Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas OLAVI »

retti kirjutas:
OLAVI kirjutas:Eestis andis naeris kaks saaki aastas ja oli enne kartulit üks põhitoidus rahvale.
Kahjuks on naerid juba pikka aega kadunud meie söögilaualt.


Misasja...
Naeris
on ristõieline kaheaastane taim mis esimesel aastal kasvatab lehed ja mugula ja teisel aastal varre ja õied.
Pole see kuhugi kadunud.

Jah, paistab et naerist meil ei tunta enam.
Et selle taime seemnekotike on väärt varandus pikema näljahäda puhul.

Toorelt süüa sobis kõigeparemini esimese aasta paarikuune mugul ja poole suve pealt mahapandud seemnest sai sügiseks kah söögikõlbulik mugul ja noortest pealsetest tehti salatit.
(Ega siis eelmisel aastal mahapandud kartulimugul ka ei kõlba järgmisel aastal kui ta on uued pealsed juba kasvatanud süüa.)

Naeri seemned külvatakse varakevadel või alles pärast jaanipäeva.
Naerid jagatakse kasvuaja ja säilivuse alusel kevad- ja talvenaeristeks.
Naeris on kohanenud niiske ja jaheda kliimaga ning saak valmib ka Lapimaa põhjaosas. https://www.kekkila.ee/taimeraamat/naeris/

Naeris on väga maitsev noorena toorelt, vanemana puitub ja muutub kibedaks. https://maaelu.postimees.ee/4478909/kas ... ve-alguses

Kuna naeriseeme hakkab idanema juba 1–3° juures, saab suviseks tarbimiseks mõeldud naeri külvata kevadel peenrale kohe, kui muld on tahenenud, sageli juba aprilli lõpus.
Varakult külvates saab juba juuni lõpupoole peenralt õrna kollase koorega mahlakaid pallikesi. Parimad on nad noorelt, kui juurvilja läbimõõt 5–6 cm. Kraani all puhtaks ja riiviga peeneks.
Talviseks tarbimiseks pole mõtet kiirekasvulist naerist väga vara külvata, paras aeg on juuli esimene dekaad. Siis ei kasva juurikad liiga suureks ega lähe puituma.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/64296 ... s-peenrale

Naeris on juurviljadest kõige lühema vegetatsiooniperioodiga ja üldiselt vähenõudlik söödakultuur. Sordist olenevalt on ta kujult lapik, ümarik või piklik. Enamasti kollase, mõningad sordid ka valge koore ja sisuga.
(Looma)söödana (kuivainet 9%) säilib ta halvasti mistõttu on loobutud tema kasvatamisest. http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootad ... aeris.html

Foorum Aiandus: http://aiandus.ee/vaata.php?id=3146
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

See on päris huvitav mõte, naerist kasvatada. Ma järgmisel aastal külvan prooviks.

---

"Maalehes" on ilmunud hea artikkel eesti mehest, kes abiellus hiinlannaga ja teeb Indoneesias kohalikele keefirit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93664 ... eebiootele

Muuhulgas väidetakse, et indoneeslased on hädas kõhukinnisusega ja eksisteerivat isegi väljaheite mehhaanilise eemaldamise protseduur eluohtlike juhtude jaoks, mis olevat võrdlemisi valus. Peale selle olevat iga kolmas suhkruhaige. Näed, kuhu kehvad rahvuslikud traditsioonid võivad viia :shock:
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Keefir on väga hea toiduaine.
BBC sarjas "trust me, I'm the doctor" testiti erinevaid hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt ja miskit oli veel, siis keefir tõdeti vaieldamatult parimaks tervisele.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas OLAVI »

Kriku kirjutas:See on päris huvitav mõte, naerist kasvatada. Ma järgmisel aastal külvan prooviks.

---

"Maalehes" on ilmunud hea artikkel eesti mehest, kes abiellus hiinlannaga ja teeb Indoneesias kohalikele keefirit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93664 ... eebiootele

Muuhulgas väidetakse, et indoneeslased on hädas kõhukinnisusega ja eksisteerivat isegi väljaheite mehhaanilise eemaldamise protseduur eluohtlike juhtude jaoks, mis olevat võrdlemisi valus. Peale selle olevat iga kolmas suhkruhaige. Näed, kuhu kehvad rahvuslikud traditsioonid võivad viia :shock:

Naeri külvamiseks ei pea järgmise aastani ootama, sest käesoleva aasta külvini on veel mitu nädalat aega ja jõuab ka sellel aastal külvata.
5cm vahega seemned maha ja enne kooli algust saab juba üle ühe väljanoppida.
Kõhukinnisus - riis suuremas koguses.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas OLAVI »

AMvA kirjutas:Keefir on väga hea toiduaine.
BBC sarjas "trust me, I'm the doctor" testiti erinevaid hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt ja miskit oli veel, siis keefir tõdeti vaieldamatult parimaks tervisele.

Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga, siis tänapäeval poes müüdav joogikeefir on "piimatoote taoline toode" aga pett, (mis vanasti oli kõige odavam piimatoode) on tänapäeval poes keefirist kallim, sest selle võltsimine pole niisama lihtne.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:
AMvA kirjutas:Keefir on väga hea toiduaine.
BBC sarjas "trust me, I'm the doctor" testiti erinevaid hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt ja miskit oli veel, siis keefir tõdeti vaieldamatult parimaks tervisele.

Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga, siis tänapäeval poes müüdav joogikeefir on "piimatoote taoline toode" aga pett, (mis vanasti oli kõige odavam piimatoode) on tänapäeval poes keefirist kallim, sest selle võltsimine pole niisama lihtne.


Kuule, lõpeta see oma igas teemas umbluu ajamine.
Sobiv artikkel selle peale https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toiduteadlane-selgitab-kas-poepiima-tehakse-toesti-pulbrist-ja-taispiima-lahjendatakse-veega
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas OLAVI »

AMvA kirjutas:
OLAVI kirjutas:
AMvA kirjutas:Keefir on väga hea toiduaine.
BBC sarjas "trust me, I'm the doctor" testiti erinevaid hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt ja miskit oli veel, siis keefir tõdeti vaieldamatult parimaks tervisele.

Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga, siis tänapäeval poes müüdav joogikeefir on "piimatoote taoline toode" aga pett, (mis vanasti oli kõige odavam piimatoode) on tänapäeval poes keefirist kallim, sest selle võltsimine pole niisama lihtne.


Kuule, lõpeta see oma igas teemas umbluu ajamine.
Sobiv artikkel selle peale https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toiduteadlane-selgitab-kas-poepiima-tehakse-toesti-pulbrist-ja-taispiima-lahjendatakse-veega

Piim, pett, hapupiim ja keefir on erinevad tooted, millede valmistamisel on lubatud kasutada erinevaid materjale ja ka lõpptulemus on erinev, avaldab Piimaliit.

Piimaliidu lehelt: "Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-pett/
Naturaalne fermenteeritud piimatoode: https://et.wikipedia.org/wiki/Pett

"Nüüdisajal kasutatakse keefiri valmistamiseks segajuuretist, mis sisaldab piimhappebakterite (laktobatsillid, laktokokid) kõrval ka erinevaid pärme, aroomi tekitavaid ja äädikhappebaktereid.
Kui on segajuuretis, siis toimub ka segakäärimine. Ja tõesti, lisaks piimhappele on keefiris ka süsihappegaasi, erinevaid lenduvaid happeid, mitmeid maitse- ja aroomiühendeid ning väheses koguses isegi alkoholi. Pärmid teostavad alkoholkäärimist ja selle tulemusel moodustub piimasuhkrust etanool."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-keefir/

"Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga.
Keefiri valmistamiseks on vaja piima pastöriseerida (loe - tapetakse piimas kõik elav) ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine." https://et.wikipedia.org/wiki/Keefir

https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/832 ... n-rjazenka

Hapupiimast ja selle ise tegemisest: http://www.piimaliit.ee/kasulik-hapupiim/
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas retti »

OLAVI

Kaks saaki aastas tähendab agrotehniliselt - samalt kasvukohalt.
Tilli võid kasvõi iga nädal külvata aprillist septembrini.
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas diesel »

olen mitmel aastal naereid maha pand.
saaki pole eriti saand. nad on täielikud ussimagnetid.
tolline naeris on juba ussidest tihedalt läbi näritud.
peaks äkki nüüd jaanijärgset külvi ka proovima, ehk on siis ussikesi vähem.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:
OLAVI kirjutas:Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas retti »

Kriku kirjutas:Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:
OLAVI kirjutas:Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga

Intrigeeriv oleks teada -millist palka ja vaikimistasu makstakse tänapäeval piimatööstuste tehnoloogidele.
Meiereist on saanud kõrgtehnoloogiline keemiatööstus mille saadused/saasta me ära sööme.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Kriku kirjutas:Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:
OLAVI kirjutas:Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga


Mitu aega tagasi kirjutas üks pādevam akf muarust, et puhttehniliselt saab niimoodi teha aga see piim tuleb siis nii kallilt töödeldud et sellist ei jaksaks keegi osta.

Küll aga tehaksegi sojast ja muust sodist vedelikku mis on värvilt ja maitselt piimale väga sarnane. Müüakse piima nime all Venemaal, Ukrainas ja muudes sarnastes riikides kui lehmad ei kasva kuid näljaseid on palju.
Sel põhjusel tassitakse juustu, või, suitsuvorsti jms kõrval ka piima või keefiri seljatäite kaupa üle Narva silla Venemaa poole.

Nüüd on võib-olla aeg muidugi edasi läinud :)
Turist 47
Liige
Postitusi: 4321
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Turist 47 »

Aeg on edasi läinud, aga Peterburi näitena võin öelda, et kaubanduse vorst, juust kehva maitsega. Võib olla on tehnoloogia teine. Mingite "nännide" (vist omatoodang) hinnad odavad, aga päris toidu eest maksad korralikult ja , et millest toit koosneb, sellest on raske aru saada. Kana liha ja selle baasil erinevad, üsna keskpärased tooted olid hulgi esindatud. Ja need rsk. ei säilinud, nii, et enamus läks prügi hulka.
Suitsuvorst läks, igatahes poole päevaga, autos hapuks. Leib oli maitsev, piimaga, petiga, sarnaseid asju ei tea. Või maitse oli harjumatu, aga söödav.
Ja kauplustes kantakse kaitsemaske, aga pea eranditult lõua otsas. ..
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:
AMvA kirjutas:
OLAVI kirjutas:[
Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga, siis tänapäeval poes müüdav joogikeefir on "piimatoote taoline toode" aga pett, (mis vanasti oli kõige odavam piimatoode) on tänapäeval poes keefirist kallim, sest selle võltsimine pole niisama lihtne.


Kuule, lõpeta see oma igas teemas umbluu ajamine.
Sobiv artikkel selle peale https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toiduteadlane-selgitab-kas-poepiima-tehakse-toesti-pulbrist-ja-taispiima-lahjendatakse-veega

Piim, pett, hapupiim ja keefir on erinevad tooted, millede valmistamisel on lubatud kasutada erinevaid materjale ja ka lõpptulemus on erinev, avaldab Piimaliit.

Piimaliidu lehelt: "Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-pett/
Naturaalne fermenteeritud piimatoode: https://et.wikipedia.org/wiki/Pett

"Nüüdisajal kasutatakse keefiri valmistamiseks segajuuretist, mis sisaldab piimhappebakterite (laktobatsillid, laktokokid) kõrval ka erinevaid pärme, aroomi tekitavaid ja äädikhappebaktereid.
Kui on segajuuretis, siis toimub ka segakäärimine. Ja tõesti, lisaks piimhappele on keefiris ka süsihappegaasi, erinevaid lenduvaid happeid, mitmeid maitse- ja aroomiühendeid ning väheses koguses isegi alkoholi. Pärmid teostavad alkoholkäärimist ja selle tulemusel moodustub piimasuhkrust etanool."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-keefir/

"Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga.
Keefiri valmistamiseks on vaja piima pastöriseerida (loe - tapetakse piimas kõik elav) ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine." https://et.wikipedia.org/wiki/Keefir

https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/832 ... n-rjazenka

Hapupiimast ja selle ise tegemisest: http://www.piimaliit.ee/kasulik-hapupiim/


Ja mida see linkide kogum pidi tähendama? Kus siin on räägitud sellest et piimavalk asendatakse sojavalguga ja et keefir on piimatoote laadne toode?
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas OLAVI »

Kuna kõik töötajad on tänapäeval Konfidensiaalsuslepinguga seotud, siis ei hakka ma siinkohal tõendama mitme aasta tagust vestlust ja igalühel on õigus arvata eelnenud väitest mida ise tahab.

Tõesti jah, olukord on pärast 2017 aastat karmistunud tooraine asendamise alal:

" 2017. aastal kinnitas Euroopa Kohus oma otsusega selgesõnaliselt, et taimset päritolu tooteid ei saa põhimõtteliselt turustada selliste nimetustega nagu „piim”, „koor”, „või”, „juust” või „jogurt”, mis on ELi õigusega reserveeritud loomsetele saadustele. Sama kehtib ka siis, kui nende nimetustega kaasnevad selgitavad või kirjeldavad mõisted, mis näitavad asjaomase toote taimset päritolu (nt taimne juust, juustulaadne toode jne)." https://maablogi.wordpress.com/2020/06/ ... -nimetada/

Ka Maaeluministeerium on asjakohase kirjatüki teinud: https://www.agri.ee/et/piimatooted
"Või on toode, mis sisaldab 80–90% piimarasva, kuni 2% muid piimakomponente ja kuni 16% vett. Kolmveerandrasvane või sisaldab 60–62% piimarasva. Poolrasvane või sisaldab 39–41% piimarasva. Piimarasvavõie võib sisaldada piimarasva kas alla 39%, 41–59% või 63–79%."

"Koorejäätis ja plombiir on Eesti tarbijale tuntud kui piimarasva sisaldavad tooted, seetõttu ei kasutata nende koostises taimset rasva. Nende puhul võib taimset rasva sisaldada vaid glasuur.
Küll aga võib taimset rasva sisaldada oma koostises jäätis."

"Juust peab olema valmistatud piimarasvast; sellesse ei tohi olla lisatud taimerasva.
Samas leidub turul ka tooteid, mis sarnanevad juustule, kuid sisaldavad ka taimseid rasvu. Nende maitse ja valmistusviis võib sarnaneda tavalisele juustule, kuid sealjuures on osa piimarasvast asendatud hüdrogeenitud rasvaga. Selliste toodete nimetuses ei tohi olla kasutatud sõna "juust" ega isegi mitte fraasi "juustulaadne toode"."

Piimaäri suurusest ja keerukusest annab aimu:
"Kui Eesti piima rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis 2019. aasta juuni hindade juures oleks piimatööstuste aastane toodangu väärtus suurenenud 3,1 mln euro (0,8%) võrra."
https://www.piimaklaster.ee/kuivaine/
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist