Runkel kirjutas:Kurmi Rootsi allveelaeva hüpotees pole nende uuringutega tuge juurde saanud?
Lugupidamisest Kurmi vastu oleks parim see allveelaevaeskordi - jutt lihtsalt diskreetselt ära unustada, aga tema öeldu elab paraku juba enda elu.
Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem tundub, et see legend on talle kellegi poolt, kes jätab mulje Inimesest, Kes Teab Asju, Kurmi diskrediteerimiseks meelega ettesöödetud kelbas.
Sest, ja parandagu asajatundjamad, mina ei suuda ette kujutada, mida saaks üks allveelaev sellises rollis reaalselt ära teha? Oletagem, et Estonia pardal on tõepoolest midagi ülitähtsat, mis peab kindlasti teisele kaldale jõudma, ning samas on alust arvata, et keegi, kes vastupidiselt soovib, et see miski sinna mingi hinna eest ei jõuaks, asub laeva teekonda jõuliselt takistama. Siis mida teeks üks eskortiv allveelaev juhul, kui vastaste näiteks ristleja(d) lõikaks Estonial tee ära, sundides peatuma või tagasi pöörduma? Sõjalaeva(d) torpeedodega uputama, koos kõigi tagajärgedega? Küsimus jääb samaks, kui vastasseis toimuks vee all ehk ka vastane saadaks välja sama ülesandega allveelaeva või paar (tegelikult läheks asi siis veel jaburamaks, kujutledes, kuidas toimuks võimalik reisilaeva peatamine öisel tormisel merel allveelaeva poolt, millest on näha ainult torn).
Kas on andmeid, et tol ööl oli lähikonnas võõraid sõjalaevu? Minu teada mitte, küll on mäletamist mööda olemas info piirkonnas viibinud tsiviilaluste, alates Mayday - kutsungile vastanud Silja Europast ja lõpetades kaubalaevadega, positsioonide ja kursside kohta. Neist leidis eraldi äramärkimist üks Vene lipu alla sõitnud, Volgo-Balt tüüpi alus, mis tuli äkki Ahvenamaa poolt. Võib vaid oletada, kuidas oleks ära märgitud ükskõik milline Venemaa sõjalaevastiku alus, mis asunuks lähedal, või ka kaugemal. Eriti selles valguses, et VHFi 16. kanal oli kinni ja selles kahtlustati just Venemaad ja hiljem konkreetselt nende mingit võimsamat saatjat Suursaarel.
Ning siis see rammimise / kokkupõrke episood ise - tabada 15-17 sõlmega liikuvat laeva diagonaalsel tagantkursil piisavalt suurema kiirusega (näiteks pluss 7-10 ehk kokku ca 25 sõlme), et tekitada selline sügav muljumisjälg pardasse?
Ma ei tea, mina Kurmi asemel oleks enne arvamusavaldusi üritanud seda kõike pisut ette kujutada ja kriitiliselt hinnata.
Lõpuks ka küsimusele vastates -
Reedel andis ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas mõista, et parvlaeva paremas küljes olev ulatuslik vigastus tekkis kokkupõrkel graniidipaljandiga. «Mõõtsime ära parema parda vigastuse, see on vähemalt 22 meetrit pikk ja neli meetrit kõrge. Vigastuse täpne ulatus pole teada, kuna see jääb laevakere alla. Tegemist on rebenditega ja nii välisplaadistuse kui ka sisekonstruktsioonide ulatuslike deformatsioonidega,» ütles Arikas.
«Vigastused on põhjustatud mittekorrapärase välise keha poolt. Vigastuste ala vastas on arvatavalt graniidipaljand. Vaatluse põhjal ühtib vigastuste geomeetria graniidipaljandi geomeetriaga,» lisas uuringujuht.
Laeva keres oleva suure augu avastas Norra filmitegijate meeskond, kes tegi dokumentaalsarja «Estonia – leid, mis muudab kõike». Siiski hindas meeskond augu kõrguseks küll neli meetrit, ent laiuseks üksnes 1,2 meetrit kõige laiemas kohas.
Allikas:
Estonia uuringud: sensatsioonilised avastused ja salapärased segajad
) lahti seletama?
