www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:...Meil on tükati kummalisi asju, mida ei öelda. Näiteks mingil sõidukite tüübikoolitusel poetas koolitaja kogemata, et KV veoautodel pole meil liikluskindlustust.
Sõidad mõnele Porschele pagasnikusse - valmistu ka ise rahakotti kergendama. Mina küll peale seda valgustavat teadmist autorooli ei kipu.

Liikluskindlustuse seaduse § 5 ütleb: Käesoleva seaduse alusel ei ole kohustuslik kindlustada Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevat sõidukit, mille omanik või vastutav kasutaja on eelnimetatud asutus.
Ja § 45: Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond.

Huvitav, kas fond saab hiljembpöörata nõuet roolisolija rahakotile?

Tavalise kindlustuse puhul saab ka õnnetuse süülise põhjustamise korral (nn. regressiõigus). Vt. liikluskindlustuse seaduse § 53.

Lemet kirjutas:Huvitav, kas fond saab hiljem pöörata nõuet roolisolija rahakotile?

Isegi tavalised kindlustusseltsid kasutavad regressinõudeid süüdlastelt. Näiteks kui on õnnetus on juhtunud purjus peaga, liig suure kiiruse tõttu või on eiratud tuleohutusnõudeid jne...

§ 57 alusel saab kahju hüvitanud LKF esitada tagasinõude vastavalt Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu või Politsei- ja Piirivalveameti vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli eelnimetatud asutus ja sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus ei olnud kindlustatud.
Kas Kaitsevägi saab autojuhi rahakotti tuulutada sõltub vist paberitest, mille alusel juht on rooli pandud.

Kaitseväeteenistuse seadus kirjutas:§ 218. Ajateenija ja reservväelase varaline vastutus

(1) Ajateenija ja reservväelane, kes on teenistusülesannete süülise rikkumise tõttu tekitanud Kaitseväele kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ulatuses.

(2) Mitme ajateenija või reservväelase ühiselt tekitatud kahju eest vastutab iga ajateenija ja reservväelane oma süüle vastavas ulatuses.

(3) Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest täies ulatuses.

(4) Hooletuse tõttu tekkinud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse ajateenija või reservväelase teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, teenistustingimusi, talle makstud toetust, teenistuse iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ja senist käitumist, samuti asutuse võimalusi kahjusid vältida.

(5) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset toetuse summat.

Sisuline vahe on väike, süülise rikkumisega tekitatud kahju peab ikka hüvitama.

Mina ei tea, et LFK oleks mõnelt sõdurilt raha nõudnud, küll aga on olnud juhtumeid, kus süülise avarii põhjustanud juht on maksnud osaliselt KV-le kinni lõhutud masina remondikulusid.
Lõhutud on masinaid omajagu, juht on maksnud ilmselt neist väikse osa - ja rekord peaks üks kõveraks sõidetud Pasi kere olema (kas siis keegi maksis, ei tea).
Kui sa põhjustad süüdlasena avarii, siis sinu masina remont on nagunii sinu mure.

Kapten Trumm kirjutas:Mina ei tea, et LFK oleks mõnelt sõdurilt raha nõudnud, küll aga on olnud juhtumeid, kus süülise avarii põhjustanud juht on maksnud osaliselt KV-le kinni lõhutud masina remondikulusid.
Lõhutud on masinaid omajagu, juht on maksnud ilmselt neist väikse osa - ja rekord peaks üks kõveraks sõidetud Pasi kere olema (kas siis keegi maksis, ei tea).
Kui sa põhjustad süüdlasena avarii, siis sinu masina remont on nagunii sinu mure.

Tegelikult peakski juht sellisel juhul oma näpud ise remondi asjus õliseks tegema aga ei ole tihti, ja kui nüüd aus olla, siis kuluks autohoolduse regulaarne praktika ikka juhtidele niisamagi ära. Omadest kogemustest, laps oli 2 aastat tagasi vahipatis ka autojuht... auto ehitusest ja hooldusest teadis pärast kojutulekut suht sama mis sinna minnes ehk 10-palli süsteemis tasemel 1-2... Kuid jutud sellest kuidas masinatega metsa vahel(näiteks Männikul) kärutati lubasid oletada et hooldajatel-mehaanikutel olid tihti käed-jalad tööd täis (ja MB 250 GD vastupidavus tundub sedamoodi ok olevat et soetaks mõistliku hinnaga heameelega endale, kalal/jahil käimiseks)

Kapten Trumm kirjutas: Sõidad mõnele Porschele pagasnikusse - valmistu ka ise rahakotti kergendama. Mina küll peale seda valgustavat teadmist autorooli ei kipu.

Siin on nüüd kaks asja sutsu nagu puder ja kapsad. Kaitseväelase seisukohast ei ole vahet kas sõita pagasnikusse mõnele Porschele või kohepooleksminevale issandalmeerale. Kannatanu kahjud katab LKF ja roolis olnud "laigulise" mureks jääb tõenäoliselt oma aparaadile uus tuleklaas kuskilt sebida. Teine lugu on siis, kui roolis olev "laik" ei oma vastava kategooria juhiluba, puhub alkomeetrinäiduks mõne nullist erineva numbri või vahib telefonist paljaid naisi, aga sellisel juhul ei ole tegu enam ka õnnetusega.

Muide, kuidas väikese autoga sõidad? "Po*ui, küll kasko maksab..."?

Kuna ma olen "vähetegev", siis ma tean lähemalt ainult kolme juhtumit, kus auto on märkimisväärselt kõveraks sõidetud: kaks korda magamajäämise tõttu ning ühe korra liigse lõvikonservi söömise tõttu. Selle viimase kohta detaile lahkama ei hakka, aga see oli lauslollus kuubis ja tegelane teadis ise väga hästi, et "teeb nahka". Rahaliselt esimesed kaks põhjustajat ei maksnud sentigi (üks neist oli ajateenija, teine kaadrikaitseväelane) ning kolmandal juhul maksis tegelane nii palju, kui talt välja mõista oli võimalik.

Kui mul aeg-ajalt "laik" seljas on, siis on mu põhiülesandeks kõikvõimalike kahtlaste kooslustega sõitmine. See on ainult süvendanud põhimõtet "ära usalda ja kontrolli" nii liikluses kui ka tehnika poole pealt. Nii et kui enne sõitmist autole päriselt ka ring peale teha ning sõidu ajal sõiduki juhtimisega tegeleda, siis, ma väidan, ei ole reaalses elus võimalik tekitada olukorda, kust tulev kahjunõue pööratakse roolisolija vastu. Kui selline olukord tekib, siis peaks ikka kõige pealt ausalt peeglisse vaatama.

Minu teenistuse juures oli neid suuremaid ja väiksemaid mõlkimisi kuskil paarikümne ringis. Sõideti ka päris maha kandmisele. Minu teada küll keegi maksma ei pidanud ja ega keegi terve mõistuslik ka selliste masinatega niimodi kihutada poleks tahtnud. Edasi olin ma mp rühmas ja iga nädal sõitsid minu autojuhid mõne peegli või akna katki (neid ma ei loe sinna plekimõlkimiste alla enam), aga jälle pani mind rohkem imestama, kuidas need autod on üldse võimelised pääsema sellistesse kohtadesse. Jälle keegi oma peaga sinna ei roninud ja maksma ei pidanud. Maanteedel ühtegi avariid ei tehtud ei oska öelda kuidas siis seda asja oleks vaadatud, pole ju otseselt väljaõppe osa.

Tagantjärgi mõeldes tundub see avariide number päris suur, aga arvestades kuidas ja kus nad sõitma pidid. Rääkimata kogemustest, siis ma arvan et läks niigi hästi.
PS: Minu autojuht väitis, et kui politsei peaks ta maanteel kinni pidama, siis ta ei või talle oma lube näidata. Nii olevat talle õpetatud. On sellel mingi tõepõhi all ka. Nö mustad tärniga load tal olid täitsa olemas?

Minu teada öeldakse Scoutspataljoni kaadrikaitseväelastele, kes saadetakse autojuhilube tegema (C-kat näiteks), et kui load käes, peate teenima veel vähemalt kaks aastat- vastasel juhul maksate need tagantjärgi kinni.

Kapten Trumm kirjutas:Meil on tükati kummalisi asju, mida ei öelda. Näiteks mingil sõidukite tüübikoolitusel poetas koolitaja kogemata, et KV veoautodel pole meil liikluskindlustust.
Sõidad mõnele Porschele pagasnikusse - valmistu ka ise rahakotti kergendama. Mina küll peale seda valgustavat teadmist autorooli ei kipu.

Päris nii ka ei ole - LKF katab KV masinate kindlustuse, tavasõidukite mõistes kohustuslikku kindlustust tõesti aga pole ega pole ka nõutud.
Porsche kinnimaksmine autojuhi poolt pööratakse üldiselt täitmisele siis, kui tuvastatakse otsene tahtlus. Kui tegu on õnnetusega, siis katab kulud LKF. Ja seal on veel nüansse, mida arvestatakse ja vaadatakse.

Üldiselt saan aru, et odavamatele pillidele (KV masinad on tegelt oluliselt kallimad rõhuv enamik sõiduautodest) pagasnikusse sõitmine on mõnele hingelähedane - sel juhul ongi hea, et rooli ei kipu. Mul isiklikult on musta numbriga märksa hoolikam sõidustiil, sest isegi suunatule mittenäitamine jääb tavakodanikule paremini silma.

41Degree kirjutas:...See on ainult süvendanud põhimõtet "ära usalda ja kontrolli" nii liikluses kui ka tehnika poole pealt...

Onu oli vene sõjaväes autojuht ja tema vastutusel oli 3 autot (minu jaoks veidi arusaamatu kuidas ta kolmega korraga oleks sõitnud). Kord talveõhtul hakkas just autodest vett välja laskma kui mingi ohve kutsus ta endaga kaasa. Onu ütles siis kellelegi, et see laseks autodest vee välja. Tagasi jõudes oli ees 3 lõhkist plokki. Vist midagi ei maksnud, aga koju jõudis alles 31. detsembril. (Vedas, et aastavahetust väeosa väravat väljaastudes veetma ei pidanud.)

Ja jälle oskan ma OT tekitada

Selliseid asju juhtus siis, kui polnud jahutusvedelikku (tosooli).
Sõjaväes seda ka ei antud, et idioodid end pimedaks/surnuks ei jooks.

Aga ka Eestis juhtub asju. Osadel vanakooli diiselmasinatel on kiirus piiratud lihtsalt gaasihoova pikkusega - see pannakse paika spets vahendiga ja seda näppida ei tohiks, teoorias.
Paraku leidub prakikas osavnäppe ja on mootoreid ka laiali lastud. Üks selline auto on nt "kümnekas" mersu (1017A), mis muidu eriti üle 80 ei lähegi (kui on õigesti sätitud).
Neid autosid, mida juhid on tuuninud, on nähtud ka kiirusel 100+ kmh liikumas. See toimub muidugi mootori lubatust suuremate pöörete arvelt.
80 kmh ületavad pöörded juba 2000-det ja mootor teeb vaevalist häält.

Ja noh, loomulikult igikestev autode uputamine. Mida parem läbivus (Unimog), seda kaugemale tuleb traktoriga välja tõmbama tulla. Muidugi - esmane süü tuleb ikkagi panna tarkpeadest jao- ja rühmaülematele, kes juhi kõrval kabiinis istudes "piisavalt lähedale" sõita käsivad või lasevad. Olen ka näinud juhtumit, kus Unimog oli nii sisse sõidetud, et teda välja tõmbama tuli kutsuda see suur brigaadi Actros-puksiir, mis muidu Pasi soomukeid veab.

Kuna ma ise olen 20+a staažiga C-kati juht ja ka tsiviilis sõidan vahetevahel, siis õnneks olen suutnud taolised värvikatest lugudest hoiduda. Lihtsalt aja jooksul tekib vaist silma järgi hinnata, kas tee kannab või mitte.