Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Selleks, et kurvides õlipump ei jääks "kuivale", on muid võimalusi peale kuiva karteri.
Eraldi vaakumpumpasid (ilma kuiva karterita) kasutavad tihti mitte eriti vihased turboautod.
Tõsi, seal on selle peamine ülesanne toota vaakumit selleks, et pidurivõimendi saaks töötada, sest nt linnasõidul, kus mootor tiksub väikestel tuuridel, ei suuda venturi düüsiga vidin seda piisavalt anda. Tavaliselt on see elektriline ja hästi peidetud, asub nt rattakoopas poritiiva ja logari vahelises ruumis.

Ja noh, vaakumkarteri korral on juba päris suur vaakum seal, et õli (survet andvasse) õlipumpa üldse jõuaks.

[Walter2]

Selleks, et kurvides õlipump ei jääks "kuivale", on muid võimalusi peale kuiva karteri.
Eraldi vaakumpumpasid (ilma kuiva karterita) kasutavad tihti mitte eriti vihased turboautod.
Tõsi, seal on selle peamine ülesanne toota vaakumit selleks, et pidurivõimendi saaks töötada, sest nt linnasõidul, kus mootor tiksub väikestel tuuridel, ei suuda venturi düüsiga vidin seda piisavalt anda. Tavaliselt on see elektriline ja hästi peidetud, asub nt rattakoopas poritiiva ja logari vahelises ruumis.

See viimane on SAI (Secondary Air Injection) pump e. vidin emissiooninõuete täitmiseks. Tänapäeva heitmestandardiga autodel katalüsaatori kiiremaks töölehakkamiseks tagamaks heitgaaside nõuetelevastavuse ka külma mootori korral. Näit Opelitel on see väga levinud, asub just sealsamas esilogari taga ning pole see seotud pidurisüsteemi vaakumiga (kui sul Opel kodus siis võid vaadata kuskohast piduri vaakum tuleb ja kuhu SAI voolikud jooksevad).
Ülelaadimisega tavakasutuses autodel pole tavaliselt mingit vaakumpumpa vaja kuna sisselase toodab throttle sulgumise järel piisavalt vaakumit pidurivõimendi jaoks. Seda saab boosti kella pealt kenasti näha.

[Kapten Trumm]

Air pump ja vaakumpump on ise asjad. Vaakumpumbal pole emissioonidega mingit seost.

Ülelaadimisega tavakasutuses autodel pole tavaliselt mingit vaakumpumpa vaja kuna sisselase toodab throttle sulgumise järel piisavalt vaakumit pidurivõimendi jaoks. Seda saab boosti kella pealt kenasti näha.

2000ndate Volvodel on see näiteks olemas. Minu autol ka. Elektriline, asub kuskil tiivakoopas. Kui peale mootori seisma jätmist tiriseb veel, siis tasub otsida vaakumlekkeid. Samas karteri vaakumiga sel seost pole, karterituulutust toodetakse selle venturi vidinaga, mis asub sisselaske all ja tuleb iga 160 000 km järel ära visata.

https://www.amazon.com/Power-Brake-Boos ... B07JDB4C56

Toodab vaakumit kõige jaoks, pidurivõimendi vaakumtoru läheb sisselaske külge nagu tavaliselt, aga sealt on väljavõte ja see läheb "kuhugi" veel.
Osadel Volvodel on mootoripadjad muutuva jäikusega, seda jäikust muudetakse padjast sisalduva vaakumkambri abil.

Seletaks seda vajadust ehk sellega, et nt Volvo puhul on üldiselt tegemist nn madalsurveturboga autoga, mis spoolib juba tühikäigust alates ja kus mootori sisselaskes tekib vaakumit harva. Kui mootori maksimaalne pöördemoment saab juba 1800 pöördel, siis turbo peab juba madalatel tuuridel väga ägedalt puhuma. Muudmoodi selle vajadust seletada ei oska.

[KategorieC]

Saabidel (neid bensukaid ilma turbota naljalt ei leiagi) on ka vaakumpump. Just samal põhjusel nagu siin kirjas oli - pidurid jne. Seega täiesti tavaline seade kapoti all.

[AMvA]

https://www.amazon.com/Power-Brake-Boos ... B07JDB4C56

See on ju diisli oma???

[Kapten Trumm]

Bensumootoril on umbes samasugune
https://www.ebay.co.uk/itm/Volvo-V70-20 ... Sw2uhenWET

[Kapten Trumm]

Kuidas sõita loodussäästlikult?
Ostke endale nt Gaz-52, neid endiselt veel liigub.
Miks? Vajalik on madala surveastme ja madalate pööretega bensiinimootor.
52-l on see vana WWII stiilis püstklappidega (flathead) mootor.
Ehitage peale puugaasigeneraator.
Sõiduautol on see veits ebapraktiline (kasulikku koormat ei jäägi järgi).
Sõjajärgsel ajal sõideti selliste autodega küll, Siberi teede ääres pidid veel olema leitavad kohad, kus autobaasi masinad end kaseklotsidega "tankisid".

[onu juulius]

Mitte et see nüüd kuidagi energiakandjate tulevikku puutuks, aga puugaasi suudavad seedida ka tunduvalt hilisemad mootorid. Endiselt leidub mitmel pool fänne, kes viitsivad aretada.

https://www.lowtechmagazine.com/2010/01 ... -cars.html

[Fuchs]

Selliselt puiduküttele tuunitud ottomootori võimsus kahaneb minuteada päris mitu korda. Ägedam idee oleks aurumootoriga auto, sellised fännide poolt tänapäevaseks arendatud aurumootorid on kütuse suhtes paindlikumad ja omavad üüratut pöördemomenti - seega pakuvad ilmselt ka teatud sõidumõnu Paraku jah, Euro 6 normile väljaheited ei vasta

[Kapten Trumm]

Kuna 52 oli auto, millega mina sõitma õppisin, siis minuarust pole seal probleemi, kui mootor näiteks 30 hobujõudu toodab, see auto sõidab edukalt ka tühikäigupööretel ja sellele mootorile polegi hea liigselt gaasi anda (saaled lendavad). Seda 2800 pööret, mis see mootor annab (3000 pöörde peal hakkavad saaled lendama ja klapipesad puruks minema) on seal ikka suht harva vaja.

Mingil moodsamal mootoril (kus võimsus tuleb pöörete arvelt) võib see rohkem probleem olla.

[Some]

Hirmus tahtmine oleks sellise küdeva puugaasigeneraatoriga kuhugi tanklasse kabanossi ostma keerata

[Kapten Trumm]

https://www.lowtechmagazine.com/2010/01 ... -cars.html

Vaadake neid jubedusi, ütleks, et 51 või 52 puhul see seade välisdisaini väga ei rikukski, sest kastis on piisavalt ruumi

[Kirs]

Zigullile ka pagassi mahub.

[Jaanus2]

Aga teeme foorumiga kamba peale ühe puugaasigeneraatoriga Gaz-52he! Ma ei ole tehniliselt osav, aga oleksin nõus andma omapoolse rahalise panuse. Kui tegemiseks peaks minema, võiks lisada monoraatori http://www.ekoautoilijat.fi/tekstit/mon ... r-eng.html . Võimaldab kasutada toorest puitu ja kui lisada väike hakkur, võib tankida otse võsas tee ääres. Jämeda hakke peab ainult laskma enne üle jämeda sõela, mis peenikese puru maha jätab (puru pole hea). Asja ajab ära ka akuga saag, peenikestest puudest saab parajaid seibe.

[Kapten Trumm]

Zigullile ka pagassi mahub.

Talupojaloogika ütleb, et suuremast ahjust tuleb rohkem sooja - ehk siis need 2 m kõrgused tünnid seal Volvo taga olid ehk ikka seepärast, et saada piisavalt gaasi, et normaalselt sõita (vähemalt maanteekiirusel).