Autotehnikateema

[mart2]

... Eks see Subaru ole ka samamoodi odavama hinna nimel alla lastud. Subaru "sümmeetriline nelivedu" tekitatakse nüüd elektroonika ja kahe hüdrauliliselt juhitava mitmekettalise siduri abil. ...

See sümmeetriline nelivedu on midagi muud kui siin kirjutad, Istu, hinne kaks.
Tegemist on jõuülekande füüsilise paigutusega - https://www.subaru.ca/content/7907/Medi ... etrain.jpg
Töötamise põhimõtted pikemalt siin - https://www.subaru.ca/WebPage.aspx?WebS ... ageID=5964
Ei ole mõtet tehnilist asetust ja toimemehhanismi segi ajada.

Aga sellega võime Subaru otsad kokku tõmmata, sest Politsei kasutab Škodasid.

[Kapten Trumm]

See sümmeetriline nelivedu on midagi muud kui siin kirjutad, Istu, hinne kaks.
Tegemist on jõuülekande füüsilise paigutusega - https://www.subaru.ca/content/7907/Medi ... etrain.jpg
Töötamise põhimõtted pikemalt siin - https://www.subaru.ca/WebPage.aspx?WebS ... ageID=5964
Ei ole mõtet tehnilist asetust ja toimemehhanismi segi ajada.

Sümmeetriline nelivedu oli jutumärkides, kui tähele panid.
Nelivedu, kus jõudu jaotatakse 50/50 või mingis analoogses suhtes (nt 60/40) on ja jõu jaotuselt sümmeetriline.
Politsei Skodadel kasutatav süsteem, kus normaaloludes on tegu esisillaveolise autoga (jaotus võib olla mingi 90/10), on ebasümmeetrilise jaotusega.

[Gideonic]

No eks nad võivad ju tekitada sellised kunstlikud programmid, nagu "kohaltvõtt", aga kurvisõidu nelikveolise tunnet ikka ei teki

Nende esisillaveoliste autodega, mis on neliveoliseks ehitatud, miinus on see, et veojõu jagamine esisillale pole mingit moodi moduleeritav ja vähemalt 50% jõust (siis kui haldex täiesti lukus on) on alati esiratastel,

Tegelikult on neliveoliseks ehitatud esiveolistel masinatelkasutuses ka keerulisemaid lahendusi, mis pakuvad kohati nii neliveo kui ka tagaveo tunnet ning võimaldavad ka ülekannet, kus üle 50% veojõust saab minna taha (seejuures ükskõik kummale rattale ükskõik mis vahekorras).

Lahenduseks on tagateljel kahe (tegelikult pidevalt libiseva) märja siduriga twinster differentsiaal. Sidurite asendit sätib elektroonika ja võimaldab veojõudu vahekorda mõlema ratta vahel väga kiirelt muuta (0-100% tagateljele minevast). Kui nüüd autole lisada veel ülekanne, mis paneb tagarattad keerlevad kiiremini kui esirattad (jabur, eks? aga toimib just tänu libisemisele tagadiffris) saabki tagateljele vajadusel anda ka näiteks 70% jõust, mida osad masinad ka teevad.

Range Rover Evoque oli esimene seda tüüpi differentsiaali kasutav sõiduk. Kasutusel on muuhulgas Opel Insignial ja mõnedel neliveolistel sport-luukpäradel nagu AMG GLA 45 ja Ford Focus RS ja teistel.

Pilt:


Siin videos seletatakse toimimist reaalse diffri kõrval.

Näitlikustav skeem, kuidas kurvis käitub:


Laias laastus on tegu ju tüüpiliste lülituva sillaga esiveolistega (ühtlasel maanteesõidul on mõlemad sidurid lahutatud). Käitumine kurvis on aga täiesti teine kui see mis akf AMvA ülalpool kirjeldas. Pigem on tunne nagu oleks tegu juhitavate ratastega "tagaveolise" neliveolisega.

Vabandust OT pärast aga minumeelest piisavalt omapärane lahendus, et esile tuua

[Kapten Trumm]

Range Rover Evoque oli esimene seda tüüpi differentsiaali kasutav masin. Kasutusel on ka Opel Insignial ja paljudel neliveolistel kiirematel luukpäradel nagu AMG GLA 45 ja Ford Focus RS ja mitmetel muudel masinatel:

Nu nuh.
Skoda on ju selline suhteliselt rahvalik auto.
Seal on matemaatika lihtne. Esisild on "jäigalt" käigukasti otsas. Kui tagasilla reduktori ees olev haldex (tegelikkuses mitmekettaline hüdrauliliselt käitatav sidur) oleks lahutatud olekus, siis jõu jaotus oleks 100/10. Kuna see asjandus veab ka heal teel veits järgi, siis on mingi 90/10. Kui see asjandus nüüd ära lukustada, siis jääb pool esisillale ja pool tagasillale. Vähem kui pool ei saa jääda, sest esisilda ei saa moduleerida mingit moodi. Ta on mehhaaniliselt käigukasti otsas. Uutel Subarutel nt pole - seal vahepeal on üks hüdrauliliselt käitatav mitmekettaline sidur ja kui me peame vajalikuks, siis saame ka esisilla üldse ilma jõuta jätta.

See muidugi pole seganud ajakirjanikke kirjutamast (ja ehk ka autofirmade PR tegelasi liialdamast), et VWA/Skoda mis iganes teeb kohe 90/10 kuni 10/90, aga tegelikkuses natuke järgi mõeldes pole see eriti võimalik.

mis pakuvad kohati nii neliveo kui ka tagaveo tunnet

Senikaua, kui meil on olemas võimalus kuidagi reguleerida sillale kantavat jõudu, siis tegelikult enamasti teeb seda trikki ikka elektroonika, lihtsalt selle moodulisse on sisse progetud x eri olukorda. Näiteks kui tekib olukord, et juht tahab teha libedal kannapööret, siis eeldusel, et stabiilsuskontroll on välja lülitatud, siis teatud sisendite väärtuste korral lükatakse elektroonika abil see haldex lukku ja samaaegselt pidurdatakse läbi ABS-i esirattaid (ilma, et juht teaks) ning auto liputab tagumist otsa nagu vaja. Üldse mingit maagiat selles pole.

Antud trikk polnud algsete haldexitega võimalik, sest need vajasid töötamiseks teatud kardaani pöördeid, et tekiks siduri juhtimiseks õlisurve. Tänapäeval hoiab seal elektriline pump kogu aeg surve üleval ja kui käsk tuleb, siis tehakse murdosa sekundi jooksul selle siduriga seda, mida progetud on.

Mul on kodus üks viskoneliveoga Rootsi pereauto, ka sellega saab kannakat ja donutse libedal teha. Tuleb lihtsalt arvestada, et viskosidur vajab töötamiseks teatud pöörlemiskiiruse vahet ja esiti tuleb esirattad kraapima saada. Peagi avastad, et gaasi andmisel üritab tagaots esimesest ette sõita.

[Gideonic]

Sellega nõus et neliveojutu võiks mujale kolida või pärast prügikasti visata. Teen siiski viimase täpsustuse (mille võib vabalt hiljem eemaldada)

Senikaua, kui meil on olemas võimalus kuidagi reguleerida sillale kantavat jõudu, siis tegelikult enamasti teeb seda trikki ikka elektroonika, lihtsalt selle moodulisse on sisse progetud x eri olukorda. Näiteks kui tekib olukord, et juht tahab teha libedal kannapööret, siis eeldusel, et stabiilsuskontroll on välja lülitatud, siis teatud sisendite väärtuste korral lükatakse elektroonika abil see haldex lukku ja samaaegselt pidurdatakse läbi ABS-i esirattaid (ilma, et juht teaks) ning auto liputab tagumist otsa nagu vaja. Üldse mingit maagiat selles pole.

No minu poolt ülal viidatud skeemil pole ju mingit haldeksit, pidurid ei sekku ja veojõu- ja stabiilsuskontroll on samuti peal. Kui on järsem kurv ja juht vajutab gaasi, siis vastavalt rooliasendile suunab elektroonika lihtsalt enamik mootori jõust tagumisele välimisele rattale. Tagarataste jõu- vahekorda korrigeeritakse elektrooniliselt pidevalt, suurusjärgus 100x sekundis vastavalt rooliasendile gaasiasendile libisemisele jpm. Kui kurv on piisavalt järsk siis lukustatakse tagumise väliskurvi ratta sidur täiesti (ehk antud ratas pöörlebki rohkem kui teised) sisekurvi ratta sidur võib endiselt olla 90% ulatuses lahutatud nii et sinna jõuab alla 10% kogujõust. Vähemalt fordil on selle kohta kaunis ülevaatlikt kohta reklaam-materjal kus ka numbrid kirjas. See ei ole päris tavaline piduritel töötav veojõu-suunamine.

[Vilks]

Minu lemmik 2+2 veoline on siiani GAZ-66, pole küll linnamaastur, aga maastikul sõidab küll ja enamgi. Siiani ka eestis veel elektrimeestel, geoloogidel jne. kasutuses, ainult vist 28 liitrit sajale rüüpav mootor on vähem ahnemaga asendatud.

[alari]

Piinlik lugu aga mul pole maanteel jäädes ei akutööriistu ega haamrit kaasas.

Rääkisin kunagi äiaga, kes rääkis, et vene ajal oli tal autos tööriistad ja varuosad alati kaasas - kui auto katki läks, sai kiirelt ära parandada. Enam pole tal autos tööriistu ega varuosasid - lääne autot pole tee peal remontida vaja olnud.

[Kapten Trumm]

Eks neid kõvasid mehi on tühja rehviga puksiiri küllalt tellinud, kes arvavad, et rattavõtit pole vaja ja tagavararattaga auto on üldse ajaloo ikaldus.
Ja on ka neid, kes muudkui ostavad rehvivahetuse teenust ja jäänud teeäärde, ei saa rattapolte enam selle igeriku autoga kaasas oleva rattavõtmega lahti.

[Kapten Trumm]

Sellist asja kasutas oma aja võimaluste piires Mitsubishi Lancer Evolution, nimetati AYC (Active Yaw Control).
Selle olemasolu tegi auto Subaru Impreza STI-st paremaks.

[Gideonic]

Sellist asja kasutas oma aja võimaluste piires Mitsubishi Lancer Evolution, nimetati AYC (Active Yaw Control).
Selle olemasolu tegi auto Subaru Impreza STI-st paremaks.

Just! Evo oli selle suuna teerajaaja, löks täitsa meelest ära

[Some]

Minu praegusel autol isegi on tagavararatas ja mutrivõti. Pluss tasuta autoabi nii autofirma kui kindlustusfirma poolt. Kumbagi pole seni vaja läinud, rehvid on pidanud ja viimane teelejäämine oli vist 2002a kui Opel Omegal jäätus karterituulutus ja peksis õli välja. Viimased kolm autot on olnud uued ja null probleemi.

[Kriku]

Ma olen katsunud ikka seda joont hoida, et auto oleks vanem kui naine...

Some, kui kaua sa uusi autosid enda käes pidasid?

[Kapten Trumm]

Minu praegusel autol isegi on tagavararatas ja mutrivõti. Pluss tasuta autoabi nii autofirma kui kindlustusfirma poolt. Kumbagi pole seni vaja läinud, rehvid on pidanud ja viimane teelejäämine oli vist 2002a kui Opel Omegal jäätus karterituulutus ja peksis õli välja. Viimased kolm autot on olnud uued ja null probleemi.

Olen ka Opel Omega A-d omanud mõni aasta.
Ei jäätu ja ei peksa, kui hoolas omanik võtab nii üle aasta need voolikud ja selle plastmassist klapikamrikaane maha ning peseb bensiiniga seest puhtaks.
Kui politsei sõitis Vectratega, siis esimestel (A) Vectratel oli sama viga ja talve hakul oli iga Opeli esinduse juures neid paarkümmend tükki esimesel külma hommikul remonti ootamas.

Olen enda jaoks lahti mõtestanud, et auto on kõige töökindlam, kui seda hoiab korras oskuslik ja hoolikas omanik. Raha eest auto hooldamine paraku tähendab, et ollakse huvitatud sellest, kuidas sinult lihtsa liigutusega 100 eurot saada, mitte sellest, et sa teele ei jääks.

Minu tööautol (2017, läbisõit 70 tuhat) lendas kuu aega tagasi differentsiaal nii laiali, et käigukasti hammasrattad särasid alt vaadates, õnneks oli veel garantiiaeg ja esindus vahetas selle 3000 eurose käigukasti kobisemata välja, aga noh mõni aasta hiljem laseks selline asi keskmise pere pankrotti vist.
Mul on kõige vanem auto olnd 35a vana ja taolisi pauke, peab tunnistama, pole mul juhtunud. Suurim pauk on olnud siduriketta laiali lendamine.

[Some]

Kia Optima 3 aastat, Kia Soul 2,5 aastat (mõlemad seitsmeaastase garantiiga) Praegu Seat Ateca juba 1,5 aastat vana. Mul firma maksab autokompensatsiooni nii, et €300 liisingu ja kaskokindlustuse eest ei tundu palju. Meelerahu, et mingite ootamatute väljaminekutega ei pea arvestama maksab ka midagi. Vanade autodega tuli pidevalt mingeid planeerimatuid üllatusi ette.

[Kapten Trumm]

Eks ta enamasti ongi nii.
Kui inimestel kohta pole ning auto ehitust väga ei jaga, siis kujuneb vana auto pidamisest jamade org.
Mina nt seda Opelit ostes teadsin juba ette, mis vead sellel on ja käisin need kohad ka üle - seepärast ei jäänud ka teepeale.