Kliimamuutustest

[Kriku]

Ma kuskil seda juba vist ütlesin, aga kordamine pidi tarkuse ema olema. Seni, kuni krüptovaluutade kaevandamine on seaduslik, on energiatõhususe nõudmistel kahepalgelisuse maik man. ...

Täiesti nõus. Tuleb ära keelata see legaalse rahapesu meetod.

Hakkabki looma: https://www.err.ee/1608220711/usa-plaan ... ontrollile

[Kriku]

Me peaks praegu tõsiselt tegelema ka energiatootmisseadmete efektiivsemaks muutmisega. Näiteks parandades olemasolevate kivisöe- ja gaasielektrijaamade tööd, väheneks üleilmne süsinikuheide vähemalt kümnendiku võrra. Miks me siis ei tee seda, kui meil on süsinikuheite vähendamisega juba väga kiire? Kümne aastaga oleks ühe aasta emissioon tekkimata jäänud.

Kui me ei taha enam hädavajalikku reguleeritavat baasvõimsust hoida, nagu kipub kogu Euroopas olema, siis tahes-tahtmata liigub niisugune võimekus kolmandatesse riikidesse ehk siis praegu näiteks Venemaale. Sel moel saabki Euroopa Liit 2030. või 2050. aastal näidata, et on CO2-heidet vähendades kliimale niivõrd palju head teinud, jättes aga seejuures arvestamata, et mingil ajahetkel toodab meile keegi teine energiat ja seda palju suurema keskkonnamõjuga. Kokkuvõttes ei saagi me nõnda tegelikult globaalset heitmehulka vähendada. See poleks rohepööre, vaid skeemitamine, millega maailma paremaks ei muuda.

Mind teeb valvsaks asjaolu, et meil pole praegu head alternatiivset tehnoloogiat, millega saaks energiat kuidagi teisiti toota. Veel praegugi tuleb kogu maailma primaarenergiatoodangust 79 protsenti fossiilsetest ja vaid 21 protsenti mittefossiilsetest allikatest. Viimasest omakorda natukene üle poole tuleb taastuvatest allikatest ehk veest, tuulest, päikesest ja biokütustest ning ülejäänud pool tuumajaamadest.

https://teadus.postimees.ee/7275303/ene ... gia-tootma

[Kriku]

Ma kuskil seda juba vist ütlesin, aga kordamine pidi tarkuse ema olema. Seni, kuni krüptovaluutade kaevandamine on seaduslik, on energiatõhususe nõudmistel kahepalgelisuse maik man. ...

Täiesti nõus. Tuleb ära keelata see legaalse rahapesu meetod.

Hakkabki looma: https://www.err.ee/1608220711/usa-plaan ... ontrollile

Hiina ka rahulolematu: https://investor.postimees.ee/7277180/h ... langusesse

[Turist 47]

Kanada.
Briti Columbias asuv Lyttoni küla purustas pühapäeval Kanada kõigi aegade temperatuuri rekordi , mille temperatuur oli +46,6 kraadi C.
Kõik tegevused, mis võimalik on peatatud, prognoosijad hoiatavad hullema tulemise eest. Püstitati üle 160 kohaliku kuumarekordi, sealhulgas Whistleri suusakuurortlinnas. .
Kanada andis välja hoiatused Briti Columbia, Alberta ning osade Saskatchewani, Manitoba, Yukoni ja loodealade kohta, öeldes, et ohtlik ja ajalooline kuumalaine püsib veel nädala .
Kanada on külmade ilmade poolest teine ​​ riik maailmas.
https://www.france24.com/en/americas/20 ... h-as-46-6c

[Kriku]

Planeet Maa akumuleerib täna kaks korda rohkem soojust kui 2005. aastal, selgub uue uuringu tulemustest, mis tekitavad muret kliimamuutuste võimaliku kiirenemise pärast.

https://forte.delfi.ee/artikkel/9386993 ... 005-aastal

[croman40]

Pealkiri on muidugi segadusse ajav ja mõeldud klikimagnetina.
Originaalartiklist https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1029/2021GL093047 saab teada, et 14 aasta mõõtmistulemused näitavad kogu energiabilansi vahe suurenemist 0,5 W/m2-lt 1 W/m2-ni, uuringu mõõteveaga +/- 0,47 W/m2, seda siis sissetuleva päikesekiirguse 1353 W/m2 juures.

[Kriku]

Maakera krüosfäär jääb kliima soojenedes üha väiksemaks. Krüosfääriks nimetatakse planeedi nende piirkondade kogumit, kus veekogud aeg-ajalt jäätuvad ja maapind kattub aeg-ajalt lumega või lihtsalt külmub. Xiaoqing Peng Hiinast Lanzhou Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Earth's Future, et ajavahemikus 1979—2016 tõmbus krüosfäär igal aastal keskmiselt 87 000 ruutkilomeetri võrra kokku. See tähendab, et igal aastal jäi eelnenud aastaga võrreldes jää- ja lumevabaks keskmiselt umbes kahe Eesti suurune maa- ja veeala.

https://novaator.err.ee/1608267927/maak ... d-joudsalt

[AMvA]

Päris huvitav, milline võiks olla Siberi igikeltsa sulamise mõju kliimale lisaks metaani suures koguses eraldumisele. Ikka paras pu-pu on sellest tulemas.

[Smith]

Oleme siin foorumis rääkinud generaatorite teemadel,
Endal on loomulikult olemas ja eelmine aasta sai ka päikesepaneelid paigaldatud.
Sellest johtuvalt olen ka veidi börsihinda jälginud. Endale üllatuseks oli juunis
elekter päris kallis kuigi näiteks Saksamaal on suvel sageli hind negatiivne, kuna
riigis on palju päikesepaneele, mille elektrit pole kuhugi panna.
Pakun, et kuumalaine tõttu on kulunud palju energiat konditsioneeride käitamiseks.
Endal mul konditsioneeri pole, aga plaanis on lähiajal siiski see ratastel variant soetada.
Tean, et on kehvem kui sise-ja välisosaga versioon, kuid ostan just sellise siiski (hooajalise
tarviduse tõttu). Kanadas tegi Ilmataat ikka korralikku Hitlerit ja tundub, et ka Eestis
peaks pereisa lisama konditsioneeri nimekirja , kus ees ootavad juba : vesi, generaator, toit ja
ravimid. Kui ka meil peaks viskama üle 40 kraadi, nagu Kanadas, siis on laibad taga.

[ruger]

Praegused temperatuurid Skandinaavias

https://twitter.com/WMO/status/1412415932337725445

Siberis 48 kraadi sooja...

Land temperature in the Arctic Circle has reached peaks of 48C during a “persistent heatwave” in Siberia.

The European Union’s Copernicus Atmosphere Monitoring Service said land surface temperature “widely exceeded” 35C across the Russian region on the first day of summer.

Siberia has been hit by wildfires and hotter than usual temperatures in recent years.

Saskylakh, an Arctic town, recorded 31.9C on 20 June, according to the EU’s Copernicus programme, who said it was the small community’s hottest temperature since 1936 before the summer solstice.

Copernicus said Siberia - and especially its Republic of Sakha - was experiencing a “persistent heatwave” at the moment.

The EU programme’s satellelites found land surface temperatures - different from air temperatures - widely surpassed 35C across Siberia on 20 June, with peaks at 48°C near the town of Verkhojansk, 43°C in Govorovo and 37°C in Saskylah.

https://www.independent.co.uk/climate-c ... 75285.html

[Kapten Trumm]

Kanadas tegi Ilmataat ikka korralikku Hitlerit ja tundub, et ka Eestis
peaks pereisa lisama konditsioneeri nimekirja , kus ees ootavad juba : vesi, generaator, toit ja
ravimid. Kui ka meil peaks viskama üle 40 kraadi, nagu Kanadas, siis on laibad taga.

Maa-alune varjend on siin abiks. Varjendi seinu pole vaja termoisoleerida.
Isegi mu töökoja remondikanal, mille põrand on maapinnast miinus 1.10 on kui külmutuskapp ja seetõttu on ka suletud ruumis meeldivalt jahe.
Naine on lastega sinna juba söögikraami ladunud, mis külmkappi ei mahu. Ja auto all olla kesk +30 päeva on seal tõeliselt jahutav

Kanali seinad ja põhi on 20 cm armeeritud betoon, Xypex veekindluslisandiga, väljaspoolt veel kaetud (seinad) bituumenvõõbaga.
Töövuugid (põrandaplaadi ja seinte vahel) on tihendatud Celtflex vuugilindiga.

Kuna 2 m sügavusel on temperatuur aastaringi mõni kraad üle nulli, siis maa-alune betoonehitis aitab suurepäraselt leevendada igasugu temperatuuri ekstreeme, nii talvist külma kui suvist kuuma.

Korralikus täiskeldris elab hädaga mingi paar nädalat ära küll, lihtsalt väljas tuleb käia minimaalselt.
Lisaks arvestada: ekstreemsetele kuumadele võivad vabalt järgneda eksreemsed tormid, sh tornaadod, mis Eestis mitmel pool pead tõstavad. Varsti tekib meil samasugune õhu kuumutamine nagu Kesklääne tasandilel USA-s. Ka siis, kui torm paneb proovile maja vastupidavuse, on suureks abiks maapinnast allpool olev tugev ehitis.

[Some]

Ma natuke imestan, et külmlaod maa alla paigaldatud pole, peaks ju märksa väiksem energiakulu olema?

[Kapten Trumm]

Esimene korrus maa alla on 2 korda kallim kui esimene korrus maa peale. Analoogsetest materjalidest ka konstruktsiooniga.
See rusikareegel vist kehtis pinnasega, mida pole vaja piigata/õhku lasta, vaid saab normaalselt kaevata.

Samal põhjusel välditakse ka keldrikorruste rajamist, kui selleks mingit tõsist vajadust pole (nt maa-alune parkla).

[Smith]

Oleneb ka asukohast. Minul krundil on kaks korda aastas pinnasevesi nii kõrgel,
et tuleks rajada pumpadega drenaaž.

[Kapten Trumm]

Ma proovisin kätt suurema remondikanali ehitamisega veeauku ja nüüd ehitan juba keldrit, mille põrand on poole sügavamal.
Drenaazi on praegu vaja (koos pumbaga) selleks, et hoida auk veest vaba, muidu ei saa töötada.
Veetase kõrgvee perioodil on maapinnast nii -80 cm.

8x4 m keldri põrandaplaadi ümber olev drenaaz läks mulle maksma ca 1500 eurot ühekordselt ja iga kuu 30 eurot pumba elektrit.
Üks kaev on suurem ja seal sees on ujukiga reoveepump 230V, mis on sätitud nii, et auk on kogu aeg kuiv.
Erinevalt NSVL ajast, mil rajatud keldrid/varjendid kippusid pahatihti uppima, siis tänapäeval on olemas väga head veetõrje vahendid ja nende kasutamine pole üldse keeruline, nagu ma kogenud olen. Ehk keldri eeldus ei ole pidevalt vee pumpamine, veekindluslisandiga betoonist, töövuugi tihenditega ja väljast bituumenmastiksiga ehitatud betoonrajatise võib edukalt ehitada ka tingimustesse, kus ta kogu aeg vees on.

Põhiprobleem on selles, kuidas tagada betooniosa valmimine nii, et auk ära ei upuks. Aga jah, kuskil liivases männikus oleks seda palju lihtsam teha.