RMK kodulehe ja sealsete tehasega seotud kommentaaride järgi on siinsel ümarpuidul Läänemere regiooni hind. Päris börsikaup nagu teravili, nafta või metall ta ei ole kuid natuke sinnapoole. Et suuremad müüjad ja tarbijad on Soomes ning Rootsis siis nende nõudlus määrabki hinna ja ainult üks Eesti suur tehas seda eriti mõjutada ei suuda. Kui Soomes ja Rootsis mingil põhjusel pole võimalik metsa langetada, siis tõuseb hind igal pool, mitte ainult Eestis. Selles plaanis - ega Eesti tselloloositehas ei saa ühes katla servas paksemat suppi keeta, ehk metsaomanikule rohkem maksta kui soomlased või rootslased pakuksid. Ja miks peakski, kui tal on võimalik ka ise välismaalt odavamalt otsida. Ainuke asi, millega tselloloositehas võita saab on transpordikulu ja sellepärast ei kannatavatki seda mujale ehitada kui sinna kust teised väljavedu liiga kalliks peavad.teeline35 kirjutas:Ümarpuidu hinda eestis dikteerib Soome ja Rootsi puidutöötlemis tehaste nõudlus tooraine järgi. Peamine tooraine tuleb neil koha pealt. Mujalt ostetakse juurde juhul kui odavalt saab. Eestis hind tõuseb kui mingil põhjusel soomes või rootsis pole võimalik piisavalt metsa langetada. Sellises tehases minu teada eriti käsitsi palke ei vinnata. Inimesed kes seal töötavad opereerivad suuremaid tõstukeid ja laadureid. Seega ka töötasu päris miinimum olla ei saa. Väiksem koht kus tööd nagunii napib võidaks kõvasti. Inimesed lähevad ju soome ju sageli sel põhjusel, et kohapeal tööd vähe ja seegi mis pakkuda miinimum või ainult natuke kõrgema palgaga. Soomes saad samaväärse töö eest tunduvalt rohkem. Reaalsus om selline, et suurem osa inimesi programeerijad või igasugu arendusprojektidest raha väljalüpsjad pole. Erinevad oskused ja huvid. Kõik ei mahu ka riigitööle. Praegu on ju selline olukord tekkimas kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud riigilt enda ülalpidamist nõuavad. järelikult on neid võimalikku tarbijate arvu arvestades palju saanud. See kehtib ka muudel elualadel. Kus ükskõik milline diplom taskus annab kompetentsi ükskõik mis elualal ja kui tööandjad nii ei arva, siis nõutakse riigilt kõrgemapalgalist väärilist töökohta.
Suurte töötasude suhtes ma samuti eriti optimistlik poleks. Ükskord mainisin siin foorumis juhuslikult Vikerraadiost kuuldud intervjuud Kunda sarnase tehase ehk Estonian Cell austerlasest kellegi omanikuga.
Vana alustas optimistlikult, et jah, tuleb tunnustavalt märkida, et Eestis pole ettevõttel tulumaksu ja me saame kasumi reinvesteerida (loe: maksuvabalt riigist välja viia). Siis tuli pikk ja hale soigumine, et seesama vene gaas, mida Austrias kasutame, on Eestis kolmandiku jagu kallim. Energia (ülekandetasud) on üle mõistuse jne jne. Lõpuks tõdes, et asja päästab see, et inimesed on nõus sisuliselt tasuta tööd tegema. Kui nad vana euroopa palka tahaks võib tehase päevapealt kinni panna ja uuesti Austriasse üles ehitada. Tulevat odavam.
Niisugustes tehastes on suurelt jaolt liinitöö kus tuleb osata paari-kolme kätteõpitud operatsiooni ja see ei nõua liiga palju vaimujõudu. Mul üks nooruke tuttav lõpetas mõned aastad tagasi gümnaasiumi ja läks Saksamaale õnne otsima. Tööd sai Stuttgartis Porsche tehases ja ilma mingi erialase väljaõppeta. Palk ka midagi väga erilist polnud, sest näidatakse kätte, et vajuta seda nuppu ja siis võta see ja pane sinna külge. Mõne aja möödudes vahetatakse positsiooni konveieri ääres, et liiga nüristavaks ei muutuks. Seadistajad või muidu remondimehed, kes siis välja aetakse kui midagi seisma ähvardab jääda on rohkem pädevad ja saavad suuremat raha.
Kuusalu lähedal asuvasse Kupu spoonitehasese (ca 35 km Tallinnast) toodi töölisi kaugemalt samal põhjusel, et selline tehasetöö eriti ei toida ja kohalikud, kellel võimalik, vaatasid Tallinna poole. Seal manufaktuuris oli loomise ajal küll mingi veel hitleriaegne tehnoloogia ja masinad mis tänaseks on paremuse poole liikunud.
Ka suuremas plaanis ja Rakvere lihakombinaadi paljukäsitletud näitel on üldreegel, et Eestis ei taheta sama töö eest Soome või Rootsiga võrdset palka maksta. Miks uus tselluloositehas erand peaks olema?
) keelatud riigiabiks( 
Erinevate arvestuste järgi 1-2% SKT-st.