Siis kui kaob vool!

[Kapten Trumm]

Kui nii, siis siin sa lihtsalt jampsisid:

Ma ütlen, et täna hädavajalike arvelduste mahu ja tegelikult saadaoleva pangapersonali juures on tagasiminek 1991 pangateenuse juurde ainetu fantaasia.
Vaadake, kui palju oli nt Hansapangal omal ajal neid kontoreid, kus maksekorraldusega sabas seismas käidi. See tähendab täna reaalelus kilomeetrisi elavaid järjekordi, sest konkreetselt Tallinnas on vaid 9 pangakontorit ja terve Eesti peale võib mööda minna 100 km ilma, et kontorit üldse oleks.

See ongi see räägitud elu mugavaks tegemine - teeme mingi plaani, mille jõustamiseks pole eriti midagi teha vaja. Päriselus need ei tööta. Pealegi on nende kontorite töös samuti vaja elektrit ja netti, keegi ei hakka ju tänapäeval küünla valgel ruudulises kaustikus arvestust pidama.

[Kriku]

"Peab meeldima," vastab sulle pank. Ja sina seisad sabas ja teed, mis ta ütleb, sest et alternatiivi pole ning mingit õiguslikku alust midagi muud nõuda ka mitte. Ja oled veel tänulik ka, et asja lõpuks ikkagi aetud saad.

[Lemet]

Sulatahaga arveldamisest- Elisal näiteks oli terve Kilulinna peale eelmisel kuul vaid üks koht, kus sularagaga sai toimetada. Sedagi läbi automaadi, mis elektri kadudes saba annab.

[Lemet]

"Peab meeldima," vastab sulle pank. Ja sina seisad sabas ja teed, mis ta ütleb, sest et alternatiivi pole ning mingit õiguslikku alust midagi muud nõuda ka mitte. Ja oled veel tänulik ka, et asja lõpuks ikkagi aetud saad.

Kelbas. Kui tegu on ühe kliendiga, siis on see tõesti kliendi probleem. Kui tegu on kõigi klientidega, siis on see panga probleem.

[Kriku]

Sulatahaga arveldamisest- Elisal näiteks oli terve Kilulinna peale eelmisel kuul vaid üks koht, kus sularagaga sai toimetada. Sedagi läbi automaadi, mis elektri kadudes saba annab.

Kui klient ei saa Elisale tasuda, sest see käib ainult läbi elektroonsete kanalite ning on ulatusliku voolukatkestuse tõttu võimatu, siis see on vääramatu jõu olukord VÕS mõttes.

"Peab meeldima," vastab sulle pank. Ja sina seisad sabas ja teed, mis ta ütleb, sest et alternatiivi pole ning mingit õiguslikku alust midagi muud nõuda ka mitte. Ja oled veel tänulik ka, et asja lõpuks ikkagi aetud saad.

Kelbas. Kui tegu on ühe kliendiga, siis on see tõesti kliendi probleem. Kui tegu on kõigi klientidega, siis on see panga probleem.

Turg paneb asja paika. Panga probleemiks ärilises mõttes muutub see siis, kui on kas arvestatav konkurents sujuvama lahendusega või riiklik regulatsioon trahvidega.

[Lemet]

Riik on selle juba paika pannud oma seadusega, turg on siin sekundaarne. Vaevu lugema eelpool toodud lõiku seadusest.

[Kapten Trumm]

"Peab meeldima," vastab sulle pank. Ja sina seisad sabas ja teed, mis ta ütleb, sest et alternatiivi pole ning mingit õiguslikku alust midagi muud nõuda ka mitte. Ja oled veel tänulik ka, et asja lõpuks ikkagi aetud saad.

Soovitaksin soojalt jagada tänapäeva pangatehingute arvu päevas laiali kontorite arvuga ja vaadata, milline saba olema saab.
Rääkija üllatub ehk isegi. Prognoosin, et peagi saab see saba olema hangude ja vikatitega ning väga ei kuula juttu õiguslikust alusest.

Kunagi oli siin foorumis üks kasutaja nimega corvus, kes väitis tõsimeeli, et Tallinna linna plaan varustada kriisiajal linna Saku Lätte pudeliveega on realistlik.
Kui siin talupojamatemaatika välja ei vea, siis tõenäoliselt ei vea ka plaan välja. Tehke väike arvutus, arvestage miinimum koguseks 2 liitrit inimese peale ja 400 tuhat inimest, üllatute isegi, mitme aasta Saku Lätte tootmisvõimsust läheb vaja, et kuu aega Tallinna pudelivett tarnida. Selline olukord võib tekkida üsna lihtsasti, lihtsalt öösel tundmatud venekeelsed isikud kallasid Ülemiste järve midagi.

[Kriku]

Riik on selle juba paika pannud oma seadusega, turg on siin sekundaarne. Vaevu lugema eelpool toodud lõiku seadusest.

Nagu juba öeldud eelmisel leheküljel - seal seaduses ei ole elektroonilise keskkonna kohta mitte midagi öeldud. Paberite liigutamise teel toimiv makseteenus on samuti makseteenus seaduse mõttes. Elektroonilise keskkonna toimimise nõue näib olevat fantaasia.

[Kapten Trumm]

Siin on probleemil 2 otsa:
-seadusandja (tegelikult eelnõu loonud ministeerium) on jätnud otsad piisavat lahtiseks
-täitja ehk elutähtsa teenuse osutaja, kes võiks natuke laiemalt mõelda, mõtleb nii säästlikult kui selline poolkõva regulatsioon lubab.

Tulemuseks on olukord, et kui fekaal kõvemini venti lendab, on palju üllatunud nägusid ja tagantjärele õigustusi "aga midagi taolist pole ju enne juhtunud".

[Kriku]

Soovitaksin soojalt jagada tänapäeva pangatehingute arvu päevas laiali kontorite arvuga ja vaadata, milline saba olema saab.
Rääkija üllatub ehk isegi. Prognoosin, et peagi saab see saba olema hangude ja vikatitega ning väga ei kuula juttu õiguslikust alusest.

Prognoosin, et järjekordades märatsejad saadakse kriisi ajal kergesti kontrolli alla. Kui ei saada, siis paneb pank vääramatule jõule viidates kontori kinni ja laseb kuulikindla ruloo ette kuni olukorra rahunemiseni. Makseteenuse kui elutähtsa teenuse üleval hoidmise nõue ei tähenda, et seda tuleb teha olukorras, milles riik ei suuda avalikku korda tagada.

Siin on probleemil 2 otsa:
-seadusandja (tegelikult eelnõu loonud ministeerium) on jätnud otsad piisavat lahtiseks

IMHO ei ole seal midagi lahtiseks jäetud, kõik on kenasti selge. Makseteenus tuleb tagada, aga mis vahenditega, on selle osutaja valik.

[Manurhin]

Kunagi oli siin foorumis üks kasutaja nimega corvus, kes väitis tõsimeeli, et Tallinna linna plaan varustada kriisiajal linna Saku Lätte pudeliveega on realistlik.
Kui siin talupojamatemaatika välja ei vea, siis tõenäoliselt ei vea ka plaan välja. Tehke väike arvutus, arvestage miinimum koguseks 2 liitrit inimese peale ja 400 tuhat inimest, üllatute isegi, mitme aasta Saku Lätte tootmisvõimsust läheb vaja, et kuu aega Tallinna pudelivett tarnida. Selline olukord võib tekkida üsna lihtsasti, lihtsalt öösel tundmatud venekeelsed isikud kallasid Ülemiste järve midagi.

Kui Tallinna peaks tabama nii kohutav kataklüsm, et terve kuu või rohkemgi aega kraanist joogivett ei saa, siis kardetavasti pole sellest 400000 elanikust kuigi palju alles jäänud. Vähesed ellujäänud hajuvad igale poole laiali - mis sa seal radioaktiivsete varemete vahel ikka tolgendad... Kui keegi midagi järve peaks kallama (ja siin ei piisaks taskumõõtu pudelist, vaid vaja läheks vähemalt suure tsisternauto täit misiganes siis ollust), peaks saama ju järve merre tühjaks lasta, sissevoolude kaudu tuleb Paunküla veehoidlast jm. uus, puhas vesi asemele. Ei tahaks nagu väga uskuda, et mingid suvalised tondid saavad hankida nii suures koguses botulismitoksiini vmt., et terve järv korralikult ära mürgitada. Lihtlabane elektrikatkestus terves Tallinnas nüüd kuu aega järjest kohe kindlasti ei kesta. Või kui kestakski, siis vähemalt joogivee osas annaks ikka midagi välja mõelda. Paljudel ettevõtetel on nt. oma puurkaevud, mida saaks kasutusse võtta, nt. piimakombinaadil, omaaegsel karastusjookide tehasel (ma ei teagi, mis seal praegu on), Kalevi kommivabrikul, leivakombinaadil (mis iganes nimega ta nüüd ka on). Need on esimesed, mis mulle meelde tulevad, kindlasti on terve rida teisi veel.

P.S. Mis puutub hangude ja vikatitega Toompeale minemisse, siis selles osas võime üsna muretud olla - Tallinna elanikel on tulirelvi tunduvalt rohkem käes kui eelmainituid .

[Kapten Trumm]

IMHO ei ole seal midagi lahtiseks jäetud, kõik on kenasti selge. Makseteenus tuleb tagada, aga mis vahenditega, on selle osutaja valik.

Selles viga ongi, et vahendid on otsustaja valik, kriteeriume pole ja kontrolliga on kah keerukas, kui kriteeriume pole (õigemini neid loovad osaliselt ise vastavalt oma maitsele, rahakotile ja tahtmisele kulutada. Selliselt rajatud vigases süsteemis pole ka võimalik kedagi vastutama panna - kui sa oled piisavalt tark tegemaks endale mingi formaalne plaan, mis tegelikus elus failib ja see siis praktikas failib, pole sul süüd - probleem on sul juhul, kui plaan pidi olema, aga polnud. Oluline, et on plaan!

Näiteks "veevarustuse tagamine" võib tähendada kriisiajal nii vähe väiksema survega voolavat kraanivett või võimalust seista ämber näpus kuskil paar tundi järjekorras nagu Leningradi blokaadi ajal. Kumb oleks tänapäeval kohane?

Nõrgalt organiseeritud hädavajalikud teenused taolisel puhul toovad kaasa suure ja laiaulatusliku rahulolematuse. Pidades samal ajal konflikti nt idanaabriga, soovitaksin hoida tagalas rahu majas. Selle jaoks ongi elekter just esmavajalik, sest tänapäeval tsiviilelus ei toimu elektrita suurt midagi.

Soomes pole ka seaduses ju kirjas, et üle 1200 m2 maja ehitaja ehitagu varjend. Selleks on olemas terve pinu rakendusakte, milline, milliste näitajatega ja kuidas. Kui seda detailselt kirjas poleks, näeksime me ilmselt Helsinkis igasugu butafooriat, sest rahaahnuses inimene on äärmiselt leidlik selles osas, kuidas odavamalt hakkama saada.

[Kriku]

Näiteks "veevarustuse tagamine" võib tähendada kriisiajal nii vähe väiksema survega voolavat kraanivett või võimalust seista ämber näpus kuskil paar tundi järjekorras nagu Leningradi blokaadi ajal. Kumb oleks tänapäeval kohane?

Kohane on see, mis toimib ja rasked tagajärjed ära hoiab. Nii lihtne või keeruline see kõik ongi.

Suurlinnade probleem pole kriisi ajal mitte see, kust joogivett saada - tõesti annab tsisterniga kohale vedada - vaid see, kuhu sitt läheb. Aga sellest on siin eri teemades juba nii palju kordi kirjutatud, et pole IMHO mõtet uuele ringile minna.

[Lemet]

tõesti annab tsisterniga kohale vedada - 

Muidugi annab. Kui pütid on. Ja kui on teada, kust neid saab. Kui eelmine kord sama teemat jahvatati, siis uurisin mõne tuttava ADR vedaja käest, et kas keegi on mende vastu huvi tundnud, juhuks kui SHF. Ei olnud. Ja lisaks- palju on meil pütte, mida kannatab eelneva töötluseta joogivee vedamiseks kasutada. Palju läheb keemiat vaja, et pütid puhtaks saada. Palju see aega võtab. Võib ju sinisilmselt kuulutada, et " ...veame tsisterniga kohale..." aga tegelikus on märksa keerukam.

[Kriku]

Küsimus sellest, kas Tallinna Veel (või mõnel teisel veevärgil) on võimekus vooluvett püttidega asendada, on vaieldamatult õigustatud.