Autotehnikateema

[hjl85]

OT: minu isal oli selline "maantemuhk" ja kollast värvi. Maale sõites mahtusid sinna: mina, isa, ema, vanaema ja meie koer + asjad katusel. Iga 20-30 km jahutuspeatus (olenes õhu temperatuurist). Lahemaal, enne suvilat asus Nõmmeveski tõus, seal käsutas isa meid alati autost välja, et auto end üles veaks. Oh aegu ammuseid. Ja kohale jõudes veetis isa ülejäänud päeva mootorit näppides.
Vabandust OT pärast.

[hjl85]

Jah ma tean, et teatud inimesed ei taha uute autode tehnoloogiat vastu võtta ning arvavad, et üle 4 käigu pole vaja või, et suur mootor loeb rohkem, kui väiksem turbomootor.
Aga oleks aeg sellest kiviajast välja tulla ja aru saada, et tehnoloogia võidab, uued väiksemad turbomootorid, koos uute rohkekäiguliste käigukastidega on kiiremad igast asendist, üldkokkuvõttes.

Midagi nii lolli pole pikka aega lugenud. Aga milleks siis jahud teises teemas RS6-test jne. Parem osta mikromootiritega kärusid-need ju tipptehnoloogia ja suuremahulisi mootoreid ei ole vaja .
Ja sulle üllatuseks-suur mootor loeb rohkem kui väike mikromootor. Kõik oleneb pöördempomendist ja käigukasti häälestatusest.
Need 6+ käiku jms on kõik puhtalt nn rohelise teema tõttu (väiksem kütusekulu ja seega ka co2)ning mikro turbokad jookseksid muidu kiiresti piirajasse.
Ning millest ja millistest nad kiiremad on? Mida sa omavahel võrdled?
Võtame 1994 aasta mb500E. 240 kw, 4 käiku 0-100 5,5 sek. Seega sinu väide, et väike punn on sellest kiirem on vale. Lisaks loeb kõik keskkonnast kus kasutada (maantee, linn jne). Mikromootor hakkab juba lõhki lendama ja jõud kaob 120 + pealt, suur mootor veab rahulikult edasi jne jne.
Olen omanud autosid 66 kw kuni 400 kw (4l töömaht). Pole kahtlustki kumb neist kiireim, stabiilsem,ühtalsema käigu ja dünaamikaga jne.

[Manurhin]

OT: minu isal oli selline "maantemuhk" ja kollast värvi. Maale sõites mahtusid sinna: mina, isa, ema, vanaema ja meie koer + asjad katusel. Iga 20-30 km jahutuspeatus (olenes õhu temperatuurist). Lahemaal, enne suvilat asus Nõmmeveski tõus, seal käsutas isa meid alati autost välja, et auto end üles veaks. Oh aegu ammuseid. Ja kohale jõudes veetis isa ülejäänud päeva mootorit näppides.
Vabandust OT pärast.

Muhk oleks tänapäeval ideaalne ökoauto. Kui tootmiskvaliteet ja -täpsus oleks tänapäevane ja "lastehaigused" (ülekuumenemine, alatasa jukerdav soojendus) välja ravitud, palju tavalisele inimesele, kes pidevalt pikki vahemaid ei sõida, vaja olekski. Plaste on minimaalselt (ainult juhtmete isolatsioon, osaliselt polster ja istmed dermatiinist, armatuurlaual väheke karboliiti), suuremalt jaolt lihtsalt stantsitud plekk. Lihtne ja odav toota ja ühel päeval ka lihtne utiliseerida, kuna probleemjäätmeid samahästi kui polegi. Taolisest V4 mootorist annaks 50hj suurema vaevata kätte saada. Idealne sõiduk linnalähedasest küprokkülast linna tööle või poodi sõitmiseks. Tippkiirus ~120 km/h oleks samuti tegelikult piisav, palju on tänapäeval enam kohti, kus kiiremini sõita on lubatud.

[parkija]

Maanteemuhk ehk ZAZ 965 : käigud käisid nagi VAZ tüüpi autodel , peegelpildis käisid käigud 40 hj ZAZ 968 l . Maanteemuhk mingit sõidumõnu ei pakkunud - jäik esivedrustus , väga kitsas jalaruum juhile , mul on neid 2 tk. olnud . Bensiini läks ka reipalt 7- 8 liitrit keskmiselt 100 kilomeetri läbimiseks , remontida sai pidevalt .

Opel Vectra B , need 2,2 l bensiinimootoriga autod läksid kõik vähemalt üle 225 km/ h välja , mõnel olevat lausa 250 km/h "kellale" saadud . Omas ajas olid need väga head autod .

Mootorrattaga auto eest ära sõita , järjekindlalt sõideti , eriti kui peale Vectraid Nissan Primerad tulid , neist mõni harv läks 200 km/h välja . Nii mõnigi politseinik ei hakanud üldse Primeraga mootorratast püüdma . Tsikliga täiskiirusega sõita ja veel pikka maad , see nõuab väga kõva füüsilist jõudu ja vastupidavust , bikega kiirusel 200 + nii kui end tuuleklaasi tagant kergitad , tahab tuul mootorratturi sadulast minema pühkida .

[Manurhin]

Maanteemuhk mingit sõidumõnu ei pakkunud

Iga asi tuleb asetada omasse ajastusse, omasse konteksti. Jah, Volga või Moskvitšiga sõita olnuks muidugi mõnusam, aga küllap muhumees ka vaikselt muheles kui vihma ja läbilõikava tuule käes läbimärjast jalgratturist või bussipeatuses külmetavast jalamehest mööda sõitis. Ja viimased kadestasid mis kole - mis temal viga, tal ikkagi auto .

[parkija]

Mis seal muheleda , kahju loodusjõudude käes vaevlevast inimesest . Muhk omas ajas mingi pärl polnud , praegu hobisõidukina neid käigus hoitakse . Muidugi , remontida oli lihtne kui vaid varuosasi oleks võtta olnud , mootor maha ja peale siduriketta vahetuseks oli kahe mehega 25 minutit .
Oli ikka tahtmist ... .

[OLAVI]

Mis seal muheleda , kahju loodusjõudude käes vaevlevast inimesest . Muhk omas ajas mingi pärl polnud , praegu hobisõidukina neid käigus hoitakse . Muidugi , remontida oli lihtne kui vaid varuosasi oleks võtta olnud , mootor maha ja peale siduriketta vahetuseks oli kahe mehega 25 minutit .
Oli ikka tahtmist ... .

Üks tudengitüdruk, kes esimest korda iseseisvalt remontis masinat, vahetas sapaka siduriketta raamatu abiga iseteenenduslikus garaažis tõstukil tööpäevaga ära.
Eks talle sai proovitud ka abi pakkuda aga ta tõrjus kaugemale, sest tahab selle töö ISE ära teha.

ohh, ajan nüüd vana sapaka töökotta ja aretan talle mingi vähemalt kümnekäigulise kasti külge.
siis läeb lõbusaks, foori taga keegi järgi ei jõua ja mendi eest sõidan ka lõdvalt ära.
või paneks üldse mingi viiskümmend käiku, siis saaks orbiidile hulka kiiremini kui space-x.

Siin on mehed 50cc silindrile 6 käigulised käimakastid pannud ja saavutanud kiirusi kuni 200km/h:
http://www.dyr4ik.ru/forum/viewtopic.php?t=256
https://www.google.com/search?q=riga%20 ... 30&bih=518

[klemmikas]

Jah ma tean, et teatud inimesed ei taha uute autode tehnoloogiat vastu võtta ning arvavad, et üle 4 käigu pole vaja või, et suur mootor loeb rohkem, kui väiksem turbomootor.
Aga oleks aeg sellest kiviajast välja tulla ja aru saada, et tehnoloogia võidab, uued väiksemad turbomootorid, koos uute rohkekäiguliste käigukastidega on kiiremad igast asendist, üldkokkuvõttes.

Midagi nii lolli pole pikka aega lugenud. Aga milleks siis jahud teises teemas RS6-test jne. Parem osta mikromootiritega kärusid-need ju tipptehnoloogia ja suuremahulisi mootoreid ei ole vaja .
Ja sulle üllatuseks-suur mootor loeb rohkem kui väike mikromootor. Kõik oleneb pöördempomendist ja käigukasti häälestatusest.
Need 6+ käiku jms on kõik puhtalt nn rohelise teema tõttu (väiksem kütusekulu ja seega ka co2)ning mikro turbokad jookseksid muidu kiiresti piirajasse.
Ning millest ja millistest nad kiiremad on? Mida sa omavahel võrdled?
Võtame 1994 aasta mb500E. 240 kw, 4 käiku 0-100 5,5 sek. Seega sinu väide, et väike punn on sellest kiirem on vale. Lisaks loeb kõik keskkonnast kus kasutada (maantee, linn jne). Mikromootor hakkab juba lõhki lendama ja jõud kaob 120 + pealt, suur mootor veab rahulikult edasi jne jne.
Olen omanud autosid 66 kw kuni 400 kw (4l töömaht). Pole kahtlustki kumb neist kiireim, stabiilsem,ühtalsema käigu ja dünaamikaga jne.

Kui midagi tarka öelda pole, siis hakkad lihtsalt sõimama?
Lolli juttu räägid sa paraku ise, lisaks on sul arusaamisega väga suured raskused, kust sa küll loed välja, et lahja mootor võiks võimsast paremini kiirendada?

Ma pole mitte kuskil öelnud, et lahja mootor võimsast kiirem on.
Ma rääkisin kogu aeg sellest, et sama mootor, rohkemate käikudega kiirendab paremini, sest rohkemad käigud jagatakse ära, mistõttu tekivad 1-2 käik aeglasemad, mis tähendab ka paremat kiirendust tänavaautol.
Loomulikult on siin alati agasid ja erinevaid ehitusi, aga nii see laias laastus on, muidugi lisaks annavad need käigud ka ökonoomsust.
Kuid lisaks 0-100 kiirenduse paranemisele, annavad rohkemad käigud ka võimaluse igast asendist paremini kiirendada, kui enne, sest on võtta rohkemate kiiruste pealt stardiks, sobivam käik.
Ilmselt käib selline inseneriteadus sulle juba üle jõu, kui sa elad alles maailmas, kus on 4 käiku autodel.

Lisaks see piirajasse jooksmise jutt on sul väga loll.
Automaatkastid kiirendavad nagunii nendes pööretevahemikus, kus on õige, pole vahet, kas väike või suur mootor ja automaatkast ei lase kuskil neid pöördeid piirajasse, kui ta on õigesti ehitatud.
maksimumkiirenduse saavutamiseks ei lasta pöördeid piirajasse.
Ega lahjem mootor ei pea maksimumkiirenduseks rohkem pöördeid laskma, mõlemad lasevad pöörded sinna 7000 alla välja enam-vähem.


Sinu räägitud MB kiirendus on siiski pigem 6 sekundit midagi, aga mida see näitama peaks? Mitte midagi.
Lisaks on see auto 235kW.
Samuti ära aja andmeid vaadates sassi 0-60 mph kiirendus 0-100 km/h kiirendusega.

Sinu ülbe jutt peegeldab ilmselget harimatust antud vallas, vana aja tehnoloogiasse liiga kiindunud ja viitab väga vastavat tüüpi liiklejale.


Mida sa selle suure mootori lugemisega tahtsid öelda?
4 liitrine mootor ei loe midagi, kui 2 liitrine turbomootor on igast asendist sellest üle.
Näiteks Mercedes-benz amg A45
2,0 285KW turbo
kiirendus 4 sekundit
https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4637&sr=1&m=3

[klemmikas]

Veel kõvem näitaja on Mercedes-AMG GLA 45 S maastur
2,0 310kW ja 500 Nm pöördemoment.
vana ilma turbota 4 liitrine mootor kopitab selle kõrval.
https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4656&sr=1&m=3

[Kriku]

Umbes lehekülg vastastikuste solvangute saatel kulgenud teemavälist juttu eemaldatud.

[OLAVI]

Nõukaaja autoostul oli üks omapärane fenomen värvi valikul, mida tänapäeva inimesed ei oska ettekujutada.
Nimelt uue (kasutatud) auto ostmisel otsiti sama värvi autot nagu oli eelmine auto, et autovahetus kadedatele naabritele silma ei torkaks ja ei annaks neile põhjust miilitsasse kaebama minna.
Tihe autovahetus äratas organite liigset tähelepanu.
Auto mudelinumber polnud seejuures oluline, sest penskarid neil tavaliselt vahet ei teinud.

Eraettevõtlusest:
86´ndal aastal tegeles mu sõber õmblustööga ja müüs täikal oma toodangut. Ta pandi valiku ette, et kas lähed kinni aastateks spekulatsiooni eest või hakkad koputajaks. Ta põgenes Eestist.

Põllumajanduses juhutöödel teenisid lapsed 5rbl ja mehed kuni 15rbl päevas.
Eramaja ehitusel juhutööl pärast tööpäeva kella 17-21 töötades sai teenitud 10rbl õhtuga.
Kui riigihind VAZ01 oli 5500rbl, aasta vana masin 6-7000, siis 15 aasta vanune läbiroostetanud põhjaga auto eest küsiti 2500rbl.
Siit saab arvutada, et kui mitu tundi oli vaja auto ostmiseks tööd teha.

[vanahalb]

Mootorrattaga auto eest ära sõita , järjekindlalt sõideti , eriti kui peale Vectraid Nissan Primerad tulid , neist mõni harv läks 200 km/h välja . Nii mõnigi politseinik ei hakanud üldse Primeraga mootorratast püüdma .

Primeraga jah on keeruline Enamasti käis see nii, et mootorrattur suutis nägemisulatusest välja sõita, keeras kuhugi kangi alla või võsa vahele, jäi seisma ja politseiauto pani vilkurite sähvides mööda.
Kui need riistad juba enam-vähem võrdsed on läheb mootorratturil raskeks.

Mootorratta ja vormeli võrdlemine on tavaliikluse jaoks liiga ekstreemne. Küll aga on Nürnburgring Saksamaal selline rada kus saab vist igaüks oma võimeid proovida kui pileti ostab. Proovitakse ka, alates vanadest hainina bemaritest kus terve seltskond kaasas on.
Aga kui ma ikka õigesti olen vaadanud siis parimad ringiajad on välja sõidetud autodega. Selliseid Kawasaki Ninja vs Porsche Carrera videoid on küll ja veel kus mootorratas täpiks kaob et siis kurvilisemal lõigul lausa jalus kakerdada.

Ma eeldan, et sangas on olnud mitte "vanahalvad kes nagunii sòita ei oska" vaid need "kes seda enne ka on teinud "

[Hydrazine]

Ja mida ma veel mäletan, et 350 kuubikulise Jawa'ga oli miilitsa eest ärasõitmine täiesti tavaline tegevus. Endal pole sellist viimase "malli" 350 Jawa't olnud aga miilitsa "sidrunil" polnud selle vastu mingit lootust kui just mootorattur mingit viga ei teinud. Kella peal oli tal küll lõpp 180, aga ega ta niipalju ei läinud, isegi kui oli olulisemalt kergemaks tehtud. Aga "sidrun", kui 100 läks oli juba väga hästi, miilitsa žigulidega oli asi juba keerulisem ma mäletan, et suuremad poisid rääkisid. Ja siis on mälestus sellest ajastust kuidagi kujunenud, et miilitsad kohe eriliselt kottisid Jawa'sid. Levinud võte olla olnud, et parem jalg piki sadulat ja jalalaba numbri peale, vasakuga vaja ju käiku vahetada ning siis punn põhja kui märkasid miilitsamasinat. Žigulid üritasid ikka järgi tulla aga "sidrunid" ei hakanud üritamagi "paljudel" juhtudel.

[retti]

Ja mida ma veel mäletan, et 350 kuubikulise Jawa'ga oli miilitsa eest ärasõitmine täiesti tavaline tegevus. Endal pole sellist viimase "malli" 350 Jawa't olnud aga miilitsa "sidrunil" polnud selle vastu mingit lootust kui just mootorattur mingit viga ei teinud. Kella peal oli tal küll lõpp 180, aga ega ta niipalju ei läinud, isegi kui oli olulisemalt kergemaks tehtud. Aga "sidrun", kui 100 läks oli juba väga hästi, miilitsa žigulidega oli asi juba keerulisem ma mäletan, et suuremad poisid rääkisid. Ja siis on mälestus sellest ajastust kuidagi kujunenud, et miilitsad kohe eriliselt kottisid Jawa'sid. Levinud võte olla olnud, et parem jalg piki sadulat ja jalalaba numbri peale, vasakuga vaja ju käiku vahetada ning siis punn põhja kui märkasid miilitsamasinat. Žigulid üritasi ikka järgi tulla aga "sidrunid" ei hakanud üritamagi "paljudel" juhtudel.

Mul jooksis 350cc Jawa ka tuuleklaasiga 140 vabalt välja.
Kriitiliseks muutis kiirema sõidu hoopis rehv.
Kui tagarehviks oli Kovrovetsi 16 " Made in USSR - siis oli oma elu kallim. Põhjuseks ei olnudki niivõrd rehvi kvaliteet kui et selle rehvi profiil oli maastikul mitte asfaldil sõiduks.
Originaalrehviga võis sõita ka kiiremini.

[Kirs]

"vana" Jawa puhul 140km/h on märkimisväärne! Tehas sellele 120km/h andis. Spido oli ju siis põhjas "uuel" Jawal oli number vist 130km/h, aga too oli tegelikult veidi ka võimsam.
Nõuka ajal sai ka vörridega edukalt miilitsate, (enamasti siiski olid need ühiskondlikud, kes meid "kottimas" käisid) eest ära sõidetud. Tavaliselt käis see äksjõn ju oma küla piirides ja trumbid olid sel juhul kõik sinu taskus. Iga rada ja karjamulk oli sul nii peas, et võisid või kinniseotud silmadega neid läbi sõita Ja eks me üritasime suuremaid maanteid oma sõitudeks ikka vältida ka. 1990 õnnestus Saaremaa kaubamajast, kui nüüd väga ei eksi, siis maksis 1100 rubla seal müüdud ajaloo viimane Jawa 350/638 omale saada. Äss asi oli ikka küll tol ajal