Parvlaev "Estonia" hukkumine
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Siinkohal lihtsalt (jutt vist OT kuna teemat iseneesest ei kommenteeri aga)
"Loll räägib mis teab, tark teab mis räägib"
NB
Ma ei vihja siin kaasfoorumlastele ainult, ma ekstrapoleerin selle ka poliitikute, ajakirjanduse ja üldise vähese hallollusega massi kohta.
Tõepoolest, mida me rohkem teame kui et ... videokaadrid ... näitavad ... pragu.Rebendit. Auku. Ja see ongi kõik. Mingid umbmäärased mõõtmed lisaks. (ja lisanduvad siis vanad kulunud tunnistajate ütlused.)
Kavastu silla kohta on ka rohkem materjali.
"Loll räägib mis teab, tark teab mis räägib"
NB
Ma ei vihja siin kaasfoorumlastele ainult, ma ekstrapoleerin selle ka poliitikute, ajakirjanduse ja üldise vähese hallollusega massi kohta.
Tõepoolest, mida me rohkem teame kui et ... videokaadrid ... näitavad ... pragu.Rebendit. Auku. Ja see ongi kõik. Mingid umbmäärased mõõtmed lisaks. (ja lisanduvad siis vanad kulunud tunnistajate ütlused.)
Kavastu silla kohta on ka rohkem materjali.
-
- Liige
- Postitusi: 1870
- Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Dr.Sci kirjutas:Siinkohal lihtsalt (jutt vist OT kuna teemat iseneesest ei kommenteeri aga)
"Loll räägib mis teab, tark teab mis räägib"
NB
Ma ei vihja siin kaasfoorumlastele ainult, ma ekstrapoleerin selle ka poliitikute, ajakirjanduse ja üldise vähese hallollusega massi kohta.
Tõepoolest, mida me rohkem teame kui et ... videokaadrid ... näitavad ... pragu.Rebendit. Auku. Ja see ongi kõik. Mingid umbmäärased mõõtmed lisaks. (ja lisanduvad siis vanad kulunud tunnistajate ütlused.)
Kavastu silla kohta on ka rohkem materjali.
Muuhulgas peaks saama vastuse ka küsimusele, mis oli selle allaloobitud 10 tonni kiviklibu funtsioon ja mõte. Isegi ametliku versiooni pooldajad näikse olevat selle ära unustanud... Kui mõte oli katta auku, siis tekib küsimus, miks "naturaalsel viisil" tekkinud rebendit nii hirmsalt kartma peab ?
- Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 389
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Jälgin ka hinnavaatluse foorumit, aga väga kaua ei kannata emotsioonidest ülesköetud vandenõusid ja allveelaeva teooriaid lugeda. Kui sa päriselt ka selle teema oleksid läbi lugenud, oleksid oma esimese posti kirjutamata jätnud.vihmavari kirjutas:See on vinge vastus küll aga äkki selgitad veidi lahti.Kuperjanov kirjutas:
Üritan ennast väljendada nii selgelt kui suudan. Proovi mõelda oma peaga või jätka postitamist hinnavaatluse vandenõu teemas. Las siia jääb asjalik arutelu.
Parimat!
Ainuke fakt seal filmis oli augu leidmine ja isegi see esitati pooltõena, sest auke on tegelikult rohkem kui 1, aga see fakt jäeti teadlikult filmist välja. Samuti esitati valeväiteid merepõhja kohta. Tüüpiline manipuleerimise film. Kõik eksperdid sama meelt, et mingit allveelaeva pole olnud.
Viimati muutis Kuperjanov, 01 Okt, 2020 22:55, muudetud 1 kord kokku.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Juhul kui see aukrebend tõesti peale hukkumist tekkis, nagu siin palju väidetakse, jääb ju endiselt taas seletamata kuidas laev nii kiiresti põhja sai vajuda ja miks ei tekkinud õhutaskuid. Matemaatiliselt ei ole võimalik, et nii suur laev nii kiiresti põhja vajub, kui ainus vesi tuleb läbi autodeki.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kui siin leiduks nii kõva mees kes mulle kui mitte laevainsenerile, selgitaks kuidas üldse on võimalik vee sattumine autodekilt laeva sisemusse oleks tore, kas autodekis oli pommiauk äkki ?
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
- Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 389
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Esita see matemaatiline valem siis, mille põhjal sa seda väidad. Või loe hoopis lõppraportit.vihmavari kirjutas:Juhul kui see aukrebend tõesti peale hukkumist tekkis, nagu siin palju väidetakse, jääb ju endiselt taas seletamata kuidas laev nii kiiresti põhja sai vajuda ja miks ei tekkinud õhutaskuid. Matemaatiliselt ei ole võimalik, et nii suur laev nii kiiresti põhja vajub, kui ainus vesi tuleb läbi autodeki.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
No aga mängime selle mõttega et auk tekkis siis mingist allveelaevast.
Jätame esialgu välja selle kuidas selline õnnetus võis üldse juhtuda.
1) Peale pauku milline oleks olnud korrektne nn. chain of command. Komandör oleks teatanud kuhu ja kellele.
2) Milline see oleks võinud mitte olla. Millises astmes oleks vastu võetud otsus et asi tuleb maha vaikida. Ja kui suureks selleks momendiks oleks teadjate ring juba kasvanud.
Jätame esialgu välja selle kuidas selline õnnetus võis üldse juhtuda.
1) Peale pauku milline oleks olnud korrektne nn. chain of command. Komandör oleks teatanud kuhu ja kellele.
2) Milline see oleks võinud mitte olla. Millises astmes oleks vastu võetud otsus et asi tuleb maha vaikida. Ja kui suureks selleks momendiks oleks teadjate ring juba kasvanud.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Lõppraport ignoreerib seda küsimust täielikult. Ma ei saa aru miks sa oled siin teemas kui sinu jaoks lõppraport kõik küsimused kenasti vastab ja selle selgitused sulle igati loogilised on.Kuperjanov kirjutas:Esita see matemaatiline valem siis, mille põhjal sa seda väidad. Või loe hoopis lõppraportit.vihmavari kirjutas:Juhul kui see aukrebend tõesti peale hukkumist tekkis, nagu siin palju väidetakse, jääb ju endiselt taas seletamata kuidas laev nii kiiresti põhja sai vajuda ja miks ei tekkinud õhutaskuid. Matemaatiliselt ei ole võimalik, et nii suur laev nii kiiresti põhja vajub, kui ainus vesi tuleb läbi autodeki.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Vastus peitub vöörivisiiri mõlgis, võibolla ka mujal kahjustustes, kõikide terasesortide päritolu on määratav, kahjustatud metall võtab midagi alati külge, isegi natuke haamrit, puuri või mis iganes instrumenti millega seda mõjutatakse.
Ma ei väida midagi, ma ei tea millega Estonia kokku põrkas aga tunnistajate ütlused viitavad ilmselgelt mingile kokkupõrkele, kindlasti polnud see ulpiv merekonteiner, sellise lelu oleks laev lömastanud saades ise pisimõlgi ja mõned värvikahjustused. Ni pisikest laksu poleks isegi märgatud enne kui sihtsadamas laeva visuaalsel ülevaatusel.
Ma ei väida midagi, ma ei tea millega Estonia kokku põrkas aga tunnistajate ütlused viitavad ilmselgelt mingile kokkupõrkele, kindlasti polnud see ulpiv merekonteiner, sellise lelu oleks laev lömastanud saades ise pisimõlgi ja mõned värvikahjustused. Ni pisikest laksu poleks isegi märgatud enne kui sihtsadamas laeva visuaalsel ülevaatusel.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kulibin jälle esitab mingeid krüptilisi väiteid stiilis "Mina tean, aga teie ei tea!"
Aga teadmisi peab hoolega vaka all hoidma, sest mõni võibolla hakkab vettpidavamat tõestusmaterjali sellele küsima. Paraku aga kõik see tõestusmaterjal, mis muuhulgas ka komisjonini pole jõudnud, on kõik kuskil ühe mehe käes aga keegi ei tea, kus see mees elab.
Kulibin, kui Estonia kerel on mitu mõra, nagu nüüd tegelikult välja tuleb, siis mitu allveelaeva nende tekitamiseks kulus?
Või siis esita oma teooria tervikuna ära ja las siis teised hindavad, kui tõepärane see olla võiks.
Aga teadmisi peab hoolega vaka all hoidma, sest mõni võibolla hakkab vettpidavamat tõestusmaterjali sellele küsima. Paraku aga kõik see tõestusmaterjal, mis muuhulgas ka komisjonini pole jõudnud, on kõik kuskil ühe mehe käes aga keegi ei tea, kus see mees elab.
Kulibin, kui Estonia kerel on mitu mõra, nagu nüüd tegelikult välja tuleb, siis mitu allveelaeva nende tekitamiseks kulus?
Või siis esita oma teooria tervikuna ära ja las siis teised hindavad, kui tõepärane see olla võiks.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Rootsi sõjaväetuukrid ja vist ka Rockwaters kasutasid ohtralt lõhkeainet et pääseda kuhu neil vaja, mõni ime siis mõni pragu sinna-tänna.
Loomulikult teeb aeg oma töö ja nagu piltidelt nähtub, on vrakk setetes asendit muutnud, keredeformatsioonist tingitud värskemad praod peaks olema eristatavad tekkeaja järgi üsna täpselt kui analüüsida rebendi serva kas või visuaalselt.
Loomulikult teeb aeg oma töö ja nagu piltidelt nähtub, on vrakk setetes asendit muutnud, keredeformatsioonist tingitud värskemad praod peaks olema eristatavad tekkeaja järgi üsna täpselt kui analüüsida rebendi serva kas või visuaalselt.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kuidas Herald of Free Enterprise nii kiirelt ümber läks? Ilma mingi auguta põhjas.vihmavari kirjutas:Juhul kui see aukrebend tõesti peale hukkumist tekkis, nagu siin palju väidetakse, jääb ju endiselt taas seletamata kuidas laev nii kiiresti põhja sai vajuda ja miks ei tekkinud õhutaskuid. Matemaatiliselt ei ole võimalik, et nii suur laev nii kiiresti põhja vajub, kui ainus vesi tuleb läbi autodeki.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
On sul koos Kristjan Tabriga oma väidete tõestuseks midagi esitada ka ? Ametlik uurimine ei väida, et põhi oleks kivine-kaljune.Kuperjanov kirjutas: Samuti esitati valeväiteid merepõhja kohta. Tüüpiline manipuleerimise film.
Kus kohast nüüd siis äkki selline teadmine ?
Kristjan Tabri : Me nägime mitteametlikult suhteliselt lühikest klippi - 15 kuni 20 sekundit -, mis ka väidetavalt oli Estoniast sama filmimise käigus võetud materjal, kus oli näha merepõhja, mis oli pigem kaljune ja oli näha ka suhteliselt suurt vigastust laeva ahtri pool.
Neid näiteid on veel ja palju. Lähebki kiiresti ümber ja jääb hulpima. Nii peakski olema. Estonia puhul ei olnud. Ei läinud kiiresti ümber ja ei jäänud hulpima.Lemet kirjutas: Kuidas Herald of Free Enterprise nii kiirelt ümber läks? Ilma mingi auguta põhjas.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kust sa selle lõhkeaine kasutamise võtsid? Viidet paluks (ilmselt ei tule jälle).Kulibin kirjutas:Rootsi sõjaväetuukrid ja vist ka Rockwaters kasutasid ohtralt lõhkeainet et pääseda kuhu neil vaja, mõni ime siis mõni pragu sinna-tänna.
Loomulikult teeb aeg oma töö ja nagu piltidelt nähtub, on vrakk setetes asendit muutnud, keredeformatsioonist tingitud värskemad praod peaks olema eristatavad tekkeaja järgi üsna täpselt kui analüüsida rebendi serva kas või visuaalselt.
Minu teada lõigati vastavad avad keresse.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Esiteks oleks ka Herald läinud kiirelt põhja, lihtsalt maakera nukk tuli ette, mingit hulpimist polnud. Ja teiseks läks Estonia ikka väga nobedalt ümber.Lähebki kiiresti ümber ja jääb hulpima. Nii peakski olema. Estonia puhul ei olnud. Ei läinud kiiresti ümber ja ei jäänud hulpima.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 27 külalist