Baieri DNAga Mini ei ole nagunii lihtne elementaarauto nagu algupärane Mini oli. Seega igasugu Corolla taolise autoga võrreldes mõttetud kiiksud ja kõrgem hind ei ole juhmus vaid see miks klient üldse selle auto ostab.
Ma ei tea, paljud siit on Miniga üldse reaalselt sõitnud.
Mina natuke olen - kui naisele autot otsisin, oli üks kandidaat.
Corollaga seda võrrelda on üldse rumalus, Corolla on igav ja iseloomutu massiauto, kelle osta on see, kes vaatab ainult sõidukilomeetri kulu ega tea autodest midagi. Mini (vähemalt Cooper tasemel) võttis mul peopesad higiseks küll. Liigub palju paremini kui mootorivõimsus eeldada lubab.
Paraku aga - sama praktilisuse küljelt hakkab ta hävima. Mina otsisin seda universaalvarianti (Clubman). Tagaistmele pääs akrobaatiline, pagasniku maht võrdub nulliga, igasugu elektroonikavidinad jupsivad (ükski proovisõit ei möödunud ilma, et mingid hädatuled armatuuris poleks süttinud). Ja noh, töökindlusuuringutes on ta lõpuosas.
Pole BMW vääriline kvaliteet, ütleks. Ja noh, kui mootorid on Pauguoti omad, siis pole rohkem tahtagi - jupsibki nagu pauguott.
Lõppes valik sellega, et naine sai Korea supermini ja kahe aasta jooksul pole seal peale hoolduse muud teha vaja olnud. Ja antud mark on oma klassis töökindluse edetabeli tipus. Mul on neid muterdamise projekte kodus küll ja ühte pidevat remonti vajavat igapäevaautot meil enam tarvis polnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
