Autotehnikateema

[OLAVI]

Vaat siin olen sunnitud Kapteniherraga nõustuma. Honda puhul on täiesti teine maailm Jaapanis ja inglismaal toodetud autode puhul (erivariant on veel Ameerikas toodetud autod, minu 1996 aasta Aerodeck, nüüd olen sunnitud tagumised tiivaääred ära vahetama, brittide toodetud Accordid on 99% ulatuses juba kaalu peale viidud). W-124 kere on peaaegu üks-ühele üle võetud W-123 pealt, samuti S klassi kere (äkki oli W-126 see nn. tank). 90% klientidest saadan minema, sest põhja asemel on ainult 2 mastiksi kihti ja plekki enam pole. Nagu ise aru saate, siis selle taastamine ületab enamiku inimeste valuläve. Inglismannide juures toodetud Hondad on pehmelt öeldes küsitava kvaliteediga, lasksin esiklaasi Civicul vahetada, töökoja hinnang oli, liiga vähe klaasiliimi, klaas nühkis vastu aknapiita! Ehk siis, kui mersusid toodetaks Jaapanis, siis oleks need ka tänapäeval autod

See on nüüd küll paras jama jutt.
Tootmistehnoloogia määrab autotootja, sõltumata tehase asukohast. See kas seda autot paneb kokku John Suurbritannias või Takeshi Jaapanis, ei oma tähtsust. Tänapäeval on auto tootmine niivõrd robotiseeritud ja automatiseeritud, et see inimese roll seal on viidud täiesti miinimumi. Sellest sõltub võib-olla vaid see, kas mudelitähis tagaluugil on sirgelt liimitud.
Eriti kere koostamine ja värvimine on nii automaatsed, et inimene praktiliselt ei puutu selle protsessiga üldse kokku. Ja arvata, et inglased lasevad lihtsalt kõik üle jala on väga väär, kohapealne juhtkond koosneb jaapanlastest.
Üldiselt oleks kasulik mõne autotehasega tutvusmituur teha.

Ilmselgelt ajab austatud kaasfoorumlane jama! 2007 aasta sedaan Accorditel mädanevad tagasilla talad ära, Jaapanis toodetud universaalidel seda ei juhtu. Nii lihtne ongi.

Ja tõendeid, peale lihtsameelesetele mõeldud Audi reklaamteksti, tal ka pole esitada.

[AMvA]

Ja tõendeid, peale lihtsameelesetele mõeldud Audi reklaamteksti, tal ka pole esitada.

Ootame jätkuvalt ja põnevusega infot, millise auto mootori võimsust piiratakse, kui tagapirn läbi põleb

[AMvA]

Ilmselgelt ajab austatud kaasfoorumlane jama! 2007 aasta sedaan Accorditel mädanevad tagasilla talad ära, Jaapanis toodetud universaalidel seda ei juhtu. Nii lihtne ongi.

Ma ei tea, kas kogu sinu info, mis sa siin postitad on niisama ebatäpne, aga 2007 aasta Accordi ei ole kunagi Inglismaal toodetud, ei sedaani ega universaali.
https://en.wikipedia.org/wiki/Honda_UK_Manufacturing
Lisaks võtisn mõne auto24 müügis oleva 2007 sedaan Accordi ja lasin VIN dekoodrist läbi, kõigi puhul näitas tootmistehaseks Sayama Japan

[retti]

Õnnestus ühelt pildilt näha USA presidendi auto rehvi marki.
Ei midagi erilist silmaga nähtavat - Goodyear Regional RHS II 9,5R17,5”
Tõsi - pildil oli ainult esirehvi e. juhtiv rehv.

[Sam Beaver]

..kuidas olid teostatud kuulikindlad rehvid Hitleri autol ja kuidas Stalini omal?

Kuulikindlad nad ilmselt ei olnudki, pigem mingid run flat tüüpi rehvid. Ilmselt siis hästi paksu küljega suhteliselt kitsad diagonaalrehvid, vast ka rehviäärtel rõngas vahel et rehv velje pealt maha ei tuleks.

Screenshot_20211008-153131_Chrome.jpg (69.87 KiB) Vaadatud 1155 korda

[Kirs]

https://www.auto24.ee/soidukid/3584276

Kui teil on ülearune 30 tuhat, siis võite saada Koit Toome räigelt tuunitud Mitsubishi Lancer Evolutioni omanikuks.
Maanteeameti taustapäringu järgi see ümberehitus legaliseeritud pole, st on omavoliline.
Ja taolist ilmselt ei saa ka ametlikuks teha. Vähemalt Eestis mitte.

Auto omab ju nii kehtivat ülevaatust kui ka liikluskindlustust. Täiesti legaalne sõiduk.

[vanahalb]

Kui jumal nüüd mälu annab siis võin nädala lõpus, uue alguses, võtta keemilise koostise analüüsid Rootsis ja Belgias tehtud Volvodest (pāris igivana Volvo 343 ei julge lubada), mingist suvalisest armatuurijupist, laevaterasest millest Kariibi mere jaoks kruiisilaevu tehakse ja enda MB Sprinterist
Need algavad Fe %, C% jne.

Sonkisin natuke neid autosid ja valikusse sattusid identsed Volvo V 70 mida tehti nii Belgias kui Rootsis kokku 4 tk, (1996-2000) üks Hollandis tehtud S 40 umbes samast ajajärgust (ilma roosteta detaili seal polnudki) , Rootsis tehtud V 70 Cross Country peale 2000 a, vana Volvo 240 (mõni üksik koht oli roostes), tuntud roostekäkk E klassi kurvasilmse MB ja mu enda Sprinter millel üks roostehakatis küljeseinal juba on.
Armatuurijupi unustasin āra

No ma nende teraste koostises mingeid drastilisi erinevusi küll ei suutnud tabada. Mõõtsin kaasaskantava analüsaatoriga . Süsinikusisaldust see ei näita, näitab aga räni (kasutatakse terase rafineerimisel) ja metallide sisaldust mõõdetud kohas.

Cross Country:
Fe - 98,45
Si - 0.83
Zn - 0,23
Ti - 0,20
Cu - 0,13
Mn - 0,10
Co - 0,05

Teised Volvod olid sarnased, Fe 98,09 -98,84, koobaltit (kasutatakse ka ziletiterade tegemisel) oli kõigis Volvodes peale Hollandi S40 - ne , samas oli koobaltit aga ka kurvasilmses mersus mis legendaarne roostetaja on. Titaani paistis ainult Cross Countrys ja Sprinteris ja selles E-mersus mis uuema aja autod on. Üüratut titaanisisaldust näitas ka Volvo 240 kruntvärv - see oli tõenäoliselt titaanoksiid ehk titaanvalge mida värvipigmendina kasutatakse.
Hoopis suuremad vahed olid tsinkimisel. Ma pidin mõõtmiseks selle maha kraapima ja Cross Countryl ning V70 -tel oli tuhandeaastase riigi vääriliselt. Sprinteril oli üks koht kuudi sees juba haljaks kulunud ning E-mersul polnud seda vist üldse. S40 oli samuti kellegi koihingega mehe poolt tingitud.

Peale oma Sprinteri mida teadusele ohverdada ei raatsinud võtsin kõigilt proovid samast kohast ehk vasakult tagatiivalt.
Pigem on see kõik ühesugune autoehitusteras ja muutused on aastatega toimunud. Mitte ei ole mõni auto spetsiaalselt paremast või halvemast metallist.
See jutt puudutas ainult metallisisaldust ja võib-olla on veel mingeid komponente mis seal roostatamist mõjutavad. Süsinikku ma ei saanud mõõta ja võib- olla oli mõnele suitsukonisid ka sisse sulatatud

[vanahalb]

Kui neist Volvodest pikemalt rääkida siis mu töökohas on samuti peaukse ees märk "Volvo parking only" . Seda olen Soomes mitmel pool näinud kus võim soomerootslaste poole kaldu on . Kòik teised autod pargivad kuskil maja taga, silma alt ära.
Ükskord üks töökaaslane kūsis et kaua ma nende Mersude ja Audidega veel sõita kavatsen, tule ometi inimeste sekka. Ma küsisin vastu, üldse mitte pahatahtlikult, lihtsalt mälu värskendamiseks et eks olnud ju nii et Rootsis sõideti alles hobusevankritega kui Saksamaal oli juba 20 aastat autosid ehitatud? Ja seda ajavahet pole siiamaani suudetud tasa teha?

Vanem mees juba oli, ma vaatasin esimese ehmatusega et nüüd kukub jala pealt. Mõtlesin juba et no nüüd läheb lõpuks seda defiblaatorit vaja mille ükskord peale meditsiinikoolitust kontorisse ostsime ja ei tea kas aku on ikka täis . Aga toibus ise sellest matsust ja seletas Volvo ajaloost peaaegu sinna hobusevankrite aega välja.

Kui akf OLAVI nende väikeste Volvode all mõtles Hollandis tehtud S40 - neid siis need polevat mitte Volvod vaid Mitsubishi Carisma põhjale tehtud monstrumid, roostetavad nagu kurat ja ükski rootslane neid ei taha. Veel vanemad 340 -ned olid raskustesse sattunud Hollandi DAF- i sõiduautode osakond mille Volvo ära ostis . Koos algelise variaatorkäigukastidega mille juhendis oli märkus et soovitav on kodust kaugele mitte sõita.

Une pealt olevat teada et 240 ei roosteta, 340 roostetab, 850 ei roosteta, S40 roostetab, S60-80 ei roosteta

[onemanband]

Kui jumal nüüd mälu annab siis võin nädala lõpus, uue alguses, võtta keemilise koostise analüüsid Rootsis ja Belgias tehtud Volvodest (pāris igivana Volvo 343 ei julge lubada), mingist suvalisest armatuurijupist, laevaterasest millest Kariibi mere jaoks kruiisilaevu tehakse ja enda MB Sprinterist
Need algavad Fe %, C% jne.

Sonkisin natuke neid autosid ja valikusse sattusid identsed Volvo V 70 mida tehti nii Belgias kui Rootsis kokku 4 tk, (1996-2000) üks Hollandis tehtud S 40 umbes samast ajajärgust (ilma roosteta detaili seal polnudki) , Rootsis tehtud V 70 Cross Country peale 2000 a, vana Volvo 240 (mõni üksik koht oli roostes), tuntud roostekäkk E klassi kurvasilmse MB ja mu enda Sprinter millel üks roostehakatis küljeseinal juba on.
Armatuurijupi unustasin āra

No ma nende teraste koostises mingeid drastilisi erinevusi küll ei suutnud tabada. Mõõtsin kaasaskantava analüsaatoriga . Süsinikusisaldust see ei näita, näitab aga räni (kasutatakse terase rafineerimisel) ja metallide sisaldust mõõdetud kohas.

Cross Country:
Fe - 98,45
Si - 0.83
Zn - 0,23
Ti - 0,20
Cu - 0,13
Mn - 0,10
Co - 0,05

Teised Volvod olid sarnased, Fe 98,09 -98,84, koobaltit (kasutatakse ka ziletiterade tegemisel) oli kõigis Volvodes peale Hollandi S40 - ne , samas oli koobaltit aga ka kurvasilmses mersus mis legendaarne roostetaja on. Titaani paistis ainult Cross Countrys ja Sprinteris ja selles E-mersus mis uuema aja autod on. Üüratut titaanisisaldust näitas ka Volvo 240 kruntvärv - see oli tõenäoliselt titaanoksiid ehk titaanvalge mida värvipigmendina kasutatakse.
Hoopis suuremad vahed olid tsinkimisel. Ma pidin mõõtmiseks selle maha kraapima ja Cross Countryl ning V70 -tel oli tuhandeaastase riigi vääriliselt. Sprinteril oli üks koht kuudi sees juba haljaks kulunud ning E-mersul polnud seda vist üldse. S40 oli samuti kellegi koihingega mehe poolt tingitud.

Peale oma Sprinteri mida teadusele ohverdada ei raatsinud võtsin kõigilt proovid samast kohast ehk vasakult tagatiivalt.
Pigem on see kõik ühesugune autoehitusteras ja muutused on aastatega toimunud. Mitte ei ole mõni auto spetsiaalselt paremast või halvemast metallist.
See jutt puudutas ainult metallisisaldust ja võib-olla on veel mingeid komponente mis seal roostatamist mõjutavad. Süsinikku ma ei saanud mõõta ja võib- olla oli mõnele suitsukonisid ka sisse sulatatud

Ma aastaid tagasi sattusin lugema ühte ingliskeelset artiklit, mis tutvustas kurvasilmse Mersu (W210) roostetamisprobleeme käsitlevat doktoritööd. Kahjuks ei õnnestunud seda praegu siin jagamiseks leida. Igatahes, kui mu mälu mind ei peta siis selle konkreetse mudeli roostetamise põhiliseks põhjuseks oli see, et Mercedes hakkas kasutama kruntimist kere värvi sisse kastmise meetodil vee baasil värvidega. Praeguseks üldlevinud meetod, kuid Mercedes oli tollal sellel alal pioneer. Ning millega ei osatud arvestada oli see, et tolles suures lahtises värvitünnis, kuhu keresid kastetakse, leidis endale sobiva elupaiga mingisugune mikroorganism (oli ta siis bakter või seen vms). Saastunud värviga värvitud autod roostetasid.

Edit: tsink jäeti ka panemata muidugi, aga sellest üksi ei piisa, et kere niimoodi roostetama panna.

[vanahalb]

Vesivärvidega värvimine võib muidugi ka üks roostetamise põhjus olla. Üks tuttav, palju suurem autopede kui mina, ostis kuskil 2010 - ndate alguses uue Skoda Superbi. Kohe algusest peale kurtis et talle müüdi ilma värvimata auto. Ma vaatasin ka ja tumesinisel autol olid uste alumised otsad tõesti kuidagi kahtlaselt läbikumavad. Värvi oli väga õhukeselt pandud. Kolme või nelja aasta pärast kui liisingu lõppedes poodi tagasi viis olevat juba roostet ka näha olnud.

Ta ise käib oma aparaate Ukrainas värvimas. Võib-olla on odavam ka aga põhiteooria olevat selles euroliidus ei tohigi enam sellist värvi müüa millega saab autosid värvida. Tootjatel on need iseenesest küll kataloogis olemas ja neid müüakse sellistes riikides kus kliimakatastroof, rohepööre jms kedagi ei huvita.

[bodom]

Vesivärvidega värvimine võib muidugi ka üks roostetamise põhjus olla. Üks tuttav, palju suurem autopede kui mina, ostis kuskil 2010 - ndate alguses uue Skoda Superbi. Kohe algusest peale kurtis et talle müüdi ilma värvimata auto. Ma vaatasin ka ja tumesinisel autol olid uste alumised otsad tõesti kuidagi kahtlaselt läbikumavad. Värvi oli väga õhukeselt pandud. Kolme või nelja aasta pärast kui liisingu lõppedes poodi tagasi viis olevat juba roostet ka näha olnud.

Ta ise käib oma aparaate Ukrainas värvimas. Võib-olla on odavam ka aga põhiteooria olevat selles euroliidus ei tohigi enam sellist värvi müüa millega saab autosid värvida. Tootjatel on need iseenesest küll kataloogis olemas ja neid müüakse sellistes riikides kus kliimakatastroof, rohepööre jms kedagi ei huvita.

Minuteada on ainult värv vesipõhine, kruntvärvid, lakid senini lahustipõhised(nn remontvärvid). Lisaks veel, et näiteks Audi, BMW ja MB alumiiniumist detailid (kapott, esitiivad) värvitud tehases pulbervärvidega. Värvimisel annab kaitse ikka aluskrunt(EPO) ja lakikiht, värv ise üliõhuke kiht nende vahel nn värvitooni saamiseks. Pinnavärv on iseloomult põhimõtteliselt sama lakikihiga.

[AMvA]

Vesivärvidega värvimine võib muidugi ka üks roostetamise põhjus olla. Üks tuttav, palju suurem autopede kui mina, ostis kuskil 2010 - ndate alguses uue Skoda Superbi. Kohe algusest peale kurtis et talle müüdi ilma värvimata auto. Ma vaatasin ka ja tumesinisel autol olid uste alumised otsad tõesti kuidagi kahtlaselt läbikumavad. Värvi oli väga õhukeselt pandud. Kolme või nelja aasta pärast kui liisingu lõppedes poodi tagasi viis olevat juba roostet ka näha olnud.

Ta ise käib oma aparaate Ukrainas värvimas. Võib-olla on odavam ka aga põhiteooria olevat selles euroliidus ei tohigi enam sellist värvi müüa millega saab autosid värvida. Tootjatel on need iseenesest küll kataloogis olemas ja neid müüakse sellistes riikides kus kliimakatastroof, rohepööre jms kedagi ei huvita.

Minuteada on ainult värv vesipõhine, kruntvärvid, lakid senini lahustipõhised(nn remontvärvid). Lisaks veel, et näiteks Audi, BMW ja MB alumiiniumist detailid (kapott, esitiivad) värvitud tehases pulbervärvidega. Värvimisel annab kaitse ikka aluskrunt(EPO) ja lakikiht, värv ise üliõhuke kiht nende vahel nn värvitooni saamiseks. Pinnavärv on iseloomult põhimõtteliselt sama lakikihiga.

Auto värvitakse ikka tervikuna, isegi siis kui tema kere koosneb erinevatest metallidest. Nakke annab vastava krundi kasutamine. Erinevate värvide kasutamise puhul jääb alati mingi väike toonivahe sisse, mis jääks näha. Autotehases kasutatav krunt on ka vesipõhine
Tegelikult on erinnevatel värvidel igalühel ikka oma funktsioon: krunt seob ennast alusmaterjaliga ja omab teatavaid roosteinhibiitori omadusi, kui pealisvärv ja lakk on just see, mis kaitseb metalli välismõjude eest. Krunditud detail jätta kuskile välismõjude kätte vedelema, siis ei lähe kaua aega, kuni rooste hakkab välja lööma.

[Lemet]

Erinevate värvide kasutamise puhul jääb alati mingi väike toonivahe sisse

Tegelikult ei jää, sest vastasel juhul poleks näiteks võimalik ka hajutiga värviparandusi teha nii, et neid märgata poleks. Pigem on vahe selles, kes, millega ja kuidas värvib. Tehasetingimustes pn võimalik igasugused vahed välistada.

[AMvA]

Täitsa võimalik, aga üldiselt värvitakse koostatud kered siiski tervikuna, va. plastikdetailid.

Eelnev akf väide, et värvitakse pulbervärviga tulenes võib olla sellest, et autotehastes värvitakse kered elektrostaatilisel meetodil väiksema värvikulu ja ühtlasema tulemuse saamiseks, aga mitte mingil juhul ei kasutata pulbervärvi, mis on sisuliselt kuumutatud polümeer.

[Kapten Trumm]

Keresid värvitakse suht komplektsena, elektrostaatilises keskkonnas, muidu läheb värvi kolepalju õhku ja see alla langedes rikub värvipinda ka.
Et alumiiniumi värvitakse pulbervärviga, hästi ei usu, minuarust Volvode alumiiniumkapotid on värvitud sama värviga, mis ülejäänud kere (mistõttu see kipub survepesuriga üle pakkudes narmendavatest kohtadest lahkuma.

Täna on paljudel autodel keredetaile, mis pole terasplekist - vaevalt neid keegi eraldi viitsib värvida. Saavad mingi pinnatöötluse tootmise käigus ja lõpuks tuisatakse sama värviga üle.