Kliimamuutustest

[Kriku]

Üle 2 lk postitusi läksid energiakandjate tuleviku teemasse.

[Kriku]

Eesti koos teise EL-i riikidega on nüüdseks seadnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See tähendab, et selleks ajaks ei lasta lendu rohkem kasvuhoonegaase, kui neid jõutakse siduda. Praegu on aga sisuliselt ainus suuremahuline CO2 sidumise tehnoloogia olemas üksnes loodusel endal – metsadel. See tähendab, et metsade kallal tehtav peaks lähtuma sellest, et jätkuks nende võime CO2 siduda.

Keskkonnaministeerium avaldas äsja enda tellitud uuringu*, kus analüüsiti võimalikke metsa raiumise stsenaariume just CO2 sidumise ja kliimaeesmärkide kontekstis. Keskkonnaagentuuri ja maaülikooli spetsialistid vaatasid, kuidas muutuks lähikümnenditel eri raiemahtude korral Eesti metsa süsiniku sidumise võime ja milliseid muud mõjud kaasneksid. Uuringu tulemused näitavad, et mürgeldamisruumi Eesti metsades tegelikult pole, kui just ei taheta maksta päris kopsakaid trahve, ostes juurde CO2 kvoote.
Väga lihtsustatult võttes seob kasvav mets ohtralt CO2 ja muudab selle puiduks. Vanem, küps mets ei seo enam niipalju juurde, kuid toimib suure süsiniku salvestina. Metsa mahavõtmisel on aga kaks poolt. Ühelt poolt muutub lagedaks raiutud metsamaa päris mitmeks aastaks kasvuhoonegaasi tekitajaks.

Teiselt poolt laseb osa saadud puidust seni seotud CO2 taas lahti, kui see muudetakse näiteks energiatoormeks. Kuid osa võib jääda süsinikku veel paljudeks aastateks talletama, kui see on muudetud puidutoodeteks, majadeks, ehitusmaterjalideks. Metsa ja kaua kestvate puidutoodete peale kokku saadakse jämedalt võttes aastane CO2 sidumise näitaja.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94506799/ ... iirid-ette

mets_co2_1.jpg (54.28 KiB) Vaadatud 1155 korda

mets_co2_2.jpg (62.13 KiB) Vaadatud 1155 korda

Nendest graafikutest ei saa vähemalt mina mitte midagi aru. Et siis kuidas on alumisel graafikul nähtav CO2 sidumise võime üle 3-kordne langus 2016-2018 seotud raiemahu suhteliselt tagasihoidlike muutustega ülemisel graafikul?

[Jaanus2]

Metsade CO2 sidumisvõimet ei maksa üle tähtsustada. Kui mets jätta puutumata igaveseks, siis ühel hetkel saavutab see tasakaaluseisundi - kõik sel aastal seotu ka vabaneb samal või järgmisel aastal ja midagi enam ei lisandu. Kõik, mis on seotud, on talletatud selle metsa orgaanilises aines maa all ja maa peal. Niikui midagi sellest metsast võtta, läheb see osa lendu. Rohkem seotakse kuivendamata soodes, seal toimub pidev orgaanilise aine ladestumine ja see ei lagune liigniiskuse tõttu. Seevastu kuivendatud sood toodavad pidevalt süsihappegaasi, meil on neid nn. jääksoid (turbatootmine on lõpetatud) palju. Viimasel ajal on neid jälle taastama (kraavid aetakse kinni) asutud, aga neid saaks ka soona asjalikumalt kasutada, saaks näit. suureviljalisi jõhvikaid kasvatada. USA-s tehakse seda suures mastaabis ja ka lätlased tegelevad sellega.

[OLAVI]

... Vanem, küps mets ei seo enam niipalju juurde, kuid toimib suure süsiniku salvestina. Metsa mahavõtmisel on aga kaks poolt. ...

https://epl.delfi.ee/artikkel/94506799/ ... iirid-ette

mets_co2_1.jpg

mets_co2_2.jpg

Nendest graafikutest ei saa vähemalt mina mitte midagi aru. Et siis kuidas on alumisel graafikul nähtav CO2 sidumise võime üle 3-kordne langus 2016-2018 seotud raiemahu suhteliselt tagasihoidlike muutustega ülemisel graafikul?

Tahetakse ilusate piltidega näidata, et meie mets on äkki 2 aastaga "väga vanaks" saanud ja tuleb kiiresti maha võtta ning saadud puidust uus mitukümmend miljonit maksev ministeeriumihoone sadamasse ehitada.
Tootmisjäägid pelletiks pressida ja saata Norrasse, et Norrakad saaksid oma rohelisusega meile eeskujuks olla.

[AMvA]

Tahetakse ilusate piltidega näidata, et meie mets on äkki 2 aastaga "väga vanaks" saanud ja tuleb kiiresti maha võtta ning saadud puidust uus mitukümmend miljonit maksev ministeeriumihoone sadamasse ehitada.
Tootmisjäägid pelletiks pressida ja saata Norrasse, et Norrakad saaksid oma rohelisusega meile eeskujuks olla.

Kas lugupeetud kaasfoorumlane on lisaks absoluutsele autospetsialistile veel lisaks ka metsanduse ja puidutööstuse valdkonna spetsialist?

[Kapten Trumm]

Metsade CO2 sidumisvõimet ei maksa üle tähtsustada. Kui mets jätta puutumata igaveseks, siis ühel hetkel saavutab see tasakaaluseisundi - kõik sel aastal seotu ka vabaneb samal või järgmisel aastal ja midagi enam ei lisandu. Kõik, mis on seotud, on talletatud selle metsa orgaanilises aines maa all ja maa peal. Niikui midagi sellest metsast võtta, läheb see osa lendu. Rohkem seotakse kuivendamata soodes, seal toimub pidev orgaanilise aine ladestumine ja see ei lagune liigniiskuse tõttu. Seevastu kuivendatud sood toodavad pidevalt süsihappegaasi, meil on neid nn. jääksoid (turbatootmine on lõpetatud) palju. Viimasel ajal on neid jälle taastama (kraavid aetakse kinni) asutud, aga neid saaks ka soona asjalikumalt kasutada, saaks näit. suureviljalisi jõhvikaid kasvatada. USA-s tehakse seda suures mastaabis ja ka lätlased tegelevad sellega.

Mul on ka isiklikult raske uskuda, et need puukallistajate unelmate rämpsikmetsad väga C02 kasulikud on, kui mädand ja ümber kukkunud puid mets täis on.
See kõik on raistatud materjal, mida äärmisel juhul kannataks küttepuudena või hakkena kütta, aga nüüd mädaneb see niisama ära (ja toodab oma kasvuhoonegaasid ikkagi, inimesele midagi andmata). Seda enam, et omaaegsed kuivendused on paljuski hukka lastud ja puud kukuvad ümber juba üsna varakult, vesine pori ei hoia juuri lihtsalt kinni.

Üks Co2 allikaid on ju bioloogiline lagunemine. Muuhulgas laguneb orgaanika ka CO2-ks. Põhjamaana on meil alati energia nõudlus ja minuarust oleks rumal lasta puidul metsas niisama kasvuhoonegaase toota, tegelt tuleks ta ära raiuda õigel ajal ja sellest midagi teha. Nõuka ekstensiivpõllumajanduse lõppedes on meil metsa pindala kogu aeg kasvamas. Täna on endised põllud lehtpuude võsas, millest varsti saavad ka suured puud.

[OLAVI]

Tahetakse ilusate piltidega näidata, et meie mets on äkki 2 aastaga "väga vanaks" saanud ja tuleb kiiresti maha võtta ning saadud puidust uus mitukümmend miljonit maksev ministeeriumihoone sadamasse ehitada.
Tootmisjäägid pelletiks pressida ja saata Norrasse, et Norrakad saaksid oma rohelisusega meile eeskujuks olla.

Kas lugupeetud kaasfoorumlane on lisaks absoluutsele autospetsialistile veel lisaks ka metsanduse ja puidutööstuse valdkonna spetsialist?

Eks erinevatel elukutsete juures (ravivõimeline arst, kuriteouurija, IT süsteemide ehitajad, jne) on vaja oskust näha ja tõlgendada esitatud andmeid ning neid vajadusel tõlgendada.
Mis ei tähenda, et ilma selle oskuseta inimesed ei võiks rahulolevana elada.
(Rahulolev inimene = inimese olek, kus tema puudulik teadmise tase ei võimalda tal parema oleku soovimist.)

[mart2]

Mõtlesin, et enam siia lõime ei kirjuta, kuid siiski ...
1) noored metsad seovad CO-d rohkem kui vanad metsad (kasvavad mahus!), kuid täisvanuse korral saabub nulli-ring e. tasakaal neelamise ja eraldumise vahel.
2) Ainuke viis metsa abil ringlusest CO-d eemaldada on puitu seotu kasutamine, mitte põletamine - seega mööbel, ehitusmaterjal, paber, papp jne.

Lugemist huvilistele -
http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/ ... hataja.pdf
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets ... 00&src=loe
http://old.envir.ee/sites/default/files ... _final.pdf

[parkija]

AK st nägin et homme on elektrienergia rekordiliselt kõrge hinnaga, sest euroopas elektrienergiat ei jätku ( pole piisavalt taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kivisöe ning põlevkivi baasil elektritootmine on rängalt maksustatud ) .
Kas see "rohepööre" meil üle rahakoti võimsuse ei käi ? Normaalne oleks : rajame esmalt piisavalt tootmisvõimsusi ja seejärel sujuvalt kustutame tule söejaamas .

[Kilo Tango]

... Normaalne oleks : rajame esmalt piisavalt tootmisvõimsusi ja seejärel sujuvalt kustutame tule söejaamas .

Ei ole. Mõneti on see muna ja kana probleem.

"Rajame" tähendab justkui, et me kõik nagu üks mees, Rahva Isa tahtel, viskame labidad ja kirkad üle õla ning suundume lôökehitusele. Aga vaata ei käi tänapäeval nii see värk. Riik ei ehita elektrijaamu. Hinnad on kõrgel, tähendab et erainvestorid paigutavad raha usinasti tootmise alla ja küll need hinnad alla hakkavad tulema.

[Manurhin]

AK st nägin et homme on elektrienergia rekordiliselt kõrge hinnaga, sest euroopas elektrienergiat ei jätku ( pole piisavalt taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kivisöe ning põlevkivi baasil elektritootmine on rängalt maksustatud ) .
Kas see "rohepööre" meil üle rahakoti võimsuse ei käi ? Normaalne oleks : rajame esmalt piisavalt tootmisvõimsusi ja seejärel sujuvalt kustutame tule söejaamas .

Niipea, kui rohepööre juba suuremale osale inimestest valusalt rahakoti pihta käima hakkab, annab see ka suure tagasilöögi - rahvas enam ei vali neid rohefanaatilisi poliitilisi jõudusid. Lisaks hakkab järjest enam inimesi mõtlema, et kuhu küll kõik need CO2 kvooditasud lõpuks lähevad? On nende eest juba rajatud üks suur vabrik, mis imeb mühinal atmosfäärist CO2 sisse ja laseb teisest torust puhast O2 välja ja kolmandast torust vastavalt vajadusele grafiiti või teemante?

[logistik76]

Et rohepöördele pidurit ja nagu Titanic täistuledes ja orkestriga põhja?
Sellist arengut ei usu üldse.
Tuumajaamade pooldajaid võib küll juurde tulla.

[Kilo Tango]

...On nende eest juba rajatud üks suur vabrik, mis imeb mühinal atmosfäärist CO2 sisse ja laseb teisest torust puhast O2 välja ja kolmandast torust vastavalt vajadusele grafiiti või teemante?

Milline irooniline märkus. Näitamaks, et tegelikult enamus kodanikke on küll kuulnud energia jäävuse seadusest, kuid ei saa tegelikult aru, mida see tähendab ja kuidas rakendub erinevates olukordades. Eriti kui mängu tuleb keemia - sest olgem ausad, meie koolide keemia õpetajad omavad erakordeset oskust oma ainet õpilastele sigaigavaks teha.

[OLAVI]

AK st nägin et homme on elektrienergia rekordiliselt kõrge hinnaga, sest euroopas elektrienergiat ei jätku ( pole piisavalt taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kivisöe ning põlevkivi baasil elektritootmine on rängalt maksustatud ) .
Kas see "rohepööre" meil üle rahakoti võimsuse ei käi ? Normaalne oleks : rajame esmalt piisavalt tootmisvõimsusi ja seejärel sujuvalt kustutame tule söejaamas .

EE juhtfiguuride poolt lausutud sõnade järgi et: "tehtud uuringute järgi on rahva hinnavalulävi umbes 70 senti/kWH", siis on hinnalaeni veel kordades ruumi.

Oma isiklikest kogemustest arvan, et vähemalt 80% inimestest ei tea, et kui palju nad maksavad ühe kulutatud kW/h eest, mitu kW/h nende kodune elamine kulutab kuus või aastas ja millele kulub nende poolt ostetud energia.
Sellise eelteadmistega seltskonda küsitledes saab konstrueerida vägagi erinevaid visioone.

[Jaanus2]

Metsa abil CO2 ringlusest eemaldamine seda ehitistesse ja mööblisse talletades - see tähendaks, et need asjad peaks alles olema igavesti ja muutuma "fossiilseks". Isegi 100 või 200 aastaks ladustamine ei oma pikaajalise kliima vaatevinklist tähtsust, see on ainult hetk. See metsa abil fossiilse süsiniku õhkupaiskamise tasakaalustamine on paras enesepettus, et tuju ikka hea oleks. Ainuke tee on fossiilkütustest täielik loobumine, raske, aga teoreetiliselt võimalik. Kui kliima ainult enne täiesti tuksi ei lähe (käivituvad iseennast võimendavad protsessid) kui inimkond nii targaks saab. Energiat on lademes ümberringi, me ei oska seda lihtsalt praegu mõistlikult ja tasuvalt kokku koguda ja säilitada.