https://arileht.delfi.ee/artikkel/95426 ... b-kordades
Teehoiukava näeb ette, et 2022. aastal on teede ehitamiseks 110 miljonit eurot. Aastateks 2023 ja 2024 on see summa taristuehituse liidu ja TREV-2 juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul 10 miljonit eurot.
"Teehoiukava, mis 2019. aastal koostati, nägi 2024. aastaks ette 100 miljoni euro suurust kukkumist. Kadri Simson, toonane majandus- ja taristuminister, selgitas, et praegu pole selget ettekujutust, kui palju raha selleks ajaks teehoidu pannakse, olukord lahendatakse siis, kui see kätte jõuab," ütleb Pertens.
"Nüüd on see aeg käes," nendib ta.
Pertens märgib, et tuleval aastal võetakse teedeehituselt ja korrashoiult ära 15 protsenti rahastusest. Samal ajal kallinevad kütus, energia, materjalid ja tööjõud.
"Raha on ümberringi justkui palju: Euroopas käib rahatrükk, maksulaekumine on kõvasti üle ootuste, riigieelarve kasvab jõudsalt, kütuseaktsiisi laekub hästi," ütleb Pertens.
Ta nendib, et valdkond sellist kaotust paraku üle ei ela.
"Tekib erinevaid ilminguid: mingid ettevõtted lähevad pankrotti, maksud jäävad tasumata, arved maksmata. 2022. aasta on praeguse teadmise järgi üsna mannetu ja siis läheb pilt veel halvemaks. Rahastusplaane on erinevaid. 2023. aastal ja 2024. aastal peaks põhi käes olema," nendib Pertens.
110 miljoni euro asemel 10 miljonit eurot
Eesti taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei selgitab, et kui 2021. aastal oli riigi teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks teehoiukava järgi 244 miljonit eurot, siis 2022. aastal langeb sama summa teehoiukava kohaselt 206 miljoni euroni ning sealt edasi aastatel 2023 ja 2024 juba 149 miljoni euroni.
Trei lisab, et 2022. aasta riigieelarves on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks ettenähtud summa pisut erinev – 228 miljonit eurot. Sellest 110 miljonit eurot on mõeldud teedeehituse ja 118 miljonit eurot teede säilitamise jaoks.
Pertensi sõnul on 2023. ja 2024. aastal planeeritud teede ehitamiseks mõlemal aastal 10 miljonit eurot.
"Valitsuse tasandil on arusaam, et "hakkame Rail Balticut ehitama ja kõigil on tööd". Paraku see nii ei ole, Rail Baltic tähendab teedeehitajale pinnase- ja alusetöid ning selleks on kindel masinapark, aga asfaldi tootmine ja paigaldus ei ole väga seotud selle projektiga. Mida hakkavad tegema üle 20 Eesti asfalditehase?" küsib Pertens.
"Kõik erakonnad on kunagi öelnud, et see on prioriteet, aga ei ole näha, millise raha eest seda programmi võiks käivitada," ütleb ta.
Pertens räägib, et Reformierakonna mantra järgi ei tohi me võlgu elada. Kui nüüd mõelda selle peale, siis Eesti laenukoormus on 20% ringis SKP-st, kuid EL-i keskmine on 100%.
"Me justkui käitume väga erinevalt kui teised. Lihtne majandusloogika ütleb, et kui raha trükitakse juurde ja inflatsioon kasvab, siis on mõistlik kellelegi võlgu olla, sest raha väärtus langeb. Minule jääb mõistmatuks, miks on hea olla EL-i kõige väiksema laenukoormusega riik," ütleb ta.
Samal ajal Eesti teede remondivõlg kasvab. Praegu on see 700 miljonit eurot ja prognoosi kohaselt aastaks 2023 juba üle 2 miljardi euro.
Verstoni juhi Veiko Veskimäe sõnul on välja arvutatud, et praeguse tendentsi jätkudes valmivad neljarealised maanteed 106 aasta pärast. "Meie teid on häbiväärselt arendatud, me ei ole suutnud 30 aasta jooksul teha ühte põhisuunda neljarealiseks," märgib ta.
"Kui rääkida neljarealisest põhimaanteede võrgust, mida on praegu umbes 340 km veel ehitamata, siis ideaalis võiks need tulla 40–50 aasta pärast, aga kui samasugune trend jätkub, siis ei näe seda veel järgmine ega ülejärgmine põlvkond," nendib Pertens.
