Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[OLAVI]

Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:

Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga

Mitu aega tagasi kirjutas üks pādevam akf muarust, et puhttehniliselt saab niimoodi teha aga see piim tuleb siis nii kallilt töödeldud et sellist ei jaksaks keegi osta.

Küll aga tehaksegi sojast ja muust sodist vedelikku mis on värvilt ja maitselt piimale väga sarnane. Müüakse piima nime all Venemaal, Ukrainas ja muudes sarnastes riikides kui lehmad ei kasva kuid näljaseid on palju.
Sel põhjusel tassitakse juustu, või, suitsuvorsti jms kõrval ka piima või keefiri seljatäite kaupa üle Narva silla Venemaa poole.

Nüüd on võib-olla aeg muidugi edasi läinud

Kui me siit artiklist loeme: https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toid ... akse-veega
"Toiduteadlase sõnul eemaldatakse piimarasv piimast, et seda vajalikul viisil edasi töödelda ning sellest erinevaid piimatooteid valmistada. „Kui lahutada piimast piimarasv ehk koor, siis saame kätte rasvavaba piima ehk lõssi. Seejärel toimub normaliseerimine ehk lisatakse vastav rasvaprotsent piima sisse tagasi, just sellises koguses, nagu me pakendilt lugeda saame, olgu selleks 1,8% joogipiim või hiljutise uuringu kohaselt Eesti perede lemmik 2,5% rasvasisaldusega piim."

Et kui kogu lahjem joogipiim nagunii koorelahutajast läbi lastakse ja hiljem lisatakse rasvu, siis pole eriti kallis toodangu iga liitri kohta 5-15gr muid sobivaid rasvaineid lisada.
Loogiliselt õige, et pole majanduslikult mõttekas lõssi rasvasuse tõstmiseks kallist piimapulbrit lisada, kui on olemas odavamaid aineid, mis võivad küll esineda ka pulbrilisena.

Eesti põllumajanduse mahtude ülevaatlikud tabelid näeb siit: https://www.researchgate.net/publicatio ... _Kokkuvote

Kus on toodud Eesti toorpiima keskmiseks rasvasuseks 3,9% ja kuna ülalviidatud artiklis on väidetud et 3,5% piim ei läbi koorelahutajat ning veega lahjendades läheb piim siniseks, siis on loogiline et liigrasvase piima rasvaprotsenti reguleeritakse lõssi lisamisega.

(Tootmisel tekkivad suuremahulised jäätmed, antud juhul ka lõss, on Looduskaitse seisukohalt ohtlik jääde ja nõuab seega vastavat käitlemist.
Samamoodi kui puiduhakkekatlamajade puidutuhk on ohtlik jääde ja veetakse ohtlike jäätmete prügilasse, vaatamata sellele, et aednikud soovitavad kodusele naeripeenrale kahjurite tõrjeks oma isikliku ahjutuhka puistata.)

[Crispy]

Ehk et mida sa soovitad?

[OLAVI]

Ehk et mida sa soovitad?

Kui küsimus oli minule, siis lugeda mõttega ka avalikult kättesaadavat materjali, et mida kirjutatakse ja mida (ning miks) ei kirjutata, mitte teha klikimagnetist pealkirjast ennatlikke järeldusi.
Jälgida loodusseadusi ja õppida nende kasutamist oma vajaduste kohaselt.

[Some]

Kui piimarasva asemel kasutataks miskit muud rasva siis peaks see ka pakendil kajastuma, kas pole? Või siis lisatakse ööpimeduses salaja ja kaasosalised on andnud vaikimisvande. Jäätisel on küll taimsed lisandid ära märgitud.

[vanahalb]

Akf OLAVI, piimavalgu asendamisest sojavalguga kirjutasid ju alguses. Mitte piimarasvast, need on erinevad asjad.

Piimarasva eraldamine oli juba meie esiisadele tuntud, kasvõi niimoodi et kui piimal lihtsalt seista lasta siis kerkib koor pinnale.
Piimast valku mina koduste vahenditega kātte saada ei oska ja üldse on lihtsam teha mingi taimne jook mis näikse piim olema.

[AMvA]

Tavalise 2,5% joogipiima tegemiseks muud võimalust ei olegi, kui alguses koor ära eraldada ja siis lõss täispiimaga paraja rasvasisalduseni tempida. Koort osaliselt eraldada on pea võimatu ja sellepärast sellega ei tegeletagi.

[Kapten Trumm]

Kuna meil silm punnis jälgitakse selle rasva % täpsust ja toorpiima rasva % kõigub, siis täpselt tehes polegi muud varianti, kui kemiseerida. Kui toorpiim oleks näiteks punktipealt 4% rasvasisaldusega, siis saaks ehk kuidagi nii kah, et hoiame koorelahutajas x minutit y temperatuuril.

Õnneks piimarasv on väärt tooraine ja seda minema ei visata - erinevalt sea- ja loomarasvast, millest osa on nuhtluseks kaelas ja mida peaks tegelikult kalli raha eest utiliseerimine.

[Kilo Tango]

...siis täpselt tehes polegi muud varianti, kui kemiseerida. ...

Seletati, kuidas piima rasvaprotsendi tagamine käib ju paar postitust tagasi. On nii käinud juba tubli 100 aastat, alates tööstusliku piimatootmise algusest. Mingit kemiseerimist ei toimu kusagil.

[Kapten Trumm]

Kemiseerimine ongi see solgutamine, kui toorpiima rasvaprotsent oleks jääv, siis ei oleks seda solgutamist ka vanasti tehtud.
Sellest suhteliselt süütust protseduurist saab muidugi neti keemikute jaoks räme vandenõu.

[Kilo Tango]

...
Sellest suhteliselt süütust protseduurist saab muidugi neti keemikute jaoks räme vandenõu.

See ongi su eesmärk? Kogu protsess on puhas füüsika. Keemiaga pole sellel midagi pistmist.

[Tarmo Männard]

Aga miks poepiim ei hapne niiviisi, nagu vanaema lehmapiim?

[mart2]

Vanaema piima ei pastöriseeritud ning ei hoitud hermeetiliselt. Isegi piimapukile pandud nõudesse jõudmiseks käis mitu korda ümberkallamine.
Praegu tuleb toruga otse nisast kinnisesse süsteemi.

[maksipoiss]

Lisaks veel see, et moodsates farmides piim jahutatakse kohe pärast lehmast väljumist. Mille tõttu see naljalt ei hapnegi ja hapendamist vajavate toodete jaoks kogutakse piim eraldi.

[Walter2]

Aga miks poepiim ei hapne niiviisi, nagu vanaema lehmapiim?

Ilmselt pole selles piisavalt piima...

[Some]

Poepiimas pole hapnemiseks vajalikke baktereid.