Autotehnikateema

[Hydrazine]

Njah, eks tasapisi hakkavad sündmuse asjaolud selgeks saama. Aga vahetult peale seda sündmust kogu stseeni nägemine oli natuke koledamaiguline. Aga puur oli tõesti terve, kuigi esiklaasil oli ju ämblikuvõrk ka, kas mingi lahtine asjandus lendas sinna või pani juht peaga kolaka, et turvavöö ei olnud kinni? Ma ei märganud lõtvasid turvapadjakotte, ega ma ju nina vastu klaasi ka uurima ei läinud, see oleks sellise sündmuse puhul pisut ebaviisakas. Ja delfist ei taha selliste asjade kohta üldse lugeda...
Igatahes, ma ei oska muud öelda, kui inimlikust seisukohast mulle sellised juhtumised ei meeldi, aga neid on juhtunud ja juhtub ilmselt veelgi, elu on selline.

[mx77]

Kusjuures nüüd mulle meenub, et ma ka ei näinud turvapatju. Sellise laksu puhul oleks nad pidanud lahti olema. Osadel autodel ei avane turvapadjad, kui rihmad on lahti, aga sellisest laksust lahtise rihmaga oleks vähemalt haiglareis olnud. Leedu toode jälle äkki?

[Hydrazine]

Mul oli kunagi Opel Vectra istumise all... kui natuke uurima hakkasin selle turvasüsteeme, siis ütleme, nii, et pea kaldus veidi viltu ja suu läks küsimärgikujuliseks. Pisikesed pürokassetid turvarihmade pingutamiseks, esimesed turvapadjad, külgmised... kõik see jant on seotud mingi udupeene softiga ja arvutiga. Tunne oli, et sa istud plahvatava pürosegu keskel. Lisaks ju kogu see arvutianalüüsi värk, andur on ju tooli all ka, et kas on keegi peal, andur, et kas on rihm kinni, ja siis nuputab udupeene soft, asendinurga, kiiruse, negatiivse kiirenduse ja kurat teab mille järgi veel kas lasta padjad lahti või mitte.
Aga noh, Opel... odavapoolsem auto siiski, minu käe all läks esidiffer laiali, kohe vägevasti, viskas killud läbi korpuse, õli väljas jne...
Hea oli see, et suht odavalt sai selle uuesti üles putitada, sest selgus, et vanemate Opelite käimakasti/difri sisu on identne, korpuski vanemalt Opelilt sobis, oli vist vaid sidurivahe, et kas saab ketast vahetada ilma, et kast maha võtta või mitte. Mingi jupi pidi ka sidurivõllist maha nüsima.

[Kapten Trumm]

Kui palju olekski ohutumad mingid 15 aastat vanad turvapadjad oma vanaks läinud pürotehnikaga (tehas nõuab vahetamist max 10 a takka)?
Näiteks laeva varustuses oleva häda-pürotehnika garanteeritud kasutusaeg on ainult 3 aastat.

Mul oli kunagi Opel Vectra istumise all... kui natuke uurima hakkasin selle turvasüsteeme, siis ütleme, nii, et pea kaldus veidi viltu ja suu läks küsimärgikujuliseks. Pisikesed pürokassetid turvarihmade pingutamiseks, esimesed turvapadjad, külgmised... kõik see jant on seotud mingi udupeene softiga ja arvutiga

Ja ongi - ja operatsioonid selle turvapadjandusega on ka puhas esinduse bisnes, näiteks mahavõetud roolirattaga kogemata süüde sisse keerates jääb sul turvapadja tuli põlema ja maha võtab selle esindus (muud elektrikud ei saagi) 30 euro eest. Nagu on ka turvavööde kinnitamiseks vajalikud poldid spetsiaalse keermega (et sinna ei topitaks poldipoe omi) jne jne.

[Hydrazine]

No et juttu jätkuks....

Kas mitte Volvo 850'il algusaastatel ei olnud suuri probleeme turvapatjadega? Mälu järgi oli ju mõnigi intsident kus juht sai litaka näkku rahulikult kruisides.

[Kapten Trumm]

Meie ettevõtte automaatik tegi asja selgeks lihtsalt - autodel hakkasid raskesti tuvastatavad elektrikalad peale siis, kui mingite oomide ja voltidega andureid ning 2-12 volti pinget juhtmetes hakkasid 90ndate teises pooles asendama igasugu omavahel suhtlevad elektroonikaplokid ja autosse ilmusid "võrgujuhtmed". Voolud kadusid olematuks ning väikegi niiskus või oksiid kuskil pistikus, mis 12 volti oluliselt ei koti, võib sul auto teeäärde jätta. Minu autol näiteks on selline isetumenev tahavaatepeegel (ei saa enam nupust ära keerata, kui tagasõitja kaugtuled pimestavad), mis lihtsalt jukerdab. Ise midagi parata ei saa, nagu raamat ütleb "apply to nearest dealer service" ja seal tehakse mingi reset mingile jubinale ja paar kuud jälle töötab

Mul pole 80ndate vanakooli elektroonikaga autod ainsatki korda tee peale jäänud, kuid "intelligentsete" autodega on kord paari aasta takka ikka tulnud nööriotsas kuskile vedada.
On selleks põhjuseks siis mingid ikalduvad joodised elektroonikaplokis või mõni järjekordne "sassi läinud" elektroonikavidin. Kipun arvama, et ka sõjatehnikaga on samamoodi, seepärast MiG-21 võibki seista lumehanges ja läheb alati käima, aga Gripenil elab Saabi avariimeeskond alaliselt baseerumislennuväljal.

[Hydrazine]

Njah Trumm.., MiG-21 on ka veidi vähe vana raud juba.
Moodsate AESA pulsiivsetele radaritele on MiG-21 nähtav nagu metallist laudauks juba 100km peale.
LPI tüüpi radariga võtab selle MiG'i maha, nii et ei saa aru ka kust laks tuli, kui mõni ägedam modifikatsioon AMRAAM'ist oleks vastaseks ja AWACS ka, siis ma paneks kiivri pähe ja ütleks relvavendadele hüvasti sõbrad kui peaks MiG-21 kabiini ronima.

Gripen ka jukerdab vahest, aga nii nagu siiani teada on, on tal parim datalink, mis eri lennukite vahel infot vahetab ja kordineerib. Gripeni taktika on üsna huvitav, harjutavad nad ju seda, et üks on peibutis ja teine laseb täielikus radarivaikuses, ja Gripenil on ka AMRAAM pardal, isegi suht viimsed versioonid.

Venelased üritasid seda MiG-31'ga, et neli lennukit kordineerivad rünnakut, aga see olla süsteem, mis vahest toimib ja vahest mitte.

[Tegelane5]

Kui palju olekski ohutumad mingid 15 aastat vanad turvapadjad oma vanaks läinud pürotehnikaga (tehas nõuab vahetamist max 10 a takka)?
Näiteks laeva varustuses oleva häda-pürotehnika garanteeritud kasutusaeg on ainult 3 aastat.

Tuttava 94nda või 95 nda aasta Audi 80 nel padjad toimisid korralikult, mingi kaks suve tagasi kui 70 nega puusse läks.

[Kapten Trumm]

Njah Trumm.., MiG-21 on ka veidi vähe vana raud juba.

Tõestisündinud lugu, glasnosti aeg kuskil 1990. a paiku.
USA relvajõudude järjekordne viisakusvisiit, külastatakse ühte polaarjoone tagust lennuväebaasi.
Õhtul võeti pika laua taga viina, akna taga tavapärane Siberi lumepurgaa.
Hommikul viiakse külalised lennuväljale, kus valvekarponiirides seisvatest MiG-idest paistavad vaid ninaotsad ja sabatipud.
Ameeriklaste rivis näod sellised
Juu nõu, meil alaskal kah sometimes Eff-sikstiin gets graunded bai snõu, juu nõu, hai-tehh problems.
Vahepeal traavis kohale vatiriietes ja kubemeni viltides vene sõdurite rivi "lõu tehh" luudade ja labidatega, asudes teisaldama neid lennukile kogunenud lume tonne.
Osad sõdurid koukisid luua abiga lund lausa mootoridüüsist, sest seda kattev present oli öösel ära lennanud.
Kogu üritus käis erinevas käändes ja kontekstis "mattide" saatel.
Ameeriklaste näod muutusid rivis selliseks:
Kui poole tunni pärast kohe esimesel katsel MiG-idel hääled sisse läksid ja peale väikest soojendamist ning kabiiniklaasi siseküljelt piloodikindaga jää nühkimist need suure lumetolmu pilve saatel startisid, oli ameeriklaste rivi juba selliste nägudega:
(keegi enam Alaskast ja "eff sikstiinist" ei rääkinud).

[Hydrazine]

Ma võin eksida aga kas MiG-21 pole oma modifikatsioonides enim toodetud hävituslennuk?
Sinna ei saadud küll kunagi head radarit külge, Kopyo vms selle nimi oli jäi ikka hiljaks. Rumeenlased üritasid midagi ulmelist aretada sellest Israeli abiga, aga esimene katselennuk kukkus ju puruks.

[Kapten Trumm]

MiG-21 on ikka enim toodetud supersooniline hävituslennuk, koos litsensi vms kamaga ca 14 000 masinat
Enim toodetud reaktiivhävitaja on aga MiG-15, kogu kamaga ca 18 000 masinat.
Läänes enimtoodetud reaktiivhävitaja F-86 ja enim toodetud supersoonilne F-4.
Enim toodetud hävituslennuk on ametlikult hoopis Messerschmidt-109 (34 800)
(kuigi ma selle statistika vastu vaidlen, minuarust on enim toodetud Jakovlevi hävitajaid (36 700 Jak-1,3,7,9), nendel polnud suuremaid erinevusi kui erinevatel Me-109 mudelitel, mistõttu võib need propelleriga ja vineerist Jak-id lugeda rahulikult üheks lennukiks. Selle näitajaga ületab Jak natukesega Il-2 (kes on samuti ametlikult enimtoodetud sõjalennuk tänini).

[Lemet]

Kusjuures ei puudunud palju, et MiG-15 poleks sellist tootmisarvu kunagi saavutanud ning oleks asendatud "Sabre" koopiaga. Ettevalmistused selle kopeerimiseks käisid, spets konstrueerimisbüroogi ОКБ-1 oli juba loodud ja ülesanded jagatud...52. aasta suvel tuli Malenkov Stalini kabinetist välja paberiga, millel resolutsioon

«Для копирования «Сейбра» организовать специальное ОКБ-1, главным конструктором которого назначить Кондратьева».

NSVL Ministrite Nõukogu määrus №2804-1057, pealkirjastatud "Lennukist F-86А «Sabre»", tuli välja 1952. aasta 18. juunil. Selles nähti ette Kuibõševi tehases Nr.1 organiseerida OKB Nr. 1 lennuki F-86A kopeerimiseks, ehitamiseks ja edasiarendamiseks, selle peakonstruktoriks aga määrata Kondratjev. Kopeeritud lennukit taheti ehitada kolmes eksemplaris- kaks lennukatsetusteks ja üks staatilisteks ning varustada need kodumaiste mootoritega VK-1. Tähtajad olid karmid- täpselt aasta pärast, 1953 aasta juunis, tuli lennuk katsetusteks üle anda.

http://alternathistory.org.ua/ispytano- ... niya-okb-1

[Kapten Trumm]

Omas mahlas (loe lahjavõitu ettevalmistusega personal, kasutus USAF pommitajate vastu) kasutamiseks oli MiG-15 selgelt parem masin kui F-86, selline resolutsioon võis olla kas Stalini aegse õukonnnakamarilja sünnitis (kus mitte ei võideldnud masinate omadused, vaid sidemed Stalini lähikonnas) või kellelgi lollus (mida korduvalt lennunduse teemal seal esines - meenutame või võidujooksu kiiruse pärast 1940. a paiku).

F-86 paremused nagu radarkaugusmõõtja, täispööratav stabilisaator (hilistel mudelitel), konditsioneeritud kabiin ja suure laskekiirusega kuulipildujarelvastus oli vägev küll air supremacy rollis, kuid hiigelsuurte (ja oma hävitajate lennuraadiusest väljaspool) lendavate B-29'te alla kõmmutamiseks oli MiG-15 rudimentaarne pardaaparatuur ja ülivõimas kahuritest koosnev relvastus täisti adekvaatne kooslus (12,7 kuulipilduja ja üldse kuulipildujate kõlbmatus võitluseks raskepommitajatega selgus juba nii 1942. a paiku).

Täpselt samas kontekstis tuleks ka vaadata paljusid PVO-s kasutust leidnud masinaid, Lähis-Ida dogfight polnud konstruktorite eesmärk, hiigelsuurte ja tohutu soojusfooniga USAF strateegiliste pommitajate vastu kärasid telefoniposti suurused AA raketid väga kenasti ja tollaste lendavate telliskivide manööverdusvõime oli kah täiesti piisav.

MiG-15 allajäämiste põhjust kaotuste mõttes Koreas tasub ikka otsida tihendist istme ja juhtkangi vahelt (aga ka tooli ja staabilaua vahelt), NSVL WWII ässad, kes Koreas käisid, skoorisid ju jänkidest mitte halvemini, kui lihtsalt paisata järjest tulle noortest leitnantidest koosnevaid polkusid ja pärast kojujõudmist nende kogemus 100ks aastaks salastada, siis tulemus ei saagi teistsugune tulla (pilusilmsete pilootide teema isegi kõrvale jättes).

Miskipärast võib vene dokumentaalkaadrites näha, et MiG-15'd lendasid taas kolmestes lülides (no kes see idioot selle välja mõtles - mida ütles juba Pokrõskin selle kohta)?

[mx77]

Ja ongi - ja operatsioonid selle turvapadjandusega on ka puhas esinduse bisnes, näiteks mahavõetud roolirattaga kogemata süüde sisse keerates jääb sul turvapadja tuli põlema ja maha võtab selle esindus (muud elektrikud ei saagi) 30 euro eest. Nagu on ka turvavööde kinnitamiseks vajalikud poldid spetsiaalse keermega (et sinna ei topitaks poldipoe omi) jne jne.

See on ju elementaarne, turvavöö poldid on 12.9 klass, kujuta ette mis juhtuks kui keegi sinna 8.8 poldid paneb?

[Kapten Trumm]

Mitte ainult.
Turvavöö poltidel on ka väga vähe levinud keermemõõt (kas M14x1,75 vms -panen mälu järgi), et sinna ei saaks panna tavalisi, kontrollimata tugevusega polte.