Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Kriku]

Päris nii vist pole. Minu teada näiteks Saksamaal...

Seda küll, erinevates valdkondades on sekkumise tasemed erinevad. Seda, mida tähendab Saksamaal jahipidamine, ma parem ei hakka üldse arutama.

Aga kolmandate isikute õiguste kaitses planeerimise ja ehitusega seotud menetlustes ei tohiks meil Saksamaaga erilist vahet olla?

[Dr.Sci]

. Nii nafta kui põlevkivi kasutamine keemiatööstuse toorainena on palju kasumlikum kui põletamine

Kujutad ette, mihuke kräun tõuseks, kui keegi julgeks piuksatada keemiatehase rajamisest?

Põlevkivist õli tootmine on puhas keemia... ja keegi ei piuksu Enefiti puhul (kui see vaid korralikult tööle saadaks)

[Dr.Sci]

Apelleerin. Alati võib ju minna Nauru teed... kus mõni aeg tagasi kaevati hetkelise hüve nimel maapõuest välja kõik mis saadi ja nüüd siis on tegemist piirkonnaga kuhu Austraalia saadab migrante keda ta vastu võtta ei taha. Vaevalt Maali ja Heino sellest unistavad...

Kas palun selgitaksite, et kuidas saab sellega minna Nauru teed?

See tehas tarbiks ca. 3mln tm puitu aastas. Tehase rajajad on öelnud, et see tuleks 1mln Lätist, 1mln saetööstuse jääkidest ja 1mln Eestist praegu eksporditav materjal. Töötades selles valdkonnas, siis täitsa usun, et see võib ka nii minna. Aga oletame, et see kõik tuleks ainult kodumaisest raiest ja meie raiemaht tõuseks järgmiseks 50 aastaks võrreldes praegusega 3mln tm võrra igal aastal. Palun selgitage, mis siis juhtuks? Mida halba Maalile ja Heinole sellest sünniks, kui me raiuksime näiteks 3mln tm rohkem metsa?

Nauru puhul mõtlesin olukorda kus meie forforiit ja põlevkivi ja paekivi otsas on (polegi nii kauge ja võimatu tulevik). Minu tsiteeritud artiklis oli tekst (mida ei säilitanud) et rahvas ei usalda poliitikuid ja ärimehi (kuigi võiks sest Maali ja Heino sellest vaid võidaks)... Nauru rahvas ka usaldas... (ja kindlasti on olemas ausaid poliitikuid ja eetilisi (suur)ärimehi aga need on suures vähemuses ja üldjuhul ei oma ka mõjuvõimu)

[Manurhin]

Mida halba Maalile ja Heinole sellest sünniks, kui me raiuksime näiteks 3mln tm rohkem metsa?

Ma küsiks, mida kasulikku Maalile ja Heinole sellest juhtuks. Kas saaks parema palga, pensioni või töövõimetoetuse (ehk vana nimetusega töövõimetuspensioni ennast tööga invaliidiks rüganutele)? Saaks mõistliku ajaga arsti vastuvõtule? Või saaks ehk külavaheteedki, mis oleks igal ajal läbitavad ka 2WD sõidukitele? Või vähemalt elektrigi sellise hinnaga, et külma ilma korral elektriradika kasutamine finantsilist rabandust ei tekitaks?

[nimetu]

(ja kindlasti on olemas ausaid poliitikuid ja eetilisi (suur)ärimehi aga need on suures vähemuses ja üldjuhul ei oma ka mõjuvõimu)

See on muidugi sinu subjektiivne hinnang.

[Lemet]

Põlevkivist õli tootmine on puhas keemia... ja keegi ei piuksu Enefiti puhul (kui see vaid korralikult tööle saadaks)

Ma ausalt öeldes ei näe absoluutselt mingit vahet, kas tooraine tuleb maa pealt või maa seest. Ja olemasolevate tehaste üle loomulikult ei protesteerita, aga proovige ehitada mõni värkstoast suurem ettevõte, kus natukenegi lõhna tuleb või keemiaga tegu. Ükskõik kuhu, aga mitte siia. ...kas tuletan meelde, mihuke kanitell toimus biojäätmete likvideerimise tehase ümber? Muideks, ka Tartu ümber toimuvas on põhiargument ju see, et ehitage kuhugi mujale...

[Kriku]

"Steri" lugu oli ka päris jõle. Aga siiski, ma ikkagi ei usu, et veel ühe keemiatehase Ida-Virumaale ehitamine erilist kräunu põhjustaks. Seal on tööstuslikke tühermaid küllalt, mida annaks kasutusele võtta. Mujal on vähem ja paratamatult sõtkutakse kellegi lillenuusutamise aas ära.

[wolfgang]

Tuligi ära. Ikka Ida-Virumaale võib kõik p..a saata, aga mitte mujale.
Ma ei saa aru, miks Ida-Viru inimesed peaksid oma ebamugavuse ja tervisega Lõuna-Eesti neoludiitide lillenuusutamist kinni maksma.
Mis tühermaid seal on nii koledasti üle, mille ümbruses inimesi ei ela, et jube fain on uusi keemiatehaseid rajada?

[Kapten Trumm]

Noh see Steri oma näputäie radioaktiivsete ainetega (nõuka aegses majakas kiirgas kõvemini, ilmselt enamik on seal sees käinud ja elus) oli lihtsalt suhtekorralduslik ämber, kus kohalikud kuulsid asjast peale otsuste ärategemist. Muidugi me ei tea, mis nad oleks teinud siis, kui neid oleks enne kaasatud - äkki oleks punnseis lihtsalt varem tulnud, sest religiooni argumendid ei kummuta.

Selle viimase Vabaerakonna teadlase jutu reostusest muide naeris Enn Loigu välja. Metoodika täiesti vale ja teadlikult vale - sedasi saab näidata suuremaid ja hullemaid arve.

[Kriku]

Mis tühermaid seal on nii koledasti üle, mille ümbruses inimesi ei ela, et jube fain on uusi keemiatehaseid rajada?

Ei viitsi vaielda. Ütleme siis nii, et ühe keemiatehase kõrvale järgmise ehitamine tekitab tavaliselt vähem vastuseisu.

Lillenuusutamise aasast kirjutasin iroonilises võtmes ja ei toeta sellist ellusuhtumist.

[Jaanus2]

Nüüdsed Ida-Viru elanikud (laias laastus venelased) on üsna pragmaatilised ja oleksid küll nõus mõne asjaliku uue tehasega, mis neile tööd annaks, mida seal vähe kipub olema kõigest hoolimata. Aga kui võtaks sellise plaani, et lõpetame põlevkivipõletamise jm. sellega seotud mürgise asja üldse ära, taastame jäätmaadel viljaka mullakihi ja hävitatud eesti külad aga siis hakkame saama kallimat (aga puhast, otse Norra koskedest!) elektrit - siis ütleb murumütsiga eestlane "MMM, ääää, ei taha kallimat elektrit, täitsa tore, et tuleb elekter kuskilt Ida-Viru venelaste juurest!" Aga kui Hiiumaa merre tahetakse teha meretuuleparki, mille tuulikud paistavad silmapiiril vaevunähtavate kribalatena, siis on vaja vastu võidelda nii et maa must.

[Lemet]

Puust ette ja punaseks...

1. RB- kräun
2. Puidurafineerimistehas- kräun
3. Tuulikupark Hiiumaa lähedal- kräun
4. Biojäätmete tehas- kräun
5. Serveripark Haapsallu- kräun
6. Tuumajaam- kräun
7. Nursipalu- kräun
8. Keskpolügoon- kräun
9. Uued rongid- kräun
10. Uued praamid- kräun

Mis võiks küll olla ettevõtlikule rahvale stiimuliks millegi arendamisele, rajamisele, ehitamisele??

[allatah]

Mida halba Maalile ja Heinole sellest sünniks, kui me raiuksime näiteks 3mln tm rohkem metsa?

Ma küsiks, mida kasulikku Maalile ja Heinole sellest juhtuks. Kas saaks parema palga, pensioni või töövõimetoetuse (ehk vana nimetusega töövõimetuspensioni ennast tööga invaliidiks rüganutele)? Saaks mõistliku ajaga arsti vastuvõtule? Või saaks ehk külavaheteedki, mis oleks igal ajal läbitavad ka 2WD sõidukitele? Või vähemalt elektrigi sellise hinnaga, et külma ilma korral elektriradika kasutamine finantsilist rabandust ei tekitaks?

Sellest suuremast raiemahust saaks keskmine eestlane päris palju sellest nimekirjast.

Kas saaks parema palga?
Metsandussektor annab tööd umbes 35 000-40 000 inimesele. Keskmine metsnadussektori palk on küll Eesti keskmine palk, kuid praktiliselt kõik metsandussektori töökohad on maapiirkondades, mitte kõrgepalgalises Tallinnas. Seega maainimesed saavad head palka. Eks parem palk võimaldab saada ka tulevikus paremat pensionit kasvõi palgast tehtud investeeringute arvelt. Samuti saab riik sellest rohkem maksutulu, mis tõenäoliselt läheb ka töövõimetustoetuste maksmiseks.

Kas saaks mõistliku ajaga arsti vastuvõtule?
Arstide vastuvõtuajad ei ole küll raiemahuga otseselt seotud. Siiski annab metsandussektor tänasel päeval Eesti riigi aastaaelarvesse 10%. Väga umbkaudselt annab 1mln tm raie riigieelarvesse 100 mln €(täpsemalt 1mln tm = ca. 72mln €, aga see suhe kõigub). Mida rohkem raha meil riigieelarves on, seda rohkem saame arstidele maksta, et nad Soome asemel Eestis töötaks.

Kas saame külavaheteed, mis oleks igal aastaajal 2WDga läbitavad?
Seesama probleem puudutab ka metsamehi, sest kuigi meie maasturid või veokid suudaksid ka neid katkisemaid teid läbida, ei taha ja ei tohi me ju mitu kuud aastas rasketehnikaga ringi liikuda. Eestis on kevadeti ca. 2 kuud kruusateed ja õhukese kihiga asfalteed raskeveokitele suletud. Kui on märg sügis, siis on sügisel kah teed kinni. Teede kehv olukord on metsameestel alati mureks ja olukorra parandamise võimalused on arutluse all pidevalt ning ka uue metsanduse arengukava koostamise juures. Teede kvaliteedi probleemiks on kaks asja-ilm ja rahanappus. Ilma me muuta ei saa, aga MNT ja KOVide rahanappust saame muuta sellega, kui me Eesti riigis rohkem toodame ja selle arvelt rikkamaks muutume.

Kas saaks elektrit sellise hinnaga, et külm ilm finantsilist rabandust ei põhjustaks?
Natuke aitab puidutootmine ka elektrihinda stabiliseerida, sest meil on ka koostootmisjaamasid, kus toodetakse nii soojust kui ka elektrit. Suurem roll on siiski soojuse hinna alandamisel. Ja kuigi me teisi Eestlasi alati rämedalt vihkame on siiski mõistlikum, kui korteriühistu annab oma raha kohalikule Eesti metsaomanikule, kui et putinile. Pealegi küsib kohalik metsaomanik vähem, kui putin.
https://www.kik.ee/et/artikkel/kaivitat ... -katlamaja
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=70841019
https://www.utilitas.ee/ou-utilitas-tal ... ektrijaam/
Praegu on minuteada ca. 40-45% Tallinna kaugküttevõrgust köetud hakkpuiduga ja mõne ehistamisel oleva katlamaja tõttu peaks see number lähiaastail kõvasti üle poole minema. Tänu sellele saavad ka Tallinna inimesed odavamat soojust tarbida. Minu kodulinna köeti talv otsa hakkepuidu pealt, võimalik, et vaid mõne eriti külma päeva ajal kasutati lisaks kütteõli.
Korteriühistu esimees saatis just koosoleku jaoks mingid aruanded. Kütteperioodil maksis meie korteriühistu umbes 30 000€. Venemaale oleks me maksnud rohkem ja nad oleks selle eest rõõmsalt tanke ehitanud. Siiski maksime me sellest 30 000€ märkimisväärse osa kohalikele Eestlastele.
Kuna ma ise puutun kokku nende metsaomanikega, kelle raidmetega mu kodulinna köeti, saan tõesti öelda, et nad on täiesti tavalised Eesti inimesed, kes said tänu sellele olulist lisatulu oma palgale või pensionile. Eks selle arvelt paraneb ka kogu nende pere elujärg. Tõsi, ühegi nimi ei olnud Maali ega Heino.

Kuidas on hakkepuidu katlamajad seotud tsellutehasega? Esimeses harvendusraies (30 aastane mets) tuleb metsast nii tselluloosiks sobivat tüvepuitu kui ka ladvast raidmeid. Kuna see tselluloositehas suurendaks kindla peale hooldusraiete tegemist siis soodustab see ka raidmete pakkumist ja võimaldab täiendavalt kasutada puitu energiana. See võimaldab meil seda energiat ka pelletina eksportida ja sellega ätiendavat jõukust Eestisse tuua.

Kas on oht, et suurema raie tulemusena kaovad Eestist metsad? Ei! Küll aga väheneb meil seda võsastikku, millest kasvatatakse välja veidi esteetilisemat ning majanduslikult väärtuslikumat metsa.

[vanahalb]

[quote="Lemet"]
Mis võiks küll olla ettevõtlikule rahvale stiimuliks millegi arendamisele, rajamisele, ehitamisele??

Pikaajaline planeerimine võiks stiimuliks olla. "Pikaajaline" tähendab 30-50 aasta perspektiivis. Kõrvalseisjana on mulle taasiesseisvumisest peale tundunud, et riigi roll on käsi pikal kilekotte oodata ja loota, et turumajanduse "nähtamatu käsi" kõik asjad paika loksutab. Sellisel juhul- mulle on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse taoliste parasiitide eksisteerimine täiesti arusaamatu. Midagi ei juhtuks kui niisuguseid vahelülisid poleks.
Kas Eestis üldse mingeid üldplaneeringuid eksisteerib, kasvõi selles plaanis, et see on tööstuspiirkond ja see on elamumaa? Kräunu ja vastutöötamist oleks tunduvalt vähem kui inimesed teaksid, et mis ees ootab. Noor perekond ostab maakleri jutu peale krundi ja mingi aja pärast selgub, et sinna tuleks lennuraja pikendus ehitada. Loomulikult tõmmatakse terve lehmaraamat kiunu täis ja joodetakse tuttav ajakirjanik oimetuks, et see lehes ka kirjutaks.

Positiivne näide olekski tuua Ida- Virumaalt ja Narvast kus on üldteada, et tööstuspiirkond on elektrijaama kandis. Seal on ka uus tööstuspark kuhu keegi ei keela tehaseid ehitada ja mida rohkem, seda parem. Samamoodi polnud mingit kiunu kui Eesti Elektrijaamale õlitehas juurde ehitati. Kui aga kellelgi tekib ükskõik mis kaalutlustel mõte ehitada tehas Narvast allavoolu, Narva-Jõesuu suunda, siis kisa tuleb hullem kui Tartu tselloloosivabriku puhul ja võidakse ka füüsilisi noomitusi näole kanda. Seal on inimeste elamised.

akf Lemeti punkte analüüsides:

1. Rail Baltic - mina sellest ka eriliselt vaimustuses pole , aga kui eurorahade eest tasuta antakse, siis ehitagu. Iseküsimus, et kes pärast ülal hakkab pidama. (Muidugi tuleb märkida, et eurorahad on natuke ka minu maksud Soome riigile kust siis nii aferistidele kui tõsistele tegijatele laiali jagatakse) Ajalooline paralleel on Koidula raudtee-piiripunkt mida ehitati nagu Ostrovski raamatus "Kuidas karastus teras" koos rindereportaazidega. Vene pool arvas juba ehitamise ajal, et keegi on vist südatalvel kuskilt seeni leidnud ja neid söönud. Kui vene maa peale üldse mingi analoogne asi tuleb, siis Ivangorodi.

2. Puidurafineerimistehas - peaks puudutama justnimelt ülaltoodud juttu pikaajalistest planeeringutest. Sellised piirkonnad peaksid mõnikümmend aastat varem juba teada olema ja inimestega tuleb rääkida. Niimoodi, et otsustame valitsuse tagatoas ja kui üks koht ei kõlba, siis 20 kilomeetrit eemale on sirge persekurss. Nagunii hakatakse vastu töötama.

3. Tuulikupark meres on suht ebaesteetiline asi ja tekitab mürareostust. Võib-olla merel see niimoodi ei kosta kuid maa peal küll selle läheduses elada ei tahaks. Mingeid erilisi võimsusi sealt samuti tulemas pole. Kui juba, siis tuumajaam ja kui sellega pikalt jokutada, siis tehnoloogia areng lubab hoopis termotuumajaama.

4. Biojäätmete tehas - kas see on Väike-Maarja põletusahi? Taaskord, mispärast see koht niiväga hea oli? Rakveresse lihakombinaadi kõrvale - mis vorstiks ei kõlba see ahju ja kõik on rahul.

5. Haapsalu serveripark - mmm... minumeelest eeldab serveripark suuri energiavõimsusi ja hulgaliselt jahutusvett. Kunagi, 10-15 aastat tagasi, tahtis mu tööandja ühe kompleksi Paldiskisse viia, et sadama lähedusest võita. Võimsustarve oli suht hädine, ca 3000 KW võib-olla kuid Eesti Energia kurtis sellegi peale, et vajalikke ülekandevõimsusi ei ole ega tule . Jäigi viimata. Ei tulegi silma ette, et kas Haapsalu serveripargi teenindamisega hakkama saaks. Koos nende meres olevate tuulikuparkidega võib-olla kuid see eeldab jällegi komplektset planeerimist.

6. Tuumajaam - asjalik mõte ja riik oleks võinud end tõsisemalt kehtestada. Soomlased ehitavad kõikvõimalike roheliste vastuseisust hoolimata uut tuumajaama. Rohelised lõikasid ükskord, vist eelmisel aastal, ehitajate ekskavaatoritel öösel hüdrovoolikud läbi ja lasid hulka õli vastu maad. Siis oli ajalehtedes ilge kisa, et roheliste tekitatud reostus on suurem kui see tuumajaam terve oma eluea jooksul tekitaks
Siin tuleks vaadata, et kellele vastutöötamine kasulik on ja kust ässitajaid otsida. Soome tuumajaama puhul ilmselt Rootsi ja Norra hüdroelektrijaamadele, sest nende müügitulu kahaneb.

7-8. Nursipalu ja Keskpolügooni asjadega ma kursis pole ja ei tea, mis seal nüüd ei meeldinud.

9-10. Uute rongide ja praamidega võeti vastavalt Vichmannil ja Leedol leivakannikad käest. Mõlemad on piisavalt rikkad , et propagandakampaaniaid korraldada. Ei ole vaja eriti närvi minna, sellised asjad käivad võimuvõitlustega kaasas.

[Troll]

Ja kohe hea näide "roheliste" mantrast: Marko Kaasik: tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?
https://arvamus.postimees.ee/4503096/ma ... kuhu-edasi
"...SKT võib rahulikult esimeste prioriteetide hulgast maha kriipsutada – see teadmine vabastab ühiskonna äriringkondade diktaadi alt."
Mnjah...