ambur123 kirjutas:Kui autoteki algus on tühi ja lähedal vedelevad mingid objektid, siis ehk põhjaminekul laevast välja libisenud / kukkunud autod?
Lõpparuanne LK.207
Sedamööda, kuidas kreen suurenes, hakkas ESTONIA uppuma, ahter ees. Umbes 01.35 oli kreen 80 kraadi.
LK.60
Teise tüürimehe praktikant Einar Kukk tunnistus
Ta lahkus laevalt, kui kreen oli umbes 90 kraadi, ahter oli vees ja kõlas laeva sireen
LK.63
Kolmanda mehaaniku Margus Treu tunnistus
Laev lebas paremal küljel ja uppus ahter ees. Mõne viimase hetke jooksul sirutus vöör 45-kraadise nurga all üles.
LK.79
Laev läks põhja põhi ülespidi, ahter ees; vöör oli 45-kraadise nurga all kõrgel õhus selgesti näha.
LK.164
Piltidel, mis on võetud kaugjuhitava sukelaparaadiga, on pooleldi sulgunud lukustusriivi juures rambi vasakpoolse külje allosas näha kaltse......
..... Need kaltsud olid kohas, mis jäi autotekil kõige kõrgemale ning mis oli veepinnast kõrgemal veel siis, kui ahter juba merepõhja puudutas.
Kui laev oli kreenis 80-90 kraadi ja diferent/ahtri trimm nii suur, et laevakere pikikalle oli mingil hetkel juba 45 kraadi, siis on loogiline, et kogu modru vajus autotekil ahtrisse hunnikusse ja vööri poolne autoteki ots on n.ö. "tühi". Seda enam, kui laeva ahter puudutas uppudes/põrutas hooga vastu merepõhja esimesena. Laev ei olnud kordagi n.ö. suuremas "vööritrimmis", ehk vöör märkimisväärselt madalamal kui ahter, et sealt autotekilt midagi erilist läbi avatud vöörirambi oleks saanud välja pudeneda.
Igasugu modru laevahukuga seotud piirkonna merepõhjas leiti juba 1994. Väidetavalt siis vrakist ida ja lõunapoolt. Loodetavasti siis uue eeluurimise käigus tuvastatakse ka need "igasugused esemed" seal laeva vraki läheduses merepõhjas. Oleks eriti kena, kui uuesti otsitaks üles ka see "lihtsalt üks terasplaat", mida algul visiiriks peeti.
Valter Sääsk; endine kaugsõidu meremees. 1998a kirjutas:meenub üks publikatsioon ajalehes perioodist, mil intensiivselt otsiti Estonia vöörivisiiri mere põhjast. Otsiti esialgu hukkumispaigast ida poole laeva võimaliku kursi piirkonnast. Ja õige pea teatasid otsijad, et on leidnud mõne miili kauguselt ida poole mere põhjast visiiri.
Kui aga tuukrid alla läksid**, siis teatasid nad pettumusega, et see oli ainult tohutu suur kumer metallplaat, mis kahjuks visiiriks ei osutunud. Visiir leiti hiljem miili kaugusel läänes.(Siis veel ei teatud Estonia hukutavast täiskäik- manöövrist tagasi).
** - Minu teada (aga ega ma kõike ei tea ka
) ei käinud ametlikult tuukrid all seda metallplaati uurimas, vaid seda filmiti ROV-iga Soome laeva "Tursas" pardalt.
Kusagil (on jäänud meelde, allika jään praegu võlgu) on ka väidetud, et seda ROV videot enam pole kusagil.
Päevaleht nr. 235 11 oktoober 1994 LK.3”Estonia” vraki lähedal asuv objekt ei ole laeva visiir
TALLINN (BNS). Tundmatu suur objekt, mis arvati olevat praamlaeva "Estonia” murdunud visiir, osutus merepõhjas lebavaks terasplaadiks, teatas eile rahvusvaheline uurimiskomisjon.
Anders Björkman kirjutas:Svenska Dagbladet den 9 okt:
...Under sökandet med ekolod i området har föremål hittats på botten efter den väg Estonia tagit. Enligt Olof
Forssberg, ordförande för den svenska delen av haverikommissionen, är det sannolikt bland annat bogvisiret man
hittat. Kari Lehtola: 'Vi har hittat skrot, men det är nog från andra delar av fartyget. Dessa delar berättar vilken
kurs Estonia hållit'.
Piirkonnas sonariga otsimisel on "Estonia" poolt läbitud maršruudil leitud esemeid. Olof Forssbergi, õnnetuste uurimise
komisjoni Rootsi osapoole esimehe sõnul, on tõenäoline, et muu hulgas on leitud ka vöörivisiir.
Kari Lehtola: „Oleme leidnud tükke, kuid need on tõenäoliselt pärit laeva teistest osadest. Need tükid näitavad, millist
kurssi "Estonia" hoidis ”. Svenska Dagbladet den 10 okt:
Kari Lehtola avfärdar sin svenska kollegas, Olof Forssbergs, uppfattning att bogvisiret redan hittats vid de
ekolodningar som företagits. Kari Lehtola: Metalldelar har hittats, men de är inte stora nog att vara bogvisiret.
Notera att Metalldelar har hittats, men dessa beskrivs ej i slutrapporten. Vad var det för metalldelar? Hur och
varför hade de trillat av? Och varför trodde Forssberg att man hittat visiret?
Kari Lehtola lükkab tagasi Rootsi kolleegi Olof Forssbergi seisukoha, et vöörivisiir on juba kajaloodiga leitud.
Kari Lehtola: Metallist osi on leitud, kuid need pole piisavalt suured, et olla vööri visiir.
Pange tähele, et metallosi on leitud, kuid neid ei ole lõpparuandes kirjeldatud. Millised olid metallosad? Kuidas ja
miks nad maha kukkusid? Ja miks arvas Forssberg, et on visiiri leidnud?TT den 11 okt:
Kari Lehtola: "Något bogvisir har inte hittats, men väl ett större metallföremål." Av arbetsmaterial från
kommissionen framgår att metalldelen, förutom skrotet, var 5-7 x 10 meter och hade formen som överenstämde
med visiret. Senare undersökningar, då delen filmats, visar att det 'bara var en stålplåt'.
Notera att ett större metallförmål hittades, 5-7 x 10 meter med form som överensstämde med visiret och att
det hade filmats.
Kari Lehtola: „Vöörivisiiri pole leitud, vaid leitud on suurem metallobjekt." Töömaterjalides
Komisjon märgib, et metallist objekt oli 5-7 x 10 meetrit ja sellise kujuga, nagu visiir.
Hilisemad uuringud, kui seda metallist objekti filmiti, näitavad, et see oli „lihtsalt terasplaat”.
Pange tähele, et leiti suurem metallist ese, mõõtudega 5-7 x 10 meetrit, mille kuju vastas visiirile ja
seda oli filmitud.
