Minu elu jooksul on mitu korda maailma lõppu ennustatud. Pole veel siiani tulnud. Seega viimnepäev ega selle üleelamiseks vajalikud varud pole aktuaalne teema
Probleeme toiduga hakkab aga tulema.
1. Kõrge energia hinna tõttu pole suudetud järgmise hooaja jaoks piisavalt väetist toota. Eriti kriitiline on olukord ammooniumnitraadiga, mida tehakse maagaasist. See on ülemaailmne probleem. Pole väetist: tuleb loota mullas olemasolevate mineraalainete peale ning neid pole seal piisavalt. Loogiline ju: iga aasta viiakse saagi kujul hulk mineraalaineid ära. Seega jääb saak nigelaks.
2. Rohepööre kogub hoogu. Suurepärane näide on Sri Lanka. Eelmisel aastal keelustas sealne valitsus mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite impordi. Idee kohaselt pidi kogu tootmine mahedaks muutuma. Tulemuseks saagi vähenemine ja toidu kallinemine. Kuuldavasti võttis valitsus toidulaod oma kontrolli alla ja jagab toitu inimestele jaopärast.
3. Rahatrükk hakkab kohale jõudma. Koroonakriisi ajal trükiti triljoneid dollareid, eurosid, jeene, naelu jms. Kuskile peab see rahamass minema. Heal juhul tekitab see inflatsiooni (s.t. hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> jne), mis tähendaks, et rahatähel on ootamatult palju nulle, kuid reaalpalk jääks samaks. Halvemal juhul tekitab olukorra, kus inflatsioon on tunduvalt suurem kui palgatõus, mis tähendab, et reaalpalk väheneb ja inimesed vaesuvad.
Natuke vana hinnaga toitu varuks osta pole üldse paha mõte. Konservid, purgisupid jms pikalt säiliv kraam säilitab oma väärtuse paremini kui sularaha. Inflatsioon oli viimati 12,2% aastas. Kas kellelgi on 12,2% lihast konservipurgist "ära auranud"?