Siin vahepeal nii palju erinevat (tihti lahmivat) juttu toodetud, et ei jõua kõike kommenteerida... ja kas peakski...
Seega lühidalt (ja isegi lühidalt seda tehes on tulemus omajagu pikk ning mahukas) mõned märkmed ja märkused
ainult septembris siia toodetud jutu kohta.
1.Mida pidevalt segi aetakse ja/või ühte patta topitakse on teema, et pärast "Estonia" hukku avati paralleelselt erinevad uurimised.
* Estonia huku uurimise rahvusvahelise komisjoni (JAIC) uurimine (nn "metalli uurimine")
* 28. septembril 1994 EV Keskkriminaalpolitsei algatatud kriminaalasja uurimine "Transpordivahendi ohutu liiklemise eeskirjade rikkumine" § alusel (kriminaalasjad algatati nii Eestis kui Rootsis)
* 28. septembril 1994 kriminaaluurimise raames eraldi Kaitsepolitseiameti uurimine (jälitustoimingud - otsiti võimalikke viiteid laevahuku põhjustele)
KAPO uurimine lõpetati 1995 jaanuaris, sest "
täiendavaid viiteid laevahuku põhjuste kohta ei tuvastatud. Kaitsepolitseiameti peadirektori väitel ei olnud Kaitsepolitseiametil laevanduseksperte ning ei soovitud liigselt sekkuda käimasolevasse kriminaaluurimisse."
Keskkriminaalpolitsei uurimine lõpetati kohe pärast JAIC aruande valmimist 1997 detsembris, sest "
kriminaalasja käigus ei tuvastatud transpordivahendi ohutu
liiklemise eeskirjade rikkumist."
kaldkirjas tsitaadid siit:
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... ruanne.pdfEhk, et JAIC tegeles algusest peale peamiselt "metalli uurimisega" ja muude aspektide uurimisega oleks pidanud põhjalikumalt tegelema Keskkriminaalpolitsei (ja võib-olla ka KAPO).
Priit Männiku poolt juhitud kriminaaluurimine (millega tegeles uurija Väino Karmi, kes suri 1999) ei kannata aga mitte mingisugust kriitikat. Seal oodati näpp suus JAIC aruannet.
Politseiuurija Väino Karmi algatas Estonia laevahuku võimaliku süüdlase leidmiseks kriminaalasja 28. septembril 1994 kell 9.45 kriminaalkoodeksi paragrahvi 83 lõike 1 tunnustel. «Meil ei ole grammigi materjali, mis võiks vihjata sellele, et meeskonna liikmed on laevahuku põhjustanud,» ütles Karmi eile «Postimehele». Toimiku lõpetamiseks on vaja teada laevahuku põhjust, rahvusvahelise uurimiskomisjoni vahearuande järgi eeldab Karmi, et toimik kuulub lõpetamisele.
Karmi rääkis, et algatas kriminaalasja esialgse versiooni järgi, et laev läks kummuli, sest kaup oli laevale valesti laaditud. Esialgu uuriti peamiselt kauba pealelaadimist, kuid on selge, et see versioon ei ole õige.
Uurijani on jõudnud rohkem versioone. Karmi ei mäleta, kui palju, kuid neid kõiki on kontrollitud, kinnitas ta. «Meie otseselt laeva huku põhjusi ei ole uurinud, neid uurib rahvusvaheline komisjon. Seetõttu ongi minu aktiivne töö praegu seiskunud: kuni pole komisjoni pädevat otsust, ei saa mina toimikut lõpetada,» rääkis Karmi. «Kui keegi meeskonnast ei ole süüdi, kuulub toimik lõpetamisele. Kui on keegi süüdi, tuleb otsustada igal juhtumil eraldi.»......
https://www.postimees.ee/2510061/polits ... i-aruannetTekkis olukord, kus JAIC tegeles 99% raames metalli ja laevaehituslike küsimustega, sest muude teemade võimalikku seost polnud nende asi uurida (Andi Meister lahkus komisjoni juhi kohalt peamiselt just seetõttu, et teda hakkasid huvitama ka muud teemad, tahtis uurida ka muud peale "metalli", ning see tekitas rootslaste survel komisjonis vastuseisu) ja Keskkriminaalpolitsei uuris
Kriminaalkoodeksi §83 lõige 1 alusel kas toimus "Transpordi ohutu liiklemise või liiklusvahendi käituseeskirjade rikkumist" ning kuna ei leitud, et "Transpordi ohutu liiklemise või liiklusvahendi käituseeskirjade rikkumist" oleks toimunud, siis muus osas oodati JAIC uurimise lõppu. Õhku jäi terve rida küsimusi ja teemasid, mida mitte keegi ei uurinudki ja mis siiani tekitavadki tervet rida küsimusi ning on tänuväärseks väetiseks igasugustele vandenõuteooriatele. Ainuke toona õhku jäänud teema, mida pärast uuesti üritati eraldi uurida, oli võimalik relvavedu, et KAS relvastust veeti või mitte.
Keda kogu see kriminaaluurimise teema rohkem huvitab, neil soovitan läbi lugeda Enno Tammeri raamatu "Uppumatu Estonia" ja Relvaveo uurimise komisjoni poolt läbi viidud P.Männiku kuulamise protokolli nr.43
http://g.delfi.ee/m/egcm/201409/p44-1.pdfAinult üks väike lõik sealt...
Olen sellel teemal siin ka juba muu teksti sees lühidalt kirjutanud ja ei hakka kordama:
viewtopic.php?p=641020#p641020Nüüd, seoses OJK uue uuringuga antakse hinnang, kas uus inf laevakere vigastuste kohta annab alust muuta 1997 JAIC raporti järeldusi.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskus, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet ja Soome Ohutusjuurdluse Amet viivad läbi reisiparvlaev Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja esialgse hindamise, lähtudes 2020. aasta septembris ilmnenud uuest informatsioonist reisiparvlaeva Estonia keres olevate läbivate vigastuste kohta.
Esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal rahvusvahelise Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjoni (JAIC) raportis tehtud järeldusi.
https://ojk.ee/et/sisu/eesti-ja-rootsi- ... onia-vrakiKõik ootavad ja arvavad, et nüüd hakataksegi uurima kõike seda, mis omal ajal n.ö. uurimata jäi. Ei hakata. Juhul kui OJK jõuab oma järeldustes selleni, et seni teadmata ja nüüd välja tulnud vigastused on tekkinud hiljem, näiteks laeva põrkumisel vastu merepõhja ja/või hilisemal laevakere liikumisel merepõhjas, siis ei ole põhjust JAIC aruande järeldusi muuta, või tuleks neid muuta minimaalselt ja midagi täiendavalt (n.ö. "teemaväliselt" ja ette antud raamistikust väljaspool) uurida pole vaja. Ja juhul kui isegi avastatakse, et laevakere välja ilmunud kahjustused võisid tekkida enne laeva põhja vajumist, siis keskendutakse ülimalt tõenäoliselt uuesti "metalli uurimisele" ... ja kuna "kõik sensitiivsed otsad on ammu vette lastud" (kui seal üldse midagi "valguskartvat" ja sensitiivset on, siis selle uurimine anno 2021/2022 ilmselt ei vii enam kusagile), ... ning OJK uurimise ülesannete hulka ei kuulu peale n.ö. "metalli uurimise" muud vastuseta jäänud teemad ning küsimused, siis NÜÜD KURM § CO on ette võtnud just sellise tegevuse, nagu nad võtnud on. Nad ilmselt sinisilmselt loodavad tegeleda küsimustega ja uurida teemasid, mida JAIC ning Keskkriminaalpolitsei koos KAPO-ga ei uurinud ja OJK ilmselt kunagi uurima ei hakka.
Siit leiate ka ilmselt põhjuse, miks nad seda nüüd eraldi teha kavatsevad.
****
2.Siia vahepeal postitatud (oli vist akf BenJunior poolt?) ilma kommentaarideta värviline pilt, mis nüüdseks siit teemast kadunud on, oli sonaripilt laevavrakist ja selle ümbrusest. Pildil oli kujutatud joonega "Estonia" teekond veidi enne õnnetust ja laeva triivimise teekond n.ö. "tagasi" ja risti üle laeva teekonna enne õnnetust.
Pildil olid ära toodud esemete asukohad (ja osad koos mingi nimetusega), mis asuvad mere põhjas sellel teekonnal ja/või selle teekonna ümbruses. Akf Kriku ja teised kaasfoorumlased küsis kommentaari postitatud pildi kohta, et misasi see veel on? ja kuna postitaja kommentaare ei andnud, siis ilmselt kustutati see postitus teemast ära.
Edit2: Lisan selle pildi ka nüüd siia
****
3.Maik12 kirjutas:Lisan ka lingi selle uue info osas:
https://www.youtube.com/watch?v=U_1_PJrr824Soomlane tundub usaldusväärne. Küll aga teeb asja raskesti jälgitavaks see, et ta enda valduses olevat uut infot miksib hoogsalt enda poolt tehtud järelduste ja arvamustega.
Uus info oli see, et ta on näinud sonari pilte kahest kandilisest objektist laeva läheduses, mida ta arvas olevat 2 rekkat koos haagisega. Kas mingit uut infot oli veel või oli ülejäänud puhtalt arvamused?
Oijahh
Kui juba see eelmine "toetusgrupi" istungi video oli ääretult kurb vaadata, mille kohta ma juba arvamust avaldasin siin:
viewtopic.php?p=677395#p677395See järjekordne "toetusgrupi istung" on veel kurvem.
Vahel selliseid asju vaadates ja/või (ka siin foorumi teemas) lugedes tekib küsimus, et kas keegi sihilikult naeruvääristab ja torpedeerib üritust?
Siiski mõned märkused:
Igor Volke kui UFO-uurija (naeruvääristava)temaatika siia sisse toomine ei ole teemakohane ja adekvaatne.
Volke oli 1996 (kui härra Ruotsalainen Tallinnas istus ja kui Soome ettevõtted Alfons Hakans AB ning Taifun Engineering OY alustasid "Estonia" kütusest tühjakspumpamisega) Tallinna tuletõrje- ja päästeameti nõunik. Härra Ruotsalainen väidab, et ruumi kus ta istus astusid sisse Igor Volke (kui päästeameti poolne esindaja) ja Alfons Hakans AB esindajad, kes näitasid talle seda sonaripilti merepõhjast, kus tema arvas ära tundvat "Estoniast" välja pudenenud lasti... s.h. "kaks rekkat"...
Jäägu need "kaks rekkat" (ja "lasti sihilik merre uputamine teekonna kõige sügavamas kohas") härra Ruotsalaineni südametunnistusele... sellel ma ei taha pikemalt üldse peatuda ega kommenteerida... aga seda sonaripilti tahaks näha küll.
Kus see on? Igor Volke kommenteeriks äkki ka seda juttu kusagil? Keegi ajakirjanikest või sellest "riigikogu toetusgrupist" võiks korraks nendele kahele teemale keskenduda, et selgust saada. Ja seda toonast sonari pilti tuleks võrrelda nüüd uue sonaripildiga. Siis oleks näha kas selles on üldse mingit ainest või mitte.
Peamiselt jahutakse kohati krt teab millest seal istungil 1h 37 minutit (ja Grünthal puistab vahepeal jälle mõned tõsised pärlid... ma ei viitsi neid üles otsida ja tsiteerida siin praegu...), aga teemaks on ainult üks uus huvitav väide, et Rootsi laevalt puistati merre kive vms, laevavrakist mitusada meetrit eemal ... ja tõstatub ka üks huvitav küsimus, mis puudutab seda toonast merepõhja sonari pilti, et kus see on ja mis seal on.
No ja....
Harri Ruotsalainen: Olen seda päeva oodanud 26 aastat....
Imre Sooäär: Ja miks Te just nüüd selle infoga välja tulite?
Harri Ruotsalainen: ..eee pärast seda ma siirdusin tööle päästeameti turvalisuse osakonda ja see päädis sellega, et 2002 kuni 2005 sügis töötasin ma Soome kaitseväe peastaabis...
Urmas Reitelmann: Siis on asi selge ja arusaadav...
Ei ole arusaadav.
Kapten Harri Ruotsalainen töötas Soome kaitseväes 2002-2005. Alates 2008 lõpust on pensionil.
Mis takistas tal viimased 16 aastat selle infoga lagedale tulla, sellele ta ei vastanud.
Ta ise kirjutab oma FB lehel1976 – 1985 Endine Insinööri asutuses Rautatiehallitus
1985 – 1996 Endine Paloinsinööri asutuses Helsingin kaupungin pelastuslaitos
1996 – 2002 Töötas asutuses Yksityisturvallisuus
2002 – 2005 Töötas asutuses Puolustusvoimat
31. Oktoober 2008 – praeguseni Eläkkeellä
Selle, et ta Helsingi päästeametis ja hiljem kaitseväes töötas ma kontrollisin juba ka teistest allikatest üle ja vastab tõele.
****
4.Veljo63 kirjutas:Tere!
Soomlase jutt riigikogus on ju kohati häma, pardal olnud sõidukite andmed on avalikuks juba ammu tehtud.
Autode algtabel on parit Hamburgi Tehnikaulikoolist -
https://tore.tuhh.de/bitstream/11420/48 ... Kehren.pdfOlen pikka aega moelnud kas postitada oma kogutud info voi mitte, olen selle teema kaks korda labi lugenud, kuid kusimusi on ikka rohkem kui vastuseid.
Alustuseks autotekil olevad autod. Algne tabel sai minu hinnangul tulla vaid kas a) Estlinelt voi b)tollist ning uldsegi ime, et see on avalikult kattesaadav mingist raportist.
Iseloomustamaks 1994 bardakki, siis 19'st Eesti numbrimargiga autost 3 on ilmselt kogemata valesti sisestatud tabelisse ehk 15% ka soome voi rootsi numbrimargiga autodest voivad olla vale numbrimargiga. Kokku oli pardal 76 soidukit seega eesti autosid oli 25% vaid.
Ajaleht Вести Недели День за Днем tuli 29.detsembril 2006 välja artikliga kus väideti, et KAPO aruandes president Lennart Merile on kirjas, et "Estonia" pardal oli 83 sõidukit. See on see sama aruanne, millest said alguse vandenõuteooriad koobaltikoormate jms kohta. Вести Недели День за Днем 29.12.2006 artiklit ennast enam netist ei leia, aga on saadaval sellised asjad:
Vesti Nedeli Den za Dnjom (VNDD) tutvustab avalikkusele üht kaitsepolitsei koostatud aruannet 1994. a septembris hukkunud parvlaeva Estonia lasti kohta. Nimetatud dokument, mis äsja vabastati riigisaladuse templi alt, kujutab endast parvlaeval tol viimasel reisil asunud autode, nende juhtide ja laadungi nimekirja. Selle nimekirja tellis kapolt 1994. a tollane president Lennart Meri. Tänaseni jääb arusaamatuks, miks, sest presidendi institutsioon ei tegelenud ametlikult laeva huku põhjuste uurimisega. Isikud, kes võivad teada, aga ei räägi, viidates riigisaladusele.
Tollase kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli allkirja kandvas aruandes ilmnevad muuhulgas suured erinevused laevale veerenud autode arvus. Nii asus laeval viimasel reisil piirivalve andmetel 61 autot, tolli andmetel aga 75 autot. Sama suur arv, 75, asus laeval autosid ka Estline`i piletisüsteemi andmetel. Kapo tegi oma allikatele toetudes aga kindlaks, et laeval viibis tegelikult 83 autot ja kandis sellest ka presidendile ette.
https://www.delfi.ee/artikkel/14660192/ ... atut-autot?
KAPO vastas sellele artiklile, et
«Laevahuku järgselt läbi käinud infokild, justkui oleks Estonia viimase reisi ajal olnud laeva pardal veok kuuetonnise koobaltilastiga, uurimise käigus kinnitust ei leidnud. Vähemalt kaitsepolitseil taolist infokildu kinnitavat teavet ei ole,» ütles kapo komissar Henno Kuurmann ETV24-le.
Venekeelne nädalaleht Vesti Nedeli Den za Dnjom kirjutas tänases numbris, et äsja riigisaladuse templi alt vabastatud aruande järgi oli Estonia viimasel reisil laeva pardal kaheksa autot, mille kohta registreerimisandmeid ei leitud.
Lehe väitel oli Estlinei piletisüsteemi ja Eesti tolli andmeil laeval 75 autot, kapo kindlakstehtud andmeil aga 83. Samuti raporteeris kapo, et laeva pardal asus nende andmetel koorem kuue tonni koobaltiga, kirjutas VNDD.
«Mis puudutab võimaliku sõidukite arvu erinevust, siis võrdlesime tõepoolest pärast laevahukku Estonia pardal olnud sõidukite andmeid, mis olid fikseeritud tollis ja piirivalves ning laevafirmas Estline,» ütles Kuurmann.
Andmetes tuvastati mõningaid erinevusi ning nende kohta koostati ka ülevaade, mis edastati ka uurimist juhtinud keskuurimisbüroole, otsustamaks, kas taolistel andmetel võib olla laevahuku põhjuste uurimisversioonide kontrollimisel abi ja kas on vajalik kriminaalasja materjalide juurde välja nõuda kõnealuseid originaaldokumente.
«Seda, kas politseiuurijad vastavaid andmeid kajastavaid originaaldokumendid tollist, piirivalvest ja laevafirmast Estline välja nõudsid või mitte, tuleks küsida politseilt,» märkis kapo pressiesindaja.
https://www.postimees.ee/1614029/kapo-j ... -toendatudSeega ei pruugi tänaseni üheselt teada olla, kui palju ja milliseid sõidukeid "Estonia" pardal hukuööl tegelikult oli.
Ühe osa laeva "metalliga" on asi selge. Seda on uuritud ja puuritud igatepidi. Katsetatud, arvutatud, simuleeritud, võrreldud jne.
Aga nii kui teemad lähevad laeva vöörist ja vöörivisiirist veidi kaugemale, nii kohe on ainult üks suur must auk ja mittemidagi pole kindlat ja mitte midagi pole üheselt selge ega faktiliselt ära tõestatud. Mis on IMHO sellise mastaabiga õnnetuse puhul ebatavaline ja lubamatu....
"Riigikogu 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud uurimiskomisjoni" aruandest:
4.8. Kuidas hinnata rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni (JAIC),
kriminaaluurimise või mõne muu uurimise tollaseid tulemusi?
Komisjonile teadaolevalt ei ole siiani ükski ametlik uurimine olnud piisavalt põhjalik.
Ametlikult ei ole uuritud ka 27. septembril 1994 Tallinna sadamast väljunud
parvlaeva Estonia autodekki ja laeva lasti. 28. septembril 1994 Keskkriminaalpolitsei
algatatud kriminaalasja menetlemine toimus komisjoniga kohtunud ekspertide väitel
suure saladuskatte all isegi Politseiameti juhtkonna eest. Tollase kriminaaluurimise
käigus tegi jälitustoiminguid Kaitsepolitseiamet, et leida viiteid laevahuku põhjustele.
Jälitustoimik suleti juba 1995. aasta jaanuaris, sest täiendavaid viiteid laevahuku
põhjuste kohta ei tuvastatud. Kaitsepolitseiameti peadirektori väitel ei olnud
Kaitsepolitseiametil laevanduseksperte ning ei soovitud liigselt sekkuda
käimasolevasse kriminaaluurimisse.
Eespool nimetatud kriminaalasja käigus ei tuvastatud transpordivahendi ohutu
liiklemise eeskirjade rikkumist ning kriminaalasi lõpetati pärast JAIC-i lõpparuande
esitamist 1997. aasta detsembris. Tollaste olude üks eripära praegusega võrreldes oli
kriminaalmenetluses õigusabi lepingu puudumine Rootsiga. Tuleb märkida, et Eestil
olid 1994. aastal piiratud ressursid ning nõrk tehniline võimekus sedalaadi õnnetust
uurida. Kõik laevahukuga seotud tehnilised uuringud tehti kas Rootsis või Soomes.
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... ruanne.pdf****
5.Kriku kirjutas:Eelmist komisjoni juhtis mäletatavasti Evelyn Sepp, kes ka vaevalt et millegi uurimisest rohkem teab kui keskmine siga pühapäevast.
Seda "Evelyn Sepa" ehk riigikogu komisjoni (2005-2006 tegutsenud "Riigikogu 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud uurimiskomisjoni") juhtis esimehena Margus Leivo. Sepp oli aseesimees.
Kui kõik selle komisjoni protokollid läbi lugeda, siis üllatuseks ja kahjuks oli Sepp seal neist üks teravam pliiats...
Edit1: Teksti vormindusvead tsitaatide esitamisel.
