AMvA kirjutas:Külmikute eriversioonide valik on väga lai ja nendesse süvenemine on omaette aegavõttev tegevus.
Tehnilise taibuga inimene saab aru, et troopilisse kliimasse (+35C) toodetud külmik on nõutud energiaklassi saavutamiseks parema soojusisolatsiooniga kui parasvöötmesse (+25C) toodetud külmik, mis kahjuks jahutusseadme kaitseks võib ennast +27C soojas köögis ennast ise väljalülitada.
Samal ajal troopilise kliima külmik võib ennast alla +15C ümbruse temp (sahvris) ka ennast kompressori kaitseks välja lülitada, sest tema kompressoris olev õli muutub nii paksuks, et kompressori käivitamine pole seadmele ohutu.
Kui nõukaaegsete külmikute soojusvahetid olid vasest või alumiiniumist ja kestsid aastakümneid, siis tänapäeval kasutatakse palju odavamat rauda, mis korrodeerub (kondenseerunud) niiskuses isegi juba mõne aastaga.
(Mu eelmainitud moditud külmik võib töötada ümbritseva temp vahemikus -15 - +35C.)
Sul selle kohta pädevat infot on, et külmikuid toodetakse erinavatesse kliimavöötmetesse? Mul oli see suvi köögis kohati pea 40 kraadi ja mu parasvöötmesse toodetud külmik hoidis ölled ilusti jahedad.
Aastaid tegelesin elektroonika maaletoomise ja ka vastutava isikuna nende kaupade üle-Eestilise garantii ja/või tehnilise hoolduse tagamisega. See on nii. Paljude asjadega on nii. Toodetakse erinevatesse piirkondadesse ja kuna nõuded on erinevad, siis on nii trükiplaadil olevate asjade arv (nt oli telekates), kui kompressorid külmikutes erinevad. Paljudes asjades on erinevusi ja seda ei jõuaks üles lugedagi ja ma (me) ei pruugigi nüansse teada. Küllalt oli juhtumeid, kus ajasin ja/või pidin otsima välja servicemanuale ja mingeid spetsiifiliste detailide partiisid asjadel milledele meie piirkonna analoogide järgi meie "telekaparandustes" manualid erinesid ja mingite detailide tarnega oli probleeme. Neid sai analoogidega klattida, st toode käima panna ja kliendile tagastada, aga küllalt oli ka juppe, millele meie regioonist ei saanudki asendust leida. Tänapäeval võib asja erinevus olla lisaks ka programmides. Või asjaolus, et mingis riigis mingi tarkvara polegi kasutuseks tootja või tarkvara omaniku või krst kelle poolt lubatud. Lihtsalt nt Saksaturu versioonis on hoopis teised asjad/käsud/funktsioonid/menüüsisud laetud ja/või polegi programmis asju laetud ja needki käsud ei pruugigi toimida meil. Samas meie lihttavakasutuses ei pruugi mitteteadja seda taibatagi. Samas ei pruugi softi ülelaadimine ka aidata, sest nt Sonyl oli samal prosel kohe üks lisatäht juures mis tähistas D-turu versiooni, eeldanuks prosevahetust mis aga poleks majanduslikult mõtekas. Ehk siis laadisid Sonylt Balti softi peale, näitas küll menüü pealehel ilusti, et softi versioon Baltic on OK, aga selle vajaliku funktsiooni alammenüüsse kohapeale kasti linnukest ei tekkinud... sest prose ise programmi poolt tahetud käsku ellu viia ei olnud suutlik. Samuti olid asjad ka nt Brandti Lõuna-Euroopasse toodetud samadel toodetel (mudelitähistus küll tsipa teine), kompressorid võimsamad, el kulu võimsam jne. kui Põhja-Euroopa ja/või Ida-Euroopa turule toodetuil. Tootja poolt antud lubatud töötemperatuurivahemik oli ka seejuures kõrgem (mitte laiem, vaid kõrgem).
Põige mujale, autodesse: kui tõime Prantsusmaale müüdud autosid, siis selgus tõsiasi: oli mitmeid autosid, mis olid nii suurendatud jahutusvõimsusega (no Saint Tropez jne ju!
), kuid samas ka suurendatud küttevõimsusega. Isegi istmesoojendused (!) olid peal. Põhjus tehti selgeks meile- aga meil ongi selliseid autosid, need ongi meil mõeldud müügiks inimestele, kes elavad mägedes. Paljudel on tugevdatud jahutus, aga "mägilaste jaoks on ka tugevdatud soojendus, "meie"(st põhja) termostaat, võimsam laadimine koos genekaga (koos jämedamate aku-geneka-juhtmetega!), istmesoojendused jne (nn poolarctic-pakett). Vat nii. Pead ikka descriptioni vaatama.
Neid erinevusi turusuundade ja nõuete järgi on enamusel, kui mitte kõigil. Kui keegi arvab, et kuskil on mingi stants ja klipaitab iga laksuga kogu maailma jaoks ühesuguseid asju, siis see inimene on küll väga naiivne ja/või vähese elukogemusega.
On hoopis ise jutt, et meie siin väikeses riigis üritame sobituda/kohanduda mingi hoopis teise regiooni soovide järgi toodetud kaubaga. Kui saame hakkama siis ongi ju hästi!
BTW: ... üks pädev mees ütles: me võiks rahulikult Eestis aastaringselt sõita autoga kolmandiku võrra väiksema radikaga, see on lihtsalt projekteeritud hoopis hullemate tingimuste järgi. Meil selles aspektis veab, et see meile sobib, st meil ei tekki sellest radikavahetamise vajadust, aga samas nt generaatorite, starterite, akude, akujuhtmete jmt puhul tuleb Põhja-Europa jaoks (nt Soome) paigaldada võimsamad jupid, muidu ei pruugi meie tavalises talveski starter vedada.... (Olen ise toonud Belgia regiooni spetsifikatsiooniga uue pool aastat vana BMW: kohe tuli meil külmem talv ja meie külmas see masin ei käivitunudki korrektselt. Alla -15-20 auto (uus BMW!) ei kippunud jõudma starterit vedada. Alla -25 oli pill kutu. Põhjuseks peenikesed (Belgia jaoks piisavad) aku ja massikaablid starterini. Samuti originaal BMW-aku meie külmaga kutu. Kuna põhimõtteliselt ei olnud nõus alla vanduma ja samas oli ka kaks veokat (Actros ja Scann) pluss siit uuena esindusest ostetud Master käivitada, siis sai elavkatseid tehtud. Abiks kasutasin netist vene saitidelt siberimeeste BMW-ga igapäevase sõitmise kogemusi. Polnud mingit mõtet sakslaste-inglaste saite lugeda, sest kelgiti ikka sellega, et kes ja kuidas ja mida tegi, ja kas-kus üldse oli seda -8-10-t millega kokku puutus ja katsetas. Venepoisid sõitsid
Siberis nt Tjumenis -37-ga ja igapäevaselt. Autod kellel kuidas, aga ööseks varju alla pidevalt ei käinud. Diisel. Ja sõitsid. Vat nende meeste jagatud kogemused maksavad. Leidsin isegi BMW originaalsed aga venekeelsed servicebülletäänid BMW-diislite arktiliseks kasutamiseks. Nn tuntud euroopakeelsetes versioonides selles samas kohas see alamleht lihtsalt puudus- no ei ole neil ju sellist külma... Tulemus: Master käivitus ka -27-ga probleemideta, tiba valus küll käivitunud hääl oli, aga nigu tirtsti (ps Master on praeguseks üle kümne aasta vana, olnud ainult minu käes läbisõiduks 230tkm ja käivitub siiani talvel probleemideta. On vahepeal nagu sõiduautode asendusautokski mul, seisis vahel talvel mitu kuud, olgu aku laetud ja läheb nagu tirtsti). Ka veokad sain käima. Aga selle bemmiga olid sandid lood, vaheta või aku kaabel välja... ja siis starter jne... ? Lõpuks jõudsin lahenduseni nii, et seda autot tuli käivitada soojas hoitud akuga, st igaks ööks aku sooja, siis sai enam-vähem probleemideta starter mootori vedama. Täkuga kah ei läinud, sest külm aku (nii BMW originaal pool aastat vana kui siinsed asendama proovitud) tõmbas nii vähe-palju voolu omale, et läbi kaablite starterini ei jätkunud "Engin manegemendi" jaoks nõutud pööretest. Ringi ajas, aga voolu kadu kaablites nii suur, et pöörete arv ebapiisav. Kui starteri pööretest piisas, siis mootor ka käivitus korrektselt, no ikkagi uus auto ju! Aga see igahommikune kepp aku vedamisel ja paigaldamisel.... Ja seda pidi tegema lihtsalt selle pärast, et polnud kindel palju reaalselt külma öösel tuleb ja kas auto hommikul käivitub. Vot sulle Kesk-Euroopa light-equipment version.
Ja neid elektroonikaäri tehnilise tagamise nüannse võin kah veidi valgustada, st toimesüsteeme. Ja millest mingid anomaaliad tekkivad. Nt sobib siia väga hästi juba eelpool olnudki teema, et külmikud koolevad (eriti samsad) peale garantiiaja lõppu. Põhjuseks see, et korpusesse "makroflexi" sisse peidetud radiaator on keemilise protsessi käigus töölepingust taganenud.... Ja selle põhjuseks on omakorda see, et tootja on asendanud raidaatori materiali teadlikult sellisega, mis talle kasulikum. Kahjuks aga see asendus pikalt vastu ei pea ja tänases "rohepöördemaailmas" lähebki toode utiliseerimisele majandusliku tasuvuse arvestuse alusel ja inimene läheb poodi uut ostma.... Tootja jälle rahul. jne. Selliseid jamasid on juba kümneid aastaid genereeritud.
Liiga palju on meile siia Leitnant Dube tekkinud. Eks see vist olegi TÜ insenerihariduse allakäigu tagajärg......