Kriku kirjutas:Jah, muidugi kasvavad taimed soojemas kliimas paremini. Küsimus on, kas nad hakkavad millalgi kogu lisanduvat CO2 kinni püüdma või mitte. Siin on veel see konks, et kui taimed hakkavad paremini kasvama, siis nad eritavad ise ka rohkem CO2:
https://www.anu.edu.au/news/all-news/pl ... n-expectedCO2 kvootidega kauplemine on ainult vahend selleks, et arvestada summaarset kogust (et CO2 siduvate tegevuste arvelt teha ka CO2 eraldavaid tegevusi).
Taimed vajavad kasvamiseks CO2´e ja kasvamise ajal seovad seda endasse.
Kui taimed lagunevad (mädanevad, põlevad), siis seotud CO2 vabaneb, et uued taimed saaksid kasvada.
Igipõline ühe keemilise elemendi ringkäik looduses.
Sohu ja merepõhja vajunud biomassis olev süsinik ei saa hapnikuga ühineda, jääb "maaalla kinni" ja muutub ajapikku kivisöeks ning põlevkiviks.
Mullast oled võetud ja mullaks pead saama.
Kui atmosfäris CO2 oluliselt väheneb, ei saa taimed enam kasvada, sest oluline bioloogiliseks tegevuseks vajalik komponent on puudu.
Probleem on selles, et kui vabastada maapinda pika aja jooksul ladestunud süsinik ning see põlemisel oksüdeerida CO2´eks lühikese aja jooksul, siis rikume hetkel olemasoleva kliima tasakaalu aga võrreldes maakera ajalooga, siis maakerale endale sellest ei juhtu midagi paha, sest see sama süsinik on siin juba ammu enne inimkonna teket olnud.
Aga inimkond ei pruugi ilma suurte kaotusteta kiiret (võrreldes inimese evolutsiooniajaga) kliimamuutust üle elada.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.