlmimist septembris (olen Alexela klient, seni börsihind + 0,1 senti marginaal leping), kuid lepingutingimusi lugedes jäi silma see paragrahv:
4.1. Meil on õigus Tüüptingimusi muuta, kui vajadus muutusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, tururegulatsiooni või Meie tegevuspõhimõtete muutumisest, avaldades muudetud Tüüptingimused Veebilehel ja saates Teile vastavasisulise teate vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudetud Tüüptingimuste jõustumist.
Seega ei taga see nn. fikseeritud hind tegelikult midagi, kui müüjal on võimalik seda igal ajahetkel turuolukorrale viidates ühepoolselt muuta.

Mul Alexela pakett ning novembris pakuti täpselt sama fiks. hinnaga paketti mis siiani - seega ei kipu nad midagi turuolukorda enda kasuks pöörama. Lisaks ostavad nad toodetud paneelelektri kah sama hinnaga mis müüvad - seega pole põhjust nuriseda?
Mis muidugi ei tähenda et tulevikus võivad asjad muutuda.

[Troll]

Walter2, pidasin silmas just seda, et elektrimüüja saab fikseeritud hinda vajadusel ühepoolselt muuta.

[OLAVI]

... Lisaks ostavad nad toodetud paneelelektri kah sama hinnaga mis müüvad - seega pole põhjust nuriseda?
Mis muidugi ei tähenda et tulevikus võivad asjad muutuda.

Päikseelektri tootjatelt "roheelektri" ostmine on hetkel sund käik, sest elektrimüüjad peavad "rohelise elektri" müümiseks seda kuskilt ostma ja kuna energiamüügi CO jälge arvestatakse summaarsena, siis roheelekter aitab müüdud naftasaadusi arvestustes "rohelisemaks värvida".

[2korda2]

Walter2, pidasin silmas just seda, et elektrimüüja saab fikseeritud hinda vajadusel ühepoolselt muuta.

Oled sa kindel, et marginaal/hind on Tüüptingimuste osa? Lepingut näinud ei ole aga mina nii kindel ei oleks - marginaal/hind on tihtipeale personaalne (sõltuv muuhulgas tarbimisest) ja seetõttu tüüptingimustesse see "ei mahu".

[Illike]

Mina saan aru, et kui on tähtajatu leping, siis vastavalt EE tüüptingimustele (https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/ ... ty_est.pdf): 2.3 Müüjal on õigus tähtajatu Lepingu marginaali muuta, teatades sellest Ostjale ette vähemalt 30 päeva. Üldjuhul vaatab Müüja marginaali üle kaks korda aastas.
Tähtajalises lepingus sellist punkti ei ole.