Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Fucs]

Lisaks Estonial pole pommiplahvatust toimunud ametlikel andmetel (mingite muinasjuttude lahkamisega ei hakka siin uuele ringile minema

Korrektsuse huvides:

Soome politsei võttis visiiri sisemusest mõned värviproovid. Nende proovide õhukese kihi kromatograafia (TLC), vedelikkromatograafia (LC) ja tilkanalüüs ei näidanud mingeid lõhkeainete jälgi.

JAIC lõpparuanne peatükk 8.12 LK.128

Ehk, et see on kõik, mida ja kust kohast kontrolliti ning ainus lõik lõpparuandes, mis seda teemat mainib. Seda kontrolliti kontekstis "kas võis olla, et visiir lasti lõhkeaine plahvatusega sihilikult eest ära või mitte".

Kui nüüd igasugused spetsiaalselt paigaldatud lõhkekehad ja "pommid" välja jätta, siis igasuguste muude autotekil kontrollimist vajavate nüansside hulgas on olemas kontrollimist vajav teooria sellest, et autotekil võis väiksemat pauku teha nt mõni veos või veok ja seda mitte kohe esimese asjana default nö. tahtliku tegevuse tagajärjel. Ootan kannatamatult OJK mingit (vahe)aruannet selle kohta, mis järeldusteni või mõteteni on jõutud paremas pardas leitud vööripoolse augu/rebendi senisel uurimisel.

[OLAVI]

Balti merel on lähiajaloos suuri laevu isegi ilusa ilmaga kokku jooksnud ja põhja läinud ning millest laiem üldsus pole kuulnudki.
"Eesti "Kurski" ajalugu: allveelaev läks halbade olude käigus kaduma."
https://rus.err.ee/1139230/istorija-jes ... tojatelstv
(FB Nsõjaväe mäletsuste grupis olid ka mõne pealtnägija räägitud meenutused, mõne lausega kirjutatud.)

[AMvA]

Balti merel on lähiajaloos suuri laevu isegi ilusa ilmaga kokku jooksnud ja põhja läinud ning millest laiem üldsus pole kuulnudki.
"Eesti "Kurski" ajalugu: allveelaev läks halbade olude käigus kaduma."
https://rus.err.ee/1139230/istorija-jes ... tojatelstv
(FB Nsõjaväe mäletsuste grupis olid ka mõne pealtnägija räägitud meenutused, mõne lausega kirjutatud.)

See polnud suur laev ja minu teada on ka lugu suhteliselt üldtuntud vähemalt sõjaajaloo huviliste hulgas. Paps rääkis mulle sellest, sest teenis just selle juhtumi toimumisajal aega radistina Balti Laevastiku sidekeskuses

[OLAVI]

Balti merel on lähiajaloos suuri laevu isegi ilusa ilmaga kokku jooksnud ja põhja läinud ning millest laiem üldsus pole kuulnudki.
"Eesti "Kurski" ajalugu: allveelaev läks halbade olude käigus kaduma."
https://rus.err.ee/1139230/istorija-jes ... tojatelstv
(FB Nsõjaväe mäletsuste grupis olid ka mõne pealtnägija räägitud meenutused, mõne lausega kirjutatud.)

See polnud suur laev ja minu teada on ka lugu suhteliselt üldtuntud vähemalt sõjaajaloo huviliste hulgas. Paps rääkis mulle sellest, sest teenis just selle juhtumi toimumisajal aega radistina Balti Laevastiku sidekeskuses

Polnud jah suur laev ja nagu näha sai ka väike laev sõjaalveelaeva sisuliselt pooleks sõita.
Ehk siis pole imestada, et kõvem alveelaev saab ka suurele laevale augu tekitada.
Pole midagi võimatut maailmas.

[Kriku]

Oota, misasja? Sellest, et pealveelaev sõitis allveelaeva pooleks, saab järeldada, et allveelaev saab pealveelaevale augu sisse teha?

[AMvA]

Balti merel on lähiajaloos suuri laevu isegi ilusa ilmaga kokku jooksnud ja põhja läinud ning millest laiem üldsus pole kuulnudki.
"Eesti "Kurski" ajalugu: allveelaev läks halbade olude käigus kaduma."
https://rus.err.ee/1139230/istorija-jes ... tojatelstv
(FB Nsõjaväe mäletsuste grupis olid ka mõne pealtnägija räägitud meenutused, mõne lausega kirjutatud.)

See polnud suur laev ja minu teada on ka lugu suhteliselt üldtuntud vähemalt sõjaajaloo huviliste hulgas. Paps rääkis mulle sellest, sest teenis just selle juhtumi toimumisajal aega radistina Balti Laevastiku sidekeskuses

Polnud jah suur laev ja nagu näha sai ka väike laev sõjaalveelaeva sisuliselt pooleks sõita.
Ehk siis pole imestada, et kõvem alveelaev saab ka suurele laevale augu tekitada.
Pole midagi võimatut maailmas.

See on küll huvitav järeldus . Kuidas sa selleni jõudsid?

[OLAVI]

See on küll huvitav järeldus . Kuidas sa selleni jõudsid?

Ajalooline mälu.
Kui mune kokkukokksida, siis kunagi ei tea, kumb neist rohkem katki läheb.
Tõenäosusteooria.
Saaremaa esimene autoavarii toimus siis kui saarele teine auto toodi ja nad ühel ristil kohtusid.

[OLAVI]

Oota, misasja? Sellest, et pealveelaev sõitis allveelaeva pooleks, saab järeldada, et allveelaev saan pealveelaevale augu sisse teha?

Loetud rahvajutt, millel pole antud asjaga muud sarnasust, kui et tegu on transpordivahenditaga.
Kuna teatud kaugusest lähemal ei tohi torpeedot kasutada, siis alveelaevad on ajaloos, sõjategevuse käigus pealveelaevu ninaga ramminud, nii et selles ei tohiks mingit uudist olla.

Juba antiikajal kasutati röövitavate laevade ründamiseks, vööriga teise laeva auklikuks rammimise meetodit.
Ja tegijal ikka juhtub, maailmas on isegi rong auruveduriga laevale küljepealt sisse sõitnud.

[Manurhin]

Üks huvitav asjaolu torkab silma. Lõik ühe tunnistaja ütlustest paar lk. tagasi:

Kokkuvõte kirjeldustest tema raamatus: "Ma elasin üle "Estonia" katastroofi"

- algul oli laeval tavaline raskest ilmast tingitud raksumine/paukumine
- kell 00.00 oli väljas 8. tekil ja vaatas vööri, nägi fantastilisi veekaskaade, kiirus oli tema arvates antud olukorras liiga suur.
- kell 00.30 üritas minna magama.
- ca. 00.40-00.45 kuulis järsku madalaid metalli lööke.
- 30-60 sekundit hiljem käis üks pauk;
- veel 40-60 sekundi pärast tohutult kõva metalne pauk (talle tundus, et kereplaat purunes sissepoole).

Teised tunnistajad väidavad ligilähedaselt sama. Kuidagi väga pika ajalise perioodi peale jäävad need kolakad. Arvestades seda, et:
-Estonia pikkus on 155,43m;
-laeva kiirus enne õnnetust oli 15 sõlme;

siis:
-15 sõlme =ümardatult 28km/h=7,77m/s
- Ühe kerepikkuse läbimiseks kulus laeval 20 sekundit.

Millegagi kokkupõrkamise korral pidanuks kõik need löögid ja kriipimised selle 20 sekundi sisse mahtuma.

[Manurhin]

See on küll huvitav järeldus . Kuidas sa selleni jõudsid?

Ajalooline mälu.
Kui mune kokkukokksida, siis kunagi ei tea, kumb neist rohkem katki läheb.
Tõenäosusteooria.
Saaremaa esimene autoavarii toimus siis kui saarele teine auto toodi ja nad ühel ristil kohtusid.

Autoavarii jaoks pole sugugi mitte kahte autot vaja. Auto võib kokku põrgata ka mille iganes muuga või lihtsalt lagedale põllule üle katuse käia. Ja kokku ei pruugi põrgata ka esimene ja teine saarele toodud auto, vaid nt. esimene ja kümnes. Ülejäänud 8 autot võisid sõita lõpuks vanarauaplatsile, olles oma ekspluatatsiooniaja jooksul mitte kordagi avariisse sattunud.

[Kriku]

Juba antiikajal kasutati röövitavate laevade ründamiseks, vööriga teise laeva auklikuks rammimise meetodit.

Jah, Jules Verne ka kirjutas sellest.

"Estonia" katastroofiga puudub aga kummalgi faktil vähimgi seos.

[OLAVI]

See on küll huvitav järeldus . Kuidas sa selleni jõudsid?

Ajalooline mälu.
Kui mune kokkukokksida, siis kunagi ei tea, kumb neist rohkem katki läheb.
Tõenäosusteooria.
Saaremaa esimene autoavarii toimus siis kui saarele teine auto toodi ja nad ühel ristil kohtusid.

Autoavarii jaoks pole sugugi mitte kahte autot vaja. Auto võib kokku põrgata ka mille iganes muuga või lihtsalt lagedale põllule üle katuse käia. Ja kokku ei pruugi põrgata ka esimene ja teine saarele toodud auto, vaid nt. esimene ja kümnes. Ülejäänud 8 autot võisid sõita lõpuks vanarauaplatsile, olles oma ekspluatatsiooniaja jooksul mitte kordagi avariisse sattunud.

Kena arutluskäik aga antud ajaloolist fakti see ei muuda, et esimene autoavarii Saaremaal toimus siis kui Saaremaale ilmus teine auto ja need kohe ühel risteel kokkupõrkasid.

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi.

[Lemet]

Kuna teatud kaugusest lähemal ei tohi torpeedot kasutada, siis alveelaevad on ajaloos, sõjategevuse käigus pealveelaevu ninaga ramminud, nii et selles ei tohiks mingit uudist olla.

Jama kuubis, kordades rohkem rammisid liitlaste sõjalaevad saksa ja jaapani allveelaevu põhja. Oli välja töötatud isegi vastav metoodika võitluseks allveelaevadega. Ja milline allveelaevnik 20nda sajandi lõpul rahuajal võtaks ette sedasorti kamikazerünnaku, mis ta enda 100%lise tõenäolsusega merepõhja viiks? Sedasorti jama võiks siiski parafoorumitesse jääda.

[Lemet]

FB ajaloogrupist vähe võrdlevat lugemist väitele, et sedasorti laev ei saavat kuidagi nii kiiresti uppuda...

Täna 55 aastat tagasi, 8. detsembril 1966, uppus Egeuse meres tugevas tormis Kreeka parvlaev Heraklion, mis teenindas liini Piraeus-Chania. Kiirelt uppunud laeval asunud 263 inimesest õnnestus pääseda vaid 46, 217 inimest uppusid. Laeva hukutas autotekil laeva keskel asunud sissesõiduväravate ees asunud ebapiisavalt kinnitatud või hoopiski kinnitamata apelsinikoormaga külmutusauto. See pääses tormiga liikuma ja hakkas lainete rütmis rammima laevateki sissesõiduluuki, mille lukud ja hinged sellele vastu ei pidanud ja purunesid. Seejärel pudenes külmutusauto koos luugiga merre. Kuna luuk asus tuule suuna poole, hakkas sealt iga lainega autotekile sisse tungima suures koguses vett, mis valgus laiali kogu autotekile, kus veekindlaid vaheseinu polnud. Nii muutus laeva asend kiirelt ebastabiilseks - laev vajus järsku kreeni ning keeras end kummuli ja uppus. Kõik see juhtus kõigest kaheksa minuti jooksul - kuigi SOS-signaal saadeti välja koheselt pärast autoteki luukide purunemist, polnud abi veel kohale saabunud. Nii oli ka hukkunute arv suur.