AMvA kirjutas:Peeter kirjutas:Tulevik saab olema selline, mitte nagu praegu et "iga klient tarbib igal ajal piiramatult oma peakaitseme ulatuses" vaid: "iga tarbija saab tarbida küll oma peakaitsme ulatuses aga võrk määrab millisel ajavahemikul ja kui suures koguses".
Paistab, et AMvA ei tea, mida see lause tähendab. Definitsiooni järgi praegu 32A peakaitse tähendab seda, et klient saab igal ajahetkel tarbida kuni 32A energiat. Võrguteenuse osutaja kohustus on tagada talle peakaitses lubatud võimsus.
Nalja teed või? Mine uuri palju su elukoha viimase alajaama võimsus on, siis arvuta natuke ja tule siia tagasi.
See on nüüd küll väga lihtsameelne kiljatus. Vastuseks sellele teatan, et olen kursis võrguehituse selliste arvestustega.
Lisaks märgin veel seda, et olen pidanud tegelema ka kahe KÜ näitel teemaga, et kas ja kus ja millal ja milliste lisameetmetega oleks võimalik KÜ-l võimaldada elektriauto laadimist KÜ kinnistul, kes ja kuidas (st millise tehnilise lahendusvariandiga) selle välja ehitab, kes selle ehituse peaks kinni maksma ja milline peaks seejärel olema "õiglane tasu" sellise hüve loomise , st nii el.auto laadimise võimaldamise ja/või/kui ka laadimise" eest.
Me oleme siin kõik (mina kaasa arvatud) selles küsimuses väikesed inimesed. Tunnistust sellest annab juba see, et kuigi meil on kliendilepingus ette nähtud õigus saada igal ajahetkel kuni oma peakaitse ulatuses energiat, on võrguteenuse osutajad läbi aastate leidnud, et "ega nad ikka kõik koos ei tarbi, ja kui tarbivadki, siis jumal nendega, meie käest nad kõik koos rohkem kui 2/3 meie poolt neile lubatust nüüd küll ei saa! Mis see kõik meile maksma siis läheks ja üleüldse käigu parem persse!" Esimesed siin juba virisevad, et nad ei saa sedagi, mis peakaitsel kirjas.... No ja siis? See on sinu/teie isiklik probleem! Nii ütleb sulle võrguteenuse osutaja. Kui oleksid nende jaoks "tegija" (ükskõik millisest aspektist), siis oleks juba ammu jookstud ja uus trahvo paigaldatud jne.
Soovitan mu jutt nüüd oma väikese inimese mured unustades uuesti avatud mõttega üle lugeda!
Ja veelkord selgitan. Üks asi on kliendilepingu termin, hoopis teine asi on tegelik olukord. Üks asi on see, mis sulle kliendilepingus lubatakse ja kokku lepitakse, teine asi on see, millise nägemusega (üle- või alakatte, reserviga, mt) otsustab võrguteenuse osutaja sinu piirkonnas võrguteenust pakkuda.
Ja praegu selle "peakaitse"-termini järgi on
kliendil õigus tarbida igal ajahetkel just nii palju energiat, kui palju on sätestatud lepingus tema peakaitsel ja võrguettevõtte kohustus on see tagada. (Kui just tõesti ei ole mingeid erilisi lisakokkuleppeid).
Uue perspektiivse lepinguga nähakse ette, et
peakaitsega määratakse ära suurim tarbitav võimsus üle mille pole kliendil õigus rohkem tarbida aga võrguhaldur ei pea enam tagama peakaitsel märgitud amperaaži. Kõik. See ongi "Smargrid" võrgu idee. Kui võrku hakkab tõmbama kooma, siis ei pea jooksma kaablirullide ja trahvodega, vaid saab administratiivselt tõmmata tarbimise maha. Nii kiirperspektiivis, kui ka pikemas perspektiivis. Punkt.
Selle asemel, et panna jämedam kaabel ja võimsam trahvo, hoida katlad tules põlevkiviga (juhitav energia) vähemalt senikaua kuni uued energialahedused valmis on, selle asemel tahavad rohehullud TÄNA JA KOHE elektribörssi (statsionaarselt defitsiidis istuvat) mille tagab juhitamatu tuule ja päikese energia. Ükskõik mis, aga et oma põlevkivi välja...
NB! Märksõna nr1: Strateegiline riiklik sõltumatu energiajulgeolek.
Märksõna nr2: Eesti vanasõna: Ära vanasse kaevu enne sülita, kuni uus valmis pole!
Märkus nr3: Sellised "Lubatud kuni..., aga võrguandjal pole kohustust tagada" tüüpi lepingud juba Euroopas (vähemalt Saksas) kehtivad.
Tänase päeva "kärn" on Delfi uudis, et autojuhtide puuduse tõttu võivad Eesti poed tühjaks ja tanklad kuivale jääda. Ma ei kujuta ette kuhu kaovad siis need ADR-koolitusega hea elu peal kodus oma voodis magavad bensupütimehed? Et tahavad kõik minna Euroopasse/Inglismaale kabiini magama (kuigi seda ei või ju justkui uuest aastast enam)? Eesti ADR veokite seiskumise põhjustamiseks tuleks luua mingi uus administratiivne/tehniline/riiklik meede millega juhid/autod/ettevõtted lihtsalt kõik rajalt maha võetakse ja seda hakkab jõuliselt läbi viima seaduste täitmist kontrolliv organ elik politsei. Kes selliseid meetmeid Eestis rakendama kavatseb hakata?
Eraldi teema on see, miks ajakirjanikel on vaja (eriti veel meie tänases olukorras) üleüldse selliseid hirmutavaid pealkirju üldse treida, kui jutt käib aiaaugust mitte aiast.