Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Alt selgitas, et kodukana rümbad jaotatakse mitmeks erinevaks kategooriaks, millest olulisemad on „broiler“ ehk lihakana, kelle rinnakukiil tapahetkel ei ole veel luustunud (tavaliselt saavutab tapaküpsuse ca 8 nädala jooksul) ning „kana“, kelle rinnakukiil on tapahetkel luustunud. „Selle põhjuseks on kana vanus – sellised, luustunud rinnakukiiluga kanad on eelnevalt olnud munakanad ja seetõttu elanud oluliselt kauem, kui broilerid,” täpsustas ta.

Määruse alusel on „kanad ja kuked“ mõeldud ainult hautamiseks või keetmiseks. Seda sellepärast, et nendelt lindudelt saadav liha on broileri lihaga võrreldes oluliselt teistsugusema kvaliteediga nii pehmuse kui maitseomaduste osas.

Lähtuvalt kõnealusest määrusest peab kõigile broilerite so luustumata rinnakukiiluga rümpade ja nendest saadud jaotustükkide müügipakenditele olema märgitud, et tegemist on „broileri“ lihaga. Kui märgistuses on kasutatud sõna „kana“, siis see viitaks justkui, et tegemist on luustunud rinnakukiiluga kana rümbaga, mis aga reeglina nii ei ole. „Nii on tegelikult eksitav tootenimi ka näiteks „ahjukana“ ja korrektne oleks kasutada mõistet „ahjubroiler“,” tõi Aivar Alt näite.
Eraldi teema on tükkide märgistamine. Määruses on toodud, et kodukana puhul tohib kasutada nimetust rinnafilee, milleks on konditustatud, st ilma rinnaku ja roieteta rind, mis koosneb mõlemast või ühest rinnapoolest. Sellised nimetused nagu broilerifilee, broilerifilee tükid, broilerisisefilee või kanafilee, kanasisefilee ja kanafileepalad ei ole nõuetekohased.

Eestis müüdav toode „kalkuni kintsufilee“ ei ole ka määrusega kooskõlas, kuna terminit „filee“ saab kasutada üksnes kodulinnu rinnalihaga seonduvalt. Korrektne mõiste on näiteks „kalkuni kintsuliha“.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas alari »

https://www.postimees.ee/7367467/riik-asub-reguleerima-elanikelt-toidu-voorandamist
Riigikogus on teisel lugemisel riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ehk 417 SE. Muu hulgas paneb eelnõu paika, kui palju toitu ja küttematerjali elanikele nende vara riigikaitselistel eesmärkidel sundvõõrandades alles jätma peab: toitu piisavalt seitsmeks päevaks, küttematerjali aga üheks kütteperioodiks.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Kas keegi on sellist toidu teinud?
Taignas (paks nagu pannkoogile) vesi ja nisujahusegu.
Suitsuliha tükkideks.
Praadimiseks seapekk (lard).

Pekk pannille ja suitsulihatükid. Ja siis kulbitäis taignas. Preadakse nagu pannkook.

Pilt
an2
Liige
Postitusi: 1371
Liitunud: 04 Dets, 2020 9:25
Asukoht: Tartu
Kontakt:

REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas an2 »

Avatar kirjutas:
an2 kirjutas:Kui palavikku pole, siis ei peaks tekkima ka vajalikul tasemel antikehi? Endal teine Pfizer oli keskmise tugevusega gripi järelmõjudega. Samas, inimene on Pätsu ajast ja raudse tervisega.
No aga näed, minul oli esimese AZ -ga väsitav öö, vanainimesele polnud muffigi kummagagi Pfizeriga. Nüüd 6 kuud hiljem on vanainimesel IgG 4x suurem. Kurat ma juba hakkan kahtlema, et äkki tädi pani kleepsud pudelitele valesti - järjest käsime kabinetis. Aah spekulatisoon.
Et see f Pätsu aeg, minu vanainimene näris peale sõda magusevajaduses puukoori (ei tea mis liiki -vups), rääkis et hambad logisesid (skorbuut?), pidevad peavalud olid teismeeas, minestas korra või paar koolis - sitta see tervis raudne oli ja arvata võib, et mõjud olid kogu eluks. Lihtsalt psühholoogiliselt õpiti mitte virisema.


Puukoorest. Isa kunagi näitas, et kui kevadel noor viiesentimeetrise tüvega kuusk maha võtta ja ära koorida, siis saab koore alt ülimagusat asja kaapida. Tõenäoliselt vitamiini tuumapomm. Nime ei oska sellele pakkuda. Ajad olid sandid aga välja sealt tuldi ja nii mõnelgi jäid eluks ajaks terviseprobleemid aga oma talu toit oli puhas. Praegu ei taha teada, millest toiduained koosnevad.
Teemaväline heietus. Vajadusel kustutada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Mähk.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

1920:

Pilt

2021:

Pilt
Pilt
Pilt

Ühesõnaga, tundub, et tegelikult oli see worstiwalmistaja Haim siiski päris aus mees, vähemalt koosnesid tema vorstid puhtast lihast ja igasugust kammarajurra, soja ja E-aineid ta sinna sisse ei toppinud :lol:.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Some »

Valla, Wõro ja Frank Pott on kaubamärgid milliseid võtan kohvi asemel koostist lugeda... Toidutehnoloogia tipptase!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Valla on Rakvere odavbränd, mida isegi paremini toidetud peni vaatab kaunis skeptiliselt.
Odavus on saavutatud suure koguse saasta kasutamisega, millele eespool viidati.
Sojajahu, tärklis, kondilihamassid, siserasvad jne.

Vene ajal oli selline odav maksavorst poodides, mida tunti nimega koerarõõm.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Kes tahab puudest toituda, siis palju kasulikku leiab siit https://www.vanaraamat.ee/Ants_Viires_P ... 708-21.htm
Karjaseid sõid vanasti kevadel lepamähka. Leppasid on palju ja nende koorimine ei tee palju paha.

Et ka boliitbroilerite rinnak peaks olema luustunud, tuleks neid edaspidi poliitkanadeks ja -kukkedeks nimetada. Valla kaubamärk on lühend sõnast Valla(vaese).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Poes on üks riiul kõrgemal Rakvere enda brändiga vorstitooted, mille hind on 1,5 korda kallim, aga koostises päris taolist saasta ei ole.
Taoline toode on mõeldud vähe haritud ja väheteadlikule tarbijale, kes rabab seda, mis odavam on ja kahjustab sedasi enda tervist.
Teiseks kasutavad taolist "materjali" ka valmistoitude pakkujad, tükeldades seda vallavaese vorsti nt salatisse.

Igasugu lihamasside häda on tavaliselt see, et sinna segatakse mida iganes, sest loomsete (tapa) jäätmete utiliseerimine maksab raha ja neid ülejääke üritatakse sokutada kuhu vähegi kannatab panna. Sealhulgas ka sodi, mis pole inimesele kuigi tervislikud ja kuhu kogunevad looma kehas ebasoovitavad ained (nt sisemised rasvad). Üksvahe meil kodus harrastati ise kotlette teha - no kõhu reaktsioonis peale söömist on päris suur vahe, kas hakkliha osta poest (kasvõi sama Rakvere toode) või osta lihaletist 4 kilone karnonaadi kärakas ja ajada sellist nõuka aegsest hakkmasinast läbi. Vähemalt minul tekitasid need poehakklihast kotletid väikestviisi kõrvetist ja röhitsemist (st miski ärritab magu), samas puhtast lihast tehtud hakklihast tehtule ei reageerinud kõht muudmoodi kui rahulolu tundega.

Hoopis paha asi inimkonna diabeediepideemia mõistes on komme segada suhkruid ja eriti just ülikergelt omandatavaid suhkruid (glükoos-dekstroos) toodetesse, kus inimene neid kartagi ei oska. Taoline toit kasvatab inimese keha glükeemilise koormuse tohutuks, kuigi inimene justkui seda suhkrut ise lusikaga ei söö või toidusse ei tõsta. Kui õlut joote, siis vältige tooteid, mis on tehtud glükoosi- või maisisiirupist. Saksamaal nt on sellise solgi tegemine keelatud, meil on need suures plasttaaras "parmu õlled" enamasti just sedasi tehtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas ArdiS »

Kuidas on viimsepäevavarudega lood seoses kardetava Ukraina konfliktiga ja sellele järgnevate sanktsioonidega, mis võib idakaubanduse lukku panna?
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Kasutaja avatar
ostius
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 22 Sept, 2004 15:58
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas ostius »

Minu elu jooksul on mitu korda maailma lõppu ennustatud. Pole veel siiani tulnud. Seega viimnepäev ega selle üleelamiseks vajalikud varud pole aktuaalne teema 8)

Probleeme toiduga hakkab aga tulema.
1. Kõrge energia hinna tõttu pole suudetud järgmise hooaja jaoks piisavalt väetist toota. Eriti kriitiline on olukord ammooniumnitraadiga, mida tehakse maagaasist. See on ülemaailmne probleem. Pole väetist: tuleb loota mullas olemasolevate mineraalainete peale ning neid pole seal piisavalt. Loogiline ju: iga aasta viiakse saagi kujul hulk mineraalaineid ära. Seega jääb saak nigelaks.
2. Rohepööre kogub hoogu. Suurepärane näide on Sri Lanka. Eelmisel aastal keelustas sealne valitsus mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite impordi. Idee kohaselt pidi kogu tootmine mahedaks muutuma. Tulemuseks saagi vähenemine ja toidu kallinemine. Kuuldavasti võttis valitsus toidulaod oma kontrolli alla ja jagab toitu inimestele jaopärast.
3. Rahatrükk hakkab kohale jõudma. Koroonakriisi ajal trükiti triljoneid dollareid, eurosid, jeene, naelu jms. Kuskile peab see rahamass minema. Heal juhul tekitab see inflatsiooni (s.t. hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> jne), mis tähendaks, et rahatähel on ootamatult palju nulle, kuid reaalpalk jääks samaks. Halvemal juhul tekitab olukorra, kus inflatsioon on tunduvalt suurem kui palgatõus, mis tähendab, et reaalpalk väheneb ja inimesed vaesuvad.

Natuke vana hinnaga toitu varuks osta pole üldse paha mõte. Konservid, purgisupid jms pikalt säiliv kraam säilitab oma väärtuse paremini kui sularaha. Inflatsioon oli viimati 12,2% aastas. Kas kellelgi on 12,2% lihast konservipurgist "ära auranud"? :shock:
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:(Eestikeelne "peekon" on läbikasvanud küljetükk https://www.toiduliit.ee/sealiha/peekon.html aga Ingliskeelne "bacon" on teatud tüüpi soolaga kuivatatud sealiha, tavaliselt "nisadega kõhunahk" https://en.wikipedia.org/wiki/Bacon , millel Eesti peekoniga on vähe ühist.)


OLAVI, me kõik oleme juba aru saanud, et sa Googeldada oskad, lõpetaks nüüd selle OCD poolt tekitatud mõttetute linkide postitamise.

PS. Lisaks inglise peekonile on ka veel Ameerika peekon ja ka Itaalia peekon, äkki siis postitaks juba täisvaliku siia?
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

AMvA kirjutas:
OLAVI kirjutas:(Eestikeelne "peekon" on läbikasvanud küljetükk https://www.toiduliit.ee/sealiha/peekon.html aga Ingliskeelne "bacon" on teatud tüüpi soolaga kuivatatud sealiha, tavaliselt "nisadega kõhunahk" https://en.wikipedia.org/wiki/Bacon , millel Eesti peekoniga on vähe ühist.)


PS. Lisaks inglise peekonile on ka veel Ameerika peekon ja ka Itaalia peekon, äkki siis postitaks juba täisvaliku siia?

Juhtisin muuseas tähelepanu tarbijapettusele, et meil tänapäeval poes müügil olev "nisadega kõhunahak" on oluliselt erinev eelmise sajandi "peekonist" ja seega ka saadav toit ning selle valmistamine on erinev.
(Suhtlesin ka ühe lihatooteid tootva firmaga ja esindaja kirjutaski vastuses, et müüvad eestikeelse Peekoni asemel sama nimetuse all Ingliskeelset "kõhunahka".)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:
AMvA kirjutas:
OLAVI kirjutas:(Eestikeelne "peekon" on läbikasvanud küljetükk https://www.toiduliit.ee/sealiha/peekon.html aga Ingliskeelne "bacon" on teatud tüüpi soolaga kuivatatud sealiha, tavaliselt "nisadega kõhunahk" https://en.wikipedia.org/wiki/Bacon , millel Eesti peekoniga on vähe ühist.)


PS. Lisaks inglise peekonile on ka veel Ameerika peekon ja ka Itaalia peekon, äkki siis postitaks juba täisvaliku siia?

Juhtisin muuseas tähelepanu tarbijapettusele, et meil tänapäeval poes müügil olev "nisadega kõhunahak" on oluliselt erinev eelmise sajandi "peekonist" ja seega ka saadav toit ning selle valmistamine on erinev.
(Suhtlesin ka ühe lihatooteid tootva firmaga ja esindaja kirjutaski vastuses, et müüvad eestikeelse Peekoni asemel sama nimetuse all Ingliskeelset "kõhunahka".)

Me saame küll aru, et sa oled absoluutselt igas teemas kõige (google)targem, aga peekoni osas paned sa nüüd täiega puusse (ilmselt pole sa ise ühtegi siga lahti lõiganud).
Sea külg nimelt koosneb ribidest ja sellest allapoole jäävast kõhuosast. Ning ribidest ei ole mitte kunagi tehtud peekonit, ei ole neid ka mitte kunagi nimetatud peekoniks. Peekon on alati olnud sea kõhuosa. Selle toiduliidu lehel olev kirjeldus "kondita küljeliha" on täiesti eksitav. Seal ei ole sellist kehaosa nagu kondita külg.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot], Majestic-12 [Bot] ja 16 külalist