www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2021 2:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 26 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 09 Sept, 2013 19:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Juul, 2010 10:56
Postitusi: 135
Asukoht: Harjumaa
Võtaks ka sõna. Lugesin just järgi ja nii lolli juttu pole ammu kohanud - eriti arvestades, et autoriks on kõiketeadja hr. kapten:
Tsiteeri:
Aeroobse reziimi saavutamiseks (et suurendada hapnikutarbimist - see suurendab vastupanuvõimet ja kiirendab ainevahetust - saabub siis, kui anaeroobsed varud on kulutatud) peab olema pulsi sagedus vähemasti 150 (vähemalt 80% maksimaalsest) ja see peab kestma vähemalt pool tundi järjest. Ei soovita seda linna ja linnalähedastel rattateedel proovida, liiga ohtlik. Sestap tuleks tegeleda jooksmise ja suusatamisega, kus intensiivsus 1 km kohta on tunduvalt suurem ja vajalik reziim saavutatakse lihtsasti.


Tahaks selle mehega maratoni joosta, aga enne võiks hr Trumm omale mõisted selgeks teha ja mitte diogonaalis omastatud teadmsi siia postitada.
Väike abi ka kaptenile:http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=108&language=estonian

_________________
Piire mis on mõõgaga tõmmatud - pliiatsiga ei paranda [M.Jakobson]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 09 Sept, 2013 22:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
Peter[L+] kirjutas:
Võtaks ka sõna. Lugesin just järgi ja nii lolli juttu pole ammu kohanud - eriti arvestades, et autoriks on kõiketeadja hr. kapten:
Tsiteeri:
Aeroobse reziimi saavutamiseks (et suurendada hapnikutarbimist - see suurendab vastupanuvõimet ja kiirendab ainevahetust - saabub siis, kui anaeroobsed varud on kulutatud) peab olema pulsi sagedus vähemasti 150 (vähemalt 80% maksimaalsest) ja see peab kestma vähemalt pool tundi järjest. Ei soovita seda linna ja linnalähedastel rattateedel proovida, liiga ohtlik. Sestap tuleks tegeleda jooksmise ja suusatamisega, kus intensiivsus 1 km kohta on tunduvalt suurem ja vajalik reziim saavutatakse lihtsasti.


Tahaks selle mehega maratoni joosta, aga enne võiks hr Trumm omale mõisted selgeks teha ja mitte diogonaalis omastatud teadmsi siia postitada.
Väike abi ka kaptenile:http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=108&language=estonian


Põhitähtis on ikkagi veenev kõneviis ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 9:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
Tsiteeri:
Tahaks selle mehega maratoni joosta, aga enne võiks hr Trumm omale mõisted selgeks teha ja mitte diogonaalis omastatud teadmsi siia postitada.
Väike abi ka kaptenile:http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=108&language=estonian


Mis ma sellest anaeroobse treeningu kohta käivast siis oleks kasu aeroobse treeningu jutu juurde? Põhivastupidavuse treening on aeroobne, anaeroobne treening on juba edasijõudnute teema (kui põhivastupidavus paigas on).

Eriti kõva sõna on panna sellist teksti ja postitada teemaga kaudselt link, vägisi jääb nagu mulje, et sa ise teemat mõistete tasemel ei jaga?
Tsiteeri:
Tahaks selle mehega maratoni joosta, aga enne võiks hr Trumm omale mõisted selgeks teha ja mitte diogonaalis omastatud teadmsi siia postitada.Lugesin just järgi ja nii lolli juttu pole ammu kohanud


Aga samalt saidilt ka õiged andmed "diagnonaalis lugedes":
Paljud tervisesportlased on juba endale muretsenud pulsikellad ja jälgivad treeningu ajal pulssi lähtudes meedias kuuldud nõuannetest. Kahjuks on selliste nõuannetega lugu nii nagu kõigi statistilisest keskmisest lähtuvate nõuannetega, et täpselt sobivad need vaid vähestele inimestele. Üldlevinud soovitus teha aeroobset vastupidavustreeningut vahemikus 130-150 südamelööki minutis osadele inimestele sobib, samas võib mõne inimese jaoks olla ülejõu käiv pingutus ja teise jaoks kasutu „lonkimine“. Treenituse paranedes toimuvad muutused ka organismis ja vana skeemi järgi treenimine ei avalda enam organismile varasemaga sarnast mõju.

Rääkides rahvaspordist ja levinud rasvakõhtude probleemist:
Aeroobne pulsilävi on pulsisagedus, milleni toimub kehaline töö puhtalt aeroobsel kujul ehk ainevahetus põhineb peamiselt rasvade põlemisel.

Anaeroobse läve treening – selles tsoonis lisanduvad aeroobsetele energeetilistele mehhanismidele ka anaeroobsed energiatootmise viisid ja treeningu efektiivsus aeroobse vastupidavuse arendamisel on väga suur. Hästitreenitud sportlased arendavad selles tsoonis kiirusvastupidavust. Kokkuvõtvalt toimubki vastupidavusalade sportlastel põhitöö selles ja eelnevas treeningutsoonis, mis teeb ca 60-75 % treeningute üldmahust. Mõõdukas pingutus – intensiivsem aeroobse treeningu vorm, kus algajatel ja harrastussportlastel areneb väga hästi vastupidavus. Algajatele oleks sobiv selles treeningtsoonis treenida ca 20-25% treeningu üldmahust. Harrastus ja võistlusspordiga tegelevatel vastupidavusalade sportlastel käibki kogu töö põhiliselt selles ja tugeva pingutuse tsoonis.

Ka õige (miks olen seda meelt, et efektiivne treening on organiseeritud treening kvalifitseeritud treeneriga, mitte kergliikusteedel värske õhu hingamine).
Samas tuleb märkida, et rasvapõletus toimub aeroobse treeninguga ja aeroobset vastupidavust on vaja eelkõige selleks, et see tund-poolteist vastu pidada.
Meie kergejõustikutreener lasi ka kuulitõukajatel sissejuhatuseks 5 km metsajooksu teha, et kasvatada vastupidavust, sest muidu on treenitavad esimese tunni lõpuks nagu märg pesu ja koordinatsioonist pole haisugi (umbes sama käib ka poksi kohta, mida paar aastat tehtud sai).

Tsiteeri:
Anaeroobse läve treening – selles tsoonis lisanduvad aeroobsetele energeetilistele mehhanismidele ka anaeroobsed energiatootmise viisid ja treeningu efektiivsus aeroobse vastupidavuse arendamisel on väga suur. Hästitreenitud sportlased arendavad selles tsoonis kiirusvastupidavust. Kokkuvõtvalt toimubki vastupidavusalade sportlastel põhitöö selles ja eelnevas treeningutsoonis, mis teeb ca 60-75 % treeningute üldmahust. Mõõdukas pingutus – intensiivsem aeroobse treeningu vorm, kus algajatel ja harrastussportlastel areneb väga hästi vastupidavus. Algajatele oleks sobiv selles treeningtsoonis treenida ca 20-25% treeningu üldmahust. Harrastus ja võistlusspordiga tegelevatel vastupidavusalade sportlastel käibki kogu töö põhiliselt selles ja tugeva pingutuse tsoonis.


Ja nüüd puänt lõpuks:

Põhivastupidavuse tsooni kutsutakse ka üldvastupidavuse- ja baasvastupidavuse tsooniks. Põhivastupidavust arendavas treeningtsoonis suudab organism töötada väga pikka aega ning see treeningtsoon on parim mitmete üldvastupidavust mõjutavate organismi funktsioonide arendamiseks. Organismi üldvastupidavus sõltub ühelt poolt kardiorespiratoorsetest võimetest ning teiselt poolt lihaste hapniku vastuvõtuvõimest (mida ma eespool kirjutasin hapniku tarbimise suurendamisest???).Põhivastupidavust arendav treeningtsoon mõjutab mõlema rühma näitajaid.

See tsoon on sarnaselt taastava treeningtsooniga hea südamelihase treenimiseks ning südame maksimaalse löögimahu arendamiseks kui ka lihaste hapniku vastuvõtuvõime suurendamiseks. Põhivastupidavuse tsoonis treenides saab organism piisavalt hapniku, mille tulemusel areneb lihaste sisene kapilaarvõrgustik, suureneb lihase siseste jõujaamade (mitokondrite) arv ja kvaliteet. Kõik need tingimused loovad omakorda head eeldused rasvade kasutamiseks kehalisel tööl. Keskmisest parema füüsilise vormiga harrastajatele sobib põhivastupidavuse tsoon hästi treeningutega alustamiseks ja liigsest keharasvast vabanemiseks.

Põhivastupidavuse tsooni treeningud on üldjuhul ajaliselt küllaltki pikad ja montoonsed. Põhivastupidavustreeningu optimaalne pikkus võiks algajatel olla 60 minutit ja edasijõudnutel 120 (ja rohkem) minutit. Põhivastupidavuse arendamiseks sobivad tsüklilised spordialad: kepikõnd, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, jooksmine jne. Enamasti kasutatakse üldvastupidavust arendatavate treeningute läbiviimiseks ühtlusmeetodit. Üldisest treeningmahust võiksid algajad ja harrastussportlased viibida selles tsoonis ca 50-75% treeningute kogumahust.

http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=125& ... e=estonian

Inimese energiavaru on kolmes kohas a)lihasglükogeen (kõige operatiivsem) b)maksaglükogeen c)rasv. Viimane neist on kasutatav üksnes aeroobses reziimis (ülalpool kirjas). Nüüd jõudsime ringiga tagasi - et hoida paigas vererõhk/pulss (treenida kardiovaskulaarset süsteemi), vabaneda liigsest rasvast ja suurendada üldist vastupidavust (seda muideks on vaja ka anaeroobse treeningu tegemiseks) on vaja teha aeroobset, põhivastupidavuse treeningut pulsisagedusega seesama "jämedalt" 150 lööki minutis (vt sellelt vomaxi saidilt) ja nii tunnike (algaja ei suudagi üle poole tunni järjest 150se pulsiga joosta). Ehk siis saidilt leiab täpselt sama (Atko Viru kirja pandud) tarkuse, millest eespool jutt. Kiiruslikku vastupidavust (nt mäkkejooksud intervallidega) on võimalik tõhusalt arendada üksnes tugevalt põhivastupidavuse aluselt, täpselt sama käib ka kiirusliku või jõutreeningu kohta - selleks, et tõsta poolteist tundi intensiivselt rauda, peab olema päris hea põhivastupidavus, vastasel juhul pole sa võimeline seda poolteist tundi tegema viimase peal kloppiva pulsi ja hingeldamise tõttu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
On tõsi ja ei ole ka. Praktika näitab, et see "jookse alla 150 bpm" ei vii kuhugi. Seda tuleb segada teiste treeningmeetoditega jne. aga peatähtis on see, et rasvapõletuse seisukohalt ei ole aeroobses pulsivahemikus sörkimine kõige tõhusam treeningmeetod järgmistel põhjustel:

1. Ehkki aeroobses režiimis tuleb 80% energiast rasvast, on energiatarve niivõrd madal, et kogu kulutatud energiahulk jääb väikeseks. Suurema koormusega treenides kasvab kulutatud energia oluliselt ning ehkki rasva osakaal energiatootmisest mõnevõrra väheneb, siis absoluutnumbrites kulutad rasva ikka enam-vähem sama palju
2. Rasva ei kulutata mitte ainult treening ajal vaid ka pärast seda. Kui kogu treening piirdus aeroobses vahemikus sörkimisega, siis taastub normaalne energiatarve üsna kiiresti pärast trenni lõppu. Kui treeningu vältel jõutakse ka anaeroobsesse vahemikku on baasenergiatarve pärast treeningu lõppu veel tund-poolteist oluliselt kõrgem. Põhjus selles, et organism üritab sel ajal maksas rasva lagundades taastada organismi vähenenud glükogeeni varusid.

Üldiselt on selliste lihtsustatud mudelitega (jookse alla 150 bpm) sitt lugu - ei tööta.

Kui tahetakse kaalus alla võtta, siis tuleb kombineerida erinevaid treeningvõtteid ning mitte litsuda ringi nagu jänes elu eest kogu aeg või ka löntsida nagu vanainimene. Lisaks on oluline tugevdada ka kogu ülejäänud skeleti lihaseid, mistõttu tasub teha ka jõuharjutusi. Viimased on hormonaalsetel ja baasenergiatarbe tõstmise põhjusel püsiva kehakonditsiooni parandamisel vahest isegi olulisemad kui aeroobne treening. Aeroobses treeningus tasub vahetada treeningvahendeid (jooks, jalgratas, rulluisk, ujumine), kusjuures lisaks vastupidavusele tasub treenida ka lihastugevust intervalltreeninguga.

Ja päeva lõpoks - kui inimene sööb endiselt nagu siga kardulast jahukastmes sealihaga, misjärel ampsatakse head pirukat jastakse vähe õlli peale, siis pole kaalulangust loota.

Kes asjast natuke jagab oskab anda adekvaatse vastuse järgmisele küsimusele:
Kumma jooksja keha rasvaprotsent on madalam - kas sprinteril või maratoonaril?


Viimati muutis Kilo Tango, 10 Sept, 2013 10:33, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 10:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
Tsiteeri:
Üldiselt on selliste lihtsustatud mudelitega sitt lugu - ei tööta.


Sõltub, mida taustsüsteemiks lugeda, kui taustaks on üldine kehaline passiivsus, siis töötab väga hästi. Arvan ka seda, et kiiruslik vastupidavus jne on "for advanced users" - need, kes jõuavad 5 km 20-25 minutiga läbida, võiks edasi liikuda. Kellel on raskusi 15 min järjest 6 kmh jooksmisega, tuleb oma energiat kõigepealt kulutada üldvastupidavusele.See, kes omapäi tegutseb (üldjuhul on nii), sellele on parem lihtsustatud mudel regulaarses teostuses kui suvaline tegutsemine. Töötab raudselt paremini kui 70 lööki/min jalgarattaga kulgemine või episoodiline jõusaal (mida Eestis üllatavalt paljud peavad regulaarseks spordiks).Ma pole kuskil väitnud muideks, et see 150 lööki oleks ainus meetod. Lihtsalt see on kõige alus - kui pole seda, pole ka tulemusi. Mõju näiteks piiripealsele (nt 130/80) vererõhule avaldub juba 2-3 nädalaga. Kui Eestis iga täiskasvanu seda 3x nädalaski teeks, langeks ilmselt igasugu südame vms probleemide arv kordades.

Aga selleks, et saavutada talutav üldvastupidavuse võime, selleks ei aita mingid imemeetodid, vaid selleks tuleb ikka koledalt higi valada :)
Arvestades, et keskmine inimene ei leia selleks aega naljalt rohkem kui 2-3 korda nädalas tund aega, siis ega suurt muuks ka aega jää.
Aeroobsel on õnneks üsna pikk mikrotsükkel ja kui teha jooks esmaspäev ja reede, siis jõuaks kolmapäeval muud teha.
Selliseks komplekstreeninguks nagu spordikooli aegu tehtud sai, vist tänapäeva tööinimesel polegi aega (3 korda nädalas min 2 tundi järjest).

Olen ka seda meelt, et ega see üksi üritamine üks jätkusuutlik asi pole. Sedasi tehtavaid valesid liigutusi näeb iga päev -kasvõi hulgaliselt linnainimesi, kes teevad tervisejooksu mööda asfaltteed (hüppeliigese ja põlvede rikkumise kindel retsept). Selles olen ka endiselt sama meelt, et laialt levinud jalgrattateedel lõbusõidu tegemine treeninguna suurt ei kvalifitseeru, asja pikkus on küll OK, aga koormus mitte. Arvan ka endiselt, kui iga täiskasvanud inimene teeks Eestis 2-3 korda nädalas kasvõi pool tundi kasvõi 150 bpm metsajooksu, oleks meil asjad väga hästi.

Tsiteeri:
Ehkki aeroobses režiimis tuleb 80% energiast rasvast, on energiatarve niivõrd madal, et kogu kulutatud energiahulk jääb väikeseks


Madalamat intensiivsust kompenseeritakse treeningu pikkusega, piltlikult öeldes tehakse kõigepealt trenni selleks, et jõuda trenni teha.
Arvan, et Eesti elanikest vähemalt poolele on suur väljakutse 20 minutit 150 bpm joosta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 10:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
Kapten Trumm kirjutas:
...
Olen ka seda meelt, et ega see üksi üritamine üks jätkusuutlik asi pole. Sedasi tehtavaid valesid liigutusi näeb iga päev -kasvõi hulgaliselt linnainimesi, kes teevad tervisejooksu mööda asfaltteed (hüppeliigese ja põlvede rikkumise kindel retsept). ...


Sõltub. Kui inimene teab, mis ta teeb võib ka üksi üritada.

Asfaldil jooksmisega on muide nii, et seda ei tasu karta aga see ei tohi olle põhiline pind, kus joostakse. Asi nimelt selles, et asfalt ei riku liigeseid mitte põrutamise pärast (levinud müüt, mis on ainult väikeses osas tõsi) vaid selle pärast, et toimub regulaarne, monotoonne ja täpselt ühesugune liigeste koormamine, mis põhjustab liigese mehhaanilist väsimist just selles ülekoormatavas piirkonnas. Samuti jäävad ühtlase pinna tõttu koormamata jalga stabiliseerivad lihased, mis vähegi keerukama pinna peal (kivi jääb jala alla) toob kaasa vigastused.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 10:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
Kapten Trumm kirjutas:
...
Madalamat intensiivsust kompenseeritakse treeningu pikkusega, piltlikult öeldes tehakse kõigepealt trenni selleks, et jõuda trenni teha...


See on teem, kus tahaks ahastada. Igasuguse mahu puhul oleks ca tunnine treening enam-vähem miinimum (kui me räägime jooksmisest). Tegelikkus kipub aga olema selline, et kui inimesel on naine ja 2 last kodus, siis on tund ka maksimum, mis on võimalik panustada.

Alustada tuleb muidugi väiksemate koormustega, muidu saab inimene südari. Aga sinna ei tohi pidama jääda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 11:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2008 14:16
Postitusi: 1389
Asukoht: saaremaa
Tsiteeri:
Kumma jooksja keha rasvaprotsent on madalam - kas sprinteril või maratoonaril?


Päris kindlasti pikamaajooksjal.

Trekisprindi 200 meetri maailmarekord lendlähtest on 9,772 sekundit.
Ehk 73,7kmh.

Ja loksubki kohe kõik paika. Selles valguses tundub 50 kilomeetine tunnikiirus keskmiselt treenitud inimese jaoks tõesti lapsemäng.

Lisades juurde Kapten Trummi fenomenaalsed võimed toenglamangus kätesurumises, joonistub välja fantastiline kuvand täiuslikult väljaarendatud muskulatuuriga atleedist.

Plahvatusliku sooritusega atleedid on üldreeglina pigem keskmist kasvu ja kehamassiindeksiga 25 ringis. Ja seda lihasmassi arvel.. Ehk ka Isand Trumm..?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 11:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
Noh, jooksmine on tegelikult kaunis intentsiivne tegevus, arvan et esiti oleks pooled inimesed vägagi õnnelikud kui nad jõuaks pool tundigi järjest teha.
Selleks, et jõuaks tund aega joosta, kulub füüsilise passiivsuse seisust ikka kõvasti aega. Mul oli põhikoolis raskusi selle cooperi testi lõpuni vastu pidamisega ja ühe silmaga Atko Viru raamatut lugedes (eelkõige pakkusin esialgu üle intensiivsusega, iga päev aeroobset teha pole hea mõte kui eesmärk on võimete tõstmine) sain kahe aastaga sinnamaani, et suutsin tunnikesega 10 km maha joosta. Ehk siis moraal oleks see, et lodevusseisundist sinna tunniste jooksutrennideni (vähemalt katkematu jooksuni) on tee pikk ja raske.

Seega siis arvestades inimeste ajagraafikut, tuleb esiti panna rõhku suure intensiivsusega asjadele nagu jooks ja suusatamine. Seal on võimalik tunniga juba midagi ära teha.
Jalgrattasõit on nagunii vähem intensiivsem (juba ohutuse pärast) ja sellele kulub veel rohkem aega. Ujumisega on ka see viga, et sellises tüüpilises 25 m ujulas tuleb ikka kõvasti aega sättida, et saaks segamatult teha (ujula täis niisama sulistajaid), nt Nõmmel hakkasin sättima end paar minutit enne seda "no entry" aja algust, kuskil peale 21.00 hakkas nagu asi tühjaks jääma ja oli sobilik terve rada vallutada. Tean seda omast käest, et kui sa alguses pole teab mis jooksumees, siis millegini jõudmiseks on vaja rämedat tahtepingutust, sestap ka kahtlengi näiteks tänaseid valgete süsivesikute ületarbimises kooliõpilasi teades, et tulemusi ilma kvalifitseeritud treeneri ja mõningase tagant torkimiseta saavutatakse.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 11:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
von manstein kirjutas:
Trekisprindi 200 meetri maailmarekord lendlähtest on 9,772 sekundit.
Ehk 73,7kmh.
Ja loksubki kohe kõik paika. Selles valguses tundub 50 kilomeetine tunnikiirus keskmiselt treenitud inimese jaoks tõesti lapsemäng.


Extra für sileaju manstein, olulised kohad rasvaselt 8)
http://en.wikipedia.org/wiki/Bicycle_performance

Tsiteeri:
On a fast racing bicycle, a reasonably fit rider can ride at 50 km/h (30 mph) on flat ground for short periods

http://en.wikipedia.org/wiki/Bicycle_performance

Tsiteeri:
The highest speed officially recorded for any human-powered vehicle (HPV) on level ground and with calm winds and without external aids (such as motor pacing and wind-blocks) is 133.284 km/h (82.819 mph) set in 2009 by Sam Whittingham in the Varna, a streamlined recumbent bicycle

Tsiteeri:
highest speed officially recorded for a bicycle ridden in a conventional upright position under fully faired conditions was 82.52 km/h (51.29 mph) over 200m



Tsiteeri:
Lisades juurde Kapten Trummi fenomenaalsed võimed toenglamangus kätesurumises, joonistub välja fantastiline kuvand täiuslikult väljaarendatud muskulatuuriga atleedist.


Sul manstein on tänu siledale ajule lootust saada olümpiamedali bobisõidus, kui pea peal mäest alla lased, sedavõrd väikest hõõrdetegurit ei oma just iga kelk. Soovitame proovida.
Miks ma räägin siledast ajust - kuidas teisiti sellist mõisteid "suurim kiirus" ja "keskmine kiirus" meelega segi ajavat sofistikat nimetada?
Veelgi enam, isegi internetist ei viitsita oma andmeid kontrollida.
Trekiratta ja maanteeratta erinevaid ülekandeid muidugi pole mõtet sileajule enam seletada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 11:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
von manstein kirjutas:
Tsiteeri:
Kumma jooksja keha rasvaprotsent on madalam - kas sprinteril või maratoonaril?


Päris kindlasti pikamaajooksjal.


From: http://www.poliquingroup.com/ArticlesMu ... s_to_.aspx

Tsiteeri:
The correct answer, however, is a sprinter! (In 15 years of training, only two people have answered this question correctly!). You can understand why, since the general public has been told over and over again that in order to burn fat you have to do continuous aerobic work. Sprinters do almost ZERO continuous aerobic work, yet they have less body-fat. How is this possible?

The reason is rooted in the intense nature of their training. The higher the intensity (i.e. "Intensity" is the percentage of the Maximum Heart Rate, not the intensity of effort) the more calories per minute burned during the workout. In addition (and more important,) caloric expenditure is increased for 24-48 hours post workout.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 11:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 6021
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
On a fast racing bicycle, a reasonably fit rider can ride at 50 km/h (30 mph) on flat ground for short periods

http://en.wikipedia.org/wiki/Bicycle_performance


Kui mu mälu mind ei peta, kasutasid sa trumm väljendit "linnaratas". Lisaks on selline kiirus linnas praktiliselt siiski saavutamatu. Lisaks ei sõida mitte keegi linnas 50 km/h lihtsalt sel põhjusel, et inimesed käivad rattaga sõitmas vähe pikemaid distantse kui 200m.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 12:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
Kas keegi noore nolgina on teinud "kiiruskatseid" vene "meestekaga" (tollal oli selline meestejalgratas)?
Meie tegime, kiirust mõõdeti mopeed Delta spidomeetri järgi. Minu rekord oli mäletamist mööda 45, kuid kõvemad vennad pressisid ka üle 50.
Delta maksimaalkiiruse (60 kmh) ei saanud keegi.
Nüüd on sellest 30 aastat möödas, mul on selline maastikumustriga rehvidega (kuid suurte ratastega) "mäekas", mõnikord käin sõitmas Kakumäe ja Stroomi ringi, 16 km.
Keskmine kiirus on 25 kmh ja pikemate sirgete lõpus maksimaalkiirus 40 kmh. Rattal on spidomeeter peal. Ideaalvormist seejuures kaugel (Indurainiga samastab siin ainult sileaju manstein).
Arvan, et kitsamate rehvide ja parema mehega sangas (40 kmh on mööda sõidetud küll) pole see 50 kmh eriline küsimus, sai ju käikudeta "meestekaga" vanasti kiiremini.
Me võime nüüd heietama hakata, et misasi on "võistlusratas" ja "linnaratas" (neid ka erinevaid), või kas spidomeeter on taadeldud.
Heas vormis 20-25a tüüp kerib 500 m 50 kmh täna läbi küll. Sõites jalgrattateel 20-25 kmh sõidavad nooremad mehed mööda nagu tühjast kohast.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 708
Oled küll kõva mees, seda ei saa kohe mitte eitada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Henry Sõjaväesaaga
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2013 13:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33417
Tsiteeri:
Lisaks ei sõida mitte keegi linnas 50 km/h lihtsalt sel põhjusel, et inimesed käivad rattaga sõitmas vähe pikemaid distantse kui 200m.


Juhin veelkord tähelepanu, et 50 kmh on kasutatud senini maksimaalkiiruse (saavutatakse sirgete lõpuks) kontekstis.
Kui võtta täna jalgrattateedel ette kõrge keskmine kiirus, siis kujuneb asjast tegelikult algeline kiirusliku vastupidavuse treening.
Kui kerin mõnesaja meetrise sirge lõpuks 40-42 kmh spidomeetrile, siis tol hetkel viskab pulsi kuskile 130 kanti, mingi ristmiku vms ületamisel kukub juba 90 kanti.
A. Viru järgi peaks aeroobse reziimi pulss mul olema 150 kandis, anaeroobsel veel kõrgem. Joostes saab selle erilise vaevata kätte kuskil esimese kilomeetri jooksul.
Anaeroobsed ja kiiruslikud treeningud tähendavad ju veel kõrgemat pulssi.
Kogu jutt on siis selle linna ja tööinimese näpistatud tunnise tegevuse kontekstis (distantside ja aegade pikenemisel langeb keskmise kiirus tuntavalt).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 26 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt