Demograafia

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Sellele jah :D
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Ammu pole siia teemasse midagi kirjutatud.
Eelmisel aastal viidi sihtasutuse Pere Sihtkapital eestvõttel läbi noorte pereuuring, esimene omataoline maailmas. Tulemused näitasid, et 16–19-aastaste Eesti noorte soov peret luua ja lapsi saada ei ole demograafilise kahanemis­spiraali vältimiseks piisav. Rahvastikupoliitika seisukohast tähendab see uut olukorda. Kui soov saada lapsi on rahvastikukao vältimiseks piisav, on ühiskonnal võimalik luua tingimused nende soovide ­teostumiseks. Ent kui tulevased pered soovivadki vähem lapsi, kerkib üles hoopis keerulisem ja delikaatsem ülesanne. Sel juhul ­tuleb jõuda selgusele, kas püüd pere ­suurust puudutavaid otsuseid mõjutada ning inimesi suurema laste arvu poole nügida on taunitav kui riigi sekkumine kodanike eraellu või sõltub kõik viisist, kuidas seda tehakse. Kui me ei taha passiivselt muutustega kaasa triivida, peame ühiskonnana sellelegi küsimusele vastuse leidma.

Alates 2015. aastast on Eesti rahva­arv kasvanud, kuue aastaga rohkem kui 15 000 inimese võrra. Statistikaamet on korrigeerinud ka pikaajalist rahvastikuprognoosi, mis pakub endisest positiivsemat väljavaadet tulevikuks. Lähemalt vaadates ilmneb, et rahvaarvu on pööranud kasvule sisserännanute arvu suurenemine. Sündide arv ületas Eestis surmade arvu viimati 2010. aastal ja sedagi vaid 35 inimese võrra. Sellest ajast praeguseni on surnud ligi 14 000 inimest enam, kui on sündinud. Samas pole olukord sugugi lootusetu. Keskmine laste arv sünnitusea lõpul jääb Eestis elavatel naistel, kelle ­aktiivne pereloome on toimunud 21. ­sajandil, vahemikku 1,83–1,85 last. Seejuures rahvuselt eestlannadel on keskmiselt 1,93–1,96 last. Mis tähendab, et jätku­suutlikust laste arvust jääb eestlannadel puudu vaid kuus-seitse protsenti – kõigest mõnisada sündi aastas. Selline puudujääk on Euroopa rahvastest väikseimate hulgas, mis julgustab meid soovitud tasemele jõudmiseks võimalusi otsima.
https://leht.postimees.ee/7209539/katri ... tikutaaste
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

13 teemavälist postitust zootehnikute idufirmast läksid ära.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Hiina teatas esmaspäeval, et igal paaril lubatakse saada nüüd kuni kolm last. Hiljutised andmed näitasid sündimuse dramaatilist langust maailma kõige rahvarikkamas riigis.
https://www.err.ee/1608230340/hiina-kuu ... -poliitika

Eksperiment on väga huvitav. Ma ennustan, et see ei too kaasa sündivuse soovitud kasvu, aga elame-näeme.

Pilt
https://www.bbc.com/news/world-asia-china-57067180
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mind ka huvitaks mis siis saab, kui sündivus ikkagi taastetasemele ei tõuse (hiinlased ka vahepeal "moodsaks" hakanud). Siis vist hakkavad trahvi tegema neile ja muud moodi represseerima, kellel liiga vähe lapsi või kuritahtlikult üldse hoiduvad. Hiinas see kindlasti töötaks nii, vastupidine töötas.
Poti soldat
Liige
Postitusi: 1716
Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Poti soldat »

Kriku kirjutas:Eksperiment on väga huvitav. Ma ennustan, et see ei too kaasa sündivuse soovitud kasvu, aga elame-näeme.

Eks see languskõver jääb nüüd hästi veidi laugem kui muidu oleks olnud aga üldtrend suures pildis ei muutu, kuna neid kolme lapse saajaid saab olema suht tühine protsent kogu rahvastikust.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Runkel »

Kommenteerides Läti rahvaarvu muutumist, tunnistas Puur, et seal ei ole erinevalt Eestist tagasirännet toimunud, kuid kuna enamasti on lahkunud mittelätlased, siis lätlaste arv pole nii palju vähenenud.

"Läti puhul torkab silma, et väga suur väljaränne on seal toiminud ülekaalukalt mittelätlaste, mitte põlisrahvastiku arvelt, seda on suuresti vedanud teistest rahvustest inimesed. Et kui me vaatame lätlasi, siis see vähenemine seal nii suur ei ole olnud."
https://www.err.ee/1608316970/teadlane-eestlaste-arv-on-valjarande-tottu-endiselt-languses

Läti rahvuseline jaotus: 1989 a. lätlasi 52%, venelasi 34%. 2017 a. lätlasi 62%, venelasi 25%. Arvuliselt on venelased vähenenud selles vahemikus 906 tuhandelt 496 tuhandele. Pole paha.

Päris täpset Eesti võrdlust ei leidnud.
Eesti rahvuseline jaotus: 1989 a. eestlasi 62%. 2021 a. eestlasi 69%, venelasi 24%.

Lätlaste väga nutune olukord NLi lagunemise aegu on paranenud praeguseks meie tasemeni. Kunagi lappasin linnade kaupa rahvastiku koosseise. Lätis minu mäletamist mööda taolist paska kui Narva ja Sillamäe pole. Meil on ka venekeelne haridus riigi ülal pidada. https://lv.wikipedia.org/wiki/Latvija
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas nimetu »

Lätis minu mäletamist mööda taolist paska kui Narva ja Sillamäe pole.

Hetkel ei meenu kas päris sellise suure venelaste osakaaluga linna on, kuid Latgale piirkonnas on üsna palju venelasi. Teine koht, kus palju venelasi elab, on Riia. Üks huvitav asi on see, et vene keel on Lätis mõneti levinum. Näiteks paljudel (kõigil?) Läti telekanalitel oli topelttõlge ning igasuguseid vene saateid võis mitmetelt Läti kanalitelt näha (isegi sellist saasta nagu Okna). Viimasel ajal pole muidugi Lätis teleri taha sattunud ja ei oska praegust seisu kommenteerida.

Peale mõningast otsimist leidsin isegi mingisugust statistikat:
https://www.csb.gov.lv/en/statistics/st ... ion-latvia
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Drax »

Runkel kirjutas:Päris täpset Eesti võrdlust ei leidnud.
Eesti rahvuseline jaotus: 1989 a. eestlasi 62%. 2021 a. eestlasi 69%, venelasi 24%.

Wikipediast:
demo.png

https://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Estonia
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Runkel »

Aitäh, Drax.
Lätis on venelaste arv vähenenud 45%, Eestis 32% alates 1989. aastast.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Läti Narva on Daugavpils ja Riia oli varem nagu Lasnamäe - põlisrahvast oli 20 protsenti.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Runkel »

Daugavpils2020.png
https://lv.wikipedia.org/wiki/Daugavpils#Etniskais_sast%C4%81vs
Poolakad võivad olla soveti-meelsed, nagu poolakad Leedus, kuid Narvast on asi kaugel.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Valik Riina Solmani vastustest:
Olete kindlasti tutvunud ka teiste maade kogemusega, kus on olnud mureks madal sündimus. Milliste maade kogemusi tasuks Eestil silmas pidada?

Tänasel päeval praktiliselt polegi arenenud riike, kus madal sündimus probleemiks ei oleks. Eestile võrdluseks on mõtet vaadata ikkagi nende riikide poole, kes on demograafiliselt ja kultuuriliselt meiega sarnased. Näiteks Iisraelis on keskmine laste arv naisel üle kolme, lastega perede hulgas on levinuim nelja lapsega pere. Aga meie peaks ennast võrdlema pigem Euroopaga ja just Põhjamaadega.

Olukorda, kus iga naise kohta sünnib keskmiselt kaks last ning igale täiskasvanule on tulevikus asendus, pole aga üheski Euroopa riigis. 2018. aastal oli Euroopa Liidus sündimuskordaja keskmiselt 1,56. Taastetasemest kõrgem sündimus oli viimati Iirimaal 2010. aastal. Praegu on kõige kõrgem sündimus Prantsusmaal (ca 1,9). Põhjamaadest on kõrgeim sündimus Rootsis. Rootsi oli umbes kümme aastat tagasi peaaegu jõudmas taastetasemeni: 2010. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,98. Nad olid väga uhked, räägiti, et just kõrgharidusega naised on need, kelle peres on üha sagedamini 3 last. Toona tundus, et nende poliitika on õigel teel, ja tuleb teistel riikidel eeskujuks võtta. Aga praegu langeb sündimus nii Rootsis kui teistes Põhjamaades. Eriti kiiresti langeb see naabrite, soomlaste puhul. Soomet jälgitakse seega eriti tähelepanelikult – kas seal toimuv on mingi anomaalia või on nad teistelgi eesseisvate muutuste pioneerid. Viimane variant oleks väga kurb.

Kokkuvõttes võib siiski öelda, et kui puudub valmisolek sündimust toetavatesse meetmetesse investeerida, siis iseenesest sündimus taastetasemele tõenäoliselt ei jõua. Põhjasõja-järgse taastumisega võrdlemine on naiivne, inimeste ootused ja võimalused on täna hoopis teised. Pole põhjust arvata, et ühtäkki hakkab peredesse sündima keskeltläbi viis last ja aja jooksul kokku kuivanud rahvastik taastub. Samuti ei tasu arvata, et riigi üldise heaolu taseme paranemine tagab piisava sündimuse, sest teiste riikide puhul pole seda juhtunud. Samas majanduse käekäigul on siiski oluline mõju – majanduskasv toob sünde juurde, kriisi ajal pannakse perelisa plaanid ootele.

Kas oskate nimetada riike või piirkondi, kus on tänu riiklikele meetmetele sündimus kasvanud vähemalt taastoote piirile, kui sündimus enne neid meetmeid on olnud sellest piirist kaugel?

Nagu eelnevalt oli juttu, siis Euroopast sellist riiki tänapäeval ei leia, kus sündimus oleks taastetasemel. Riike, kelle edulugu üks-ühele kopeerida, ka pole. Paljud riigid pole tegelikult sündimuse soodustamiseks üldse midagi sihipärast või märkimisväärset ette võtnud. Seetõttu peame küll jälgima, mida teised teevad, kuid jätkuvalt otsima ka uusi, just Eesti olukorra ja vajadustega sobivaid lahendusi. Leian, et pigem võiks Eestist saada see riik, kelle kogemust teised riigid silmas peavad ja eeskujuks võtavad.

Teiste riikide pealt saab siiski õppida, mida teha ja mida mitte teha. Heaks näiteks on Rootsi edu, mis aitas sündimuse kasvule pöörata. Eesti vanemahüvitise ideegi on ju sealt pärit. Tänaseks on aga Rootsi tugevasti individualiseerinud ja nagu ühiskonnas tervikuna, nii ka perepoliitikas pannakse suurt rõhku sooliste erinevuste kaotamisele. Ometi ei ole need arengud Rootsile ega ka Norrale edu toonud, vastupidi, sündimus on juba kümme aastat vähenenud. Kui see trend jätkub, on mõne aasta möödudes Rootsis sündimus väiksem kui Eestis. Soome on juba praegu Eestist maha jäänud.

Siinkohal tulekski tähele panna, et lisaks praktilistele meetmetele on oluline mõju ka kultuuril ja ühiskondlikel hoiakutel. Ka väga head meetmed ei aita, kui inimeste mõttemaailmas pole pere ja laste jaoks kohta. Seetõttu tuleks suhtuda väga ettevaatlikult arengutesse, mis toovad mõningast individuaalset kasu, aga nõrgestavad perekonda ja kogukonda. Pikemas vaates tähendab see hävingut ka indiviidi tasandil, sest valdav osa hüvedest on olemas vaid tänu kogukonnale. Näiteks eakana hoolitsevad sinu eest luust ja lihast inimesed ning pensionikassatki täidavad maksumaksjad, kes kõik on kellegi lapsed.

Kas oskate nimetada riike, kus pole madalast sündimusest üldse hoolitud ning kuhu need riigid siis on jõudnud?

Madala sündimusega paistavad Euroopas silma Vahemere-äärsed riigid. Seal oli 2018. aastal laste arv naise kohta (summaarne sündimuskordaja) 1,42 või vähem. Nendega koos oli sama madala sündimustasemega veel vaid Soome ja Luxembourg. Hispaanias, Kreekas ja Itaalias on peamiseks probleemiks, et noortel on keeruline tööle saada ja oma elu alustada. Laste saamine on lükatud järjest hilisemasse vanusesse ja mida hiljem alustad, seda väiksem on tõenäosus on saada nii esimene, teine kui järgmine laps. Nende riikide kogemus näitab, et sündide toetamine on kompleksne ja seotud paljude eluvaldkondadega, nii õppimise, töötamise kui eluaseme võimalustega.
https://leht.postimees.ee/7188310/eesti ... normaalsus

Praegusele ministrile esitati samad küsimused, aga vastustes on sisu vähem.

Pilt ka:
Pilt
Millegipärats tagurpidi: rahvastikupurikas, mitte -püramiid.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas nimetu »

Omamoodi naljakas on 2020. aasta rahvastikupüramiidi illustratsioon - üle 85 aasta vanused naised moodustavad graafiku all nurgas paraja ussi. Tegelikult üsna kurb värk, sest kes neid kõiki ülal jõuab pidada? Ja siinkohal ma ei mõtle ainult rahaliselt, paar lähedast tegeleb vanurite hooldamisega, see pole lihtne.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Lemet »

Elementaarmatemaatika- kui pere kaks põlvkonda on kumbki piirdunud ühe lapsega, siis tuleb sel lapsel mingil ajahetkel üksinda üleval pidada kuut inimest. Sandimal juhul (eluea pikenemise tõttu) võib see number küündida ka 14 inimeseni. Miska on riikliku pensionisüsteemi põhjalik ümbertegemine ilmselgelt vältimatu.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist