Re: Nutt ja hala
Postitatud: 09 Dets, 2018 15:27
Kerdo Mölder: miks on inimelud ja ohutus meie riigipeade jaoks täiesti ebaolulised?
https://www.ohtuleht.ee/910623/kerdo-mo ... baolulised
*
Meie uus innovatiivne lähenemine teedeehitusse põhjustab peavalu ka mujal.
Selline tunne, et sihilikult tehakse kõik selleks, et liiklemine oleks võimalikult ohtlik mitte vastupidi.
1.
Reedel viibisin tööasjus 4 tundi Tallinn-Narva maanteel lõigus, kus on 6,5km pikkuselt kaks sõidurada, üks kummaski suunas.
Kahe sõidusuuna vahele on paigaldatud möödasõitu takistavad torbikud.
See on paar aastat tagasi renoveeritud lõik.
Endised laiad ja lauged teepeenrad on muudetud kitsaks ja järsuks, nagu igal-pool nüüd kombeks.
Tee füüsiline ehituslik laius (teepeenra servast teepeenra servani) on täpselt 10,0m
Sellest asfaltkate on 8,00-8,20m laiuselt. Ühes suunas sõidurada 3,60-3,70m lai, teises suunas sõidurada 3,60-3,70m lai ja kahe sõiduraja vahel 0,80m laiune pidevjoontega joonitud riba torbikutega.
Kruusaga kaetud teeperve/teepeenart on kummaski servas 0,90 - 1,0m laiuselt. Sinna mahuvad veel ka tähispostid sammuga ca 25m (mis takistavad nt vajadusel aeglast sõitu võimalikult paremal teeservas).
Veokite ja busside arvestuslik laius on 2,55m + peeglid
Sõiduauto arvestuslik laius on 1,80m + peeglid
Mõõdud võetud 1999a "Teede projekteerimise normid ja nõuded"
Mul oli vaja korduvalt sõiduvahendit parkida teeperve, et mitte käia 2x6km edasi-tagasi jala teatud punktides, aga see oli sisuliselt võimatu.
Samuti on sisuliselt võimatu parkida ohutult teeperve sõidukit, kui on mingi avariiline rike.
Eroihtlik on teha aeglustusi ja seismajäämisi mahapööretel (eriti vasakpööret, kui peab enne läbi laskma vastutulevaid sõidukeid).
Parkides sõiduvahendi nii paremale kui võimalik, ilma et teepervest hakkaks alla vajuma, ei saa kõrvalistuja uksest enam normaalselt välja, sest sealt tuleb astuda jalge all laiutavasse tühjusesse. Sõiduk võtab parkimisel ära kogu 0,9m teepeenra + 1,0m sõidurajast. Sõidurajast jääb vabalt kasutatavaks 2,60-2,70m mis on umbestäpselt bussi või veoki füüsiline laius. Sellest "pilust" lendavad 90km/h läbi siis kõik mööduvad sõiduvahendid.
IMHO ei ole normaalne.
Siin erinevatel aegadel kehtestatud normide võrdluses on see "teede kitsenemine" ja "ohutu väljasõidu koos teele tagasisõidu võimaluse kadumisega" ilusasti näha:
1999 oli üheselt määratletud II klassi teed sõiduraja laiusega 3,75m + kogu teepeenra laius 2,75m millest kindlustatud 2,25m.
Eraldi on all märkus tüüp A (põhitüüp!) ja B (tüüp A edasiarendus kus teepeenar on koos tähispostidega) kohta, et need võimaldavad üldjuhul välja sõitnud sõidukil ohutult teele tagasi pöörduda (mis omakorda tähendab seda, et sõidukit on võimalik parkida ohutult ka teeperve).
2015 normatiivides on II klassi teedest saanud IIa ; IIb ja IIc versioonid, kus sõiduraja laius on lubatud 3,25m-3,75m (lubatud ka pool meetrit kitsam sõidurada ehk kahe sõiduraja puhul 1,0m kitsam kõvakattega tee kui 1999) + kogu teepeenra laius 1,0m - 2,25m (lubatud on 0,50-1,75m kitsam teepeenar kui 1999) millest kindlustatud peenart on 0,50-1,75m ( 0,50-1,75m vähem kui 1999).
Kas see on mingi sihilik tee-ehituse kulude kokkuhoid ohutuse arvelt või mingi muu ERROR kusagil kellegi kõrvade vahel (a`la "AutoCad-is on kõik ohutu") ei oska hinnata.
*
Kui juba läks vingumiseks siis...
2.
"Ohutussaarte" (mille mõte oli vist midagi sellist, et "need sunnivad juhti tegema põikemanöövrit ja selleks aeglustama sõiduki kiirust") massiline ehitamine maanteedele koos ülekäiguradadega nende juures + sinna täiesti arutult kuhjatavast "pling-pling" plekist on IMHO täiesti vastutustundetu ja arulage lähenemine nn. "ohutule liiklemisele".
Alustuseks on keemiatööstuse võidukäigu tulemusel hakatud tootma eritihelkivaid, valgust tagasipeegeldavaid ja plingivaid värve, mis tulede valguses säravad nagu juudi jõulupuud.
Need on vahel niivõrd häirivad, et tahaks esituled üldse ära kustutada.
Erihull on lugu siis, kui neid pling-pling plekktahvleid on kuhjatud liiklussõlme arutul hulgal igasse mõeldavasse ja mittemõeldavasse kohta.
Tähelepanu hajub täielikult kui sellisele Tivolile pimedas esitulede valguses läheneda.
Lisaks on siis pandud suured triibulised plekktahvlid nii, et selle taha mahub peitu 2-3 kõhnemat või üks heas toitumises (või ka 2-3 väiksemat last) jalakäiat, kes võivad tahta hakata ületama sõiduteed. Ja sa lihtsalt ei näe neid, olgu neil kasvõi kümme helkurit küljes (plekihunniku pling pimestab ja varjutab kõik) ja luuraku nad selle plekihunniku tagant pead välja kallutades nii palju kui tahes.
Vahel tuleb selleks, et olla täiesti kindel ohtuses (et seal tõesti kedagi ei ole ja/või, et suuta keskenduda pling-pling vahel olevale muule objektile), praktiliselt seisma jääda ja välja minna vaatama sinna plekilasu taha, et kas on keegi või ei ole.
Rohkem praegu ei viitsi halada.
https://www.ohtuleht.ee/910623/kerdo-mo ... baolulised
*
Meie uus innovatiivne lähenemine teedeehitusse põhjustab peavalu ka mujal.
Selline tunne, et sihilikult tehakse kõik selleks, et liiklemine oleks võimalikult ohtlik mitte vastupidi.
1.
Reedel viibisin tööasjus 4 tundi Tallinn-Narva maanteel lõigus, kus on 6,5km pikkuselt kaks sõidurada, üks kummaski suunas.
Kahe sõidusuuna vahele on paigaldatud möödasõitu takistavad torbikud.
See on paar aastat tagasi renoveeritud lõik.
Endised laiad ja lauged teepeenrad on muudetud kitsaks ja järsuks, nagu igal-pool nüüd kombeks.
Tee füüsiline ehituslik laius (teepeenra servast teepeenra servani) on täpselt 10,0m
Sellest asfaltkate on 8,00-8,20m laiuselt. Ühes suunas sõidurada 3,60-3,70m lai, teises suunas sõidurada 3,60-3,70m lai ja kahe sõiduraja vahel 0,80m laiune pidevjoontega joonitud riba torbikutega.
Kruusaga kaetud teeperve/teepeenart on kummaski servas 0,90 - 1,0m laiuselt. Sinna mahuvad veel ka tähispostid sammuga ca 25m (mis takistavad nt vajadusel aeglast sõitu võimalikult paremal teeservas).
Veokite ja busside arvestuslik laius on 2,55m + peeglid
Sõiduauto arvestuslik laius on 1,80m + peeglid
Mõõdud võetud 1999a "Teede projekteerimise normid ja nõuded"
Mul oli vaja korduvalt sõiduvahendit parkida teeperve, et mitte käia 2x6km edasi-tagasi jala teatud punktides, aga see oli sisuliselt võimatu.
Samuti on sisuliselt võimatu parkida ohutult teeperve sõidukit, kui on mingi avariiline rike.
Eroihtlik on teha aeglustusi ja seismajäämisi mahapööretel (eriti vasakpööret, kui peab enne läbi laskma vastutulevaid sõidukeid).
Parkides sõiduvahendi nii paremale kui võimalik, ilma et teepervest hakkaks alla vajuma, ei saa kõrvalistuja uksest enam normaalselt välja, sest sealt tuleb astuda jalge all laiutavasse tühjusesse. Sõiduk võtab parkimisel ära kogu 0,9m teepeenra + 1,0m sõidurajast. Sõidurajast jääb vabalt kasutatavaks 2,60-2,70m mis on umbestäpselt bussi või veoki füüsiline laius. Sellest "pilust" lendavad 90km/h läbi siis kõik mööduvad sõiduvahendid.
IMHO ei ole normaalne.
Siin erinevatel aegadel kehtestatud normide võrdluses on see "teede kitsenemine" ja "ohutu väljasõidu koos teele tagasisõidu võimaluse kadumisega" ilusasti näha:
1999 oli üheselt määratletud II klassi teed sõiduraja laiusega 3,75m + kogu teepeenra laius 2,75m millest kindlustatud 2,25m.
Eraldi on all märkus tüüp A (põhitüüp!) ja B (tüüp A edasiarendus kus teepeenar on koos tähispostidega) kohta, et need võimaldavad üldjuhul välja sõitnud sõidukil ohutult teele tagasi pöörduda (mis omakorda tähendab seda, et sõidukit on võimalik parkida ohutult ka teeperve).
2015 normatiivides on II klassi teedest saanud IIa ; IIb ja IIc versioonid, kus sõiduraja laius on lubatud 3,25m-3,75m (lubatud ka pool meetrit kitsam sõidurada ehk kahe sõiduraja puhul 1,0m kitsam kõvakattega tee kui 1999) + kogu teepeenra laius 1,0m - 2,25m (lubatud on 0,50-1,75m kitsam teepeenar kui 1999) millest kindlustatud peenart on 0,50-1,75m ( 0,50-1,75m vähem kui 1999).
Kas see on mingi sihilik tee-ehituse kulude kokkuhoid ohutuse arvelt või mingi muu ERROR kusagil kellegi kõrvade vahel (a`la "AutoCad-is on kõik ohutu") ei oska hinnata.
*
Kui juba läks vingumiseks siis...
2.
"Ohutussaarte" (mille mõte oli vist midagi sellist, et "need sunnivad juhti tegema põikemanöövrit ja selleks aeglustama sõiduki kiirust") massiline ehitamine maanteedele koos ülekäiguradadega nende juures + sinna täiesti arutult kuhjatavast "pling-pling" plekist on IMHO täiesti vastutustundetu ja arulage lähenemine nn. "ohutule liiklemisele".
Alustuseks on keemiatööstuse võidukäigu tulemusel hakatud tootma eritihelkivaid, valgust tagasipeegeldavaid ja plingivaid värve, mis tulede valguses säravad nagu juudi jõulupuud.
Need on vahel niivõrd häirivad, et tahaks esituled üldse ära kustutada.
Erihull on lugu siis, kui neid pling-pling plekktahvleid on kuhjatud liiklussõlme arutul hulgal igasse mõeldavasse ja mittemõeldavasse kohta.
Tähelepanu hajub täielikult kui sellisele Tivolile pimedas esitulede valguses läheneda.
Lisaks on siis pandud suured triibulised plekktahvlid nii, et selle taha mahub peitu 2-3 kõhnemat või üks heas toitumises (või ka 2-3 väiksemat last) jalakäiat, kes võivad tahta hakata ületama sõiduteed. Ja sa lihtsalt ei näe neid, olgu neil kasvõi kümme helkurit küljes (plekihunniku pling pimestab ja varjutab kõik) ja luuraku nad selle plekihunniku tagant pead välja kallutades nii palju kui tahes.
Vahel tuleb selleks, et olla täiesti kindel ohtuses (et seal tõesti kedagi ei ole ja/või, et suuta keskenduda pling-pling vahel olevale muule objektile), praktiliselt seisma jääda ja välja minna vaatama sinna plekilasu taha, et kas on keegi või ei ole.
Rohkem praegu ei viitsi halada.