Autotehnikateema

[Illike]

AKF Trumm, ära räägi asjadest mida Sa arvad või oled kuskilt midagi kuulnud kuid ei tea. Kui Sa ei tea asjaolusid, siis ära targuta. Kuskil ei ole öeldud, et üle 130 ei lähe, probleem tekkis kiirendamisel. Seal on üks tobe tõusukoht, suhteliselt loll. Samas Strada della Forra peal oli oi kui tore sõita.

Et antud probleemi põhjus oli gaasisüsteemi suutmatus hoida vajalikku segukoostist, on siin üsnagi selge.
Vale segu ongi igasugu jõnksude, tühjade kohtade jne tavaline põhjus.
Ka on "pihustite puurimine" toitesüsteemi täpsuse juures suhteliselt robustset laadi tegevus. Umbes nagu karbussi düüside puurimine.
Tänapäeval tehase selliseid asju ikka elektrooniliselt ja suure täpsusastmega.

Veelkord, palun ära võta sõna teemadel millest Sa ei tea täpsemaid asjaolusid.

[Markko]

Suurimad miinused minu jaoks olid:
1. Suhteliselt nigel sõidukaugus, (isegi kui nii CNG kui bensiinipaak kokku arvestada) tuli enamikel mudelitel seal nii 450km kanti

See nüüd täiesti sõltub autost. Praegu müüdavatel Škoda Ocatviatel on jah 30 liitrise CNG paagi kõrval 10 liitrine bensupaak, mis lubab 450-500 km läbida. Eelmise põlvkonna Passatil oli 30+30 liitrit, seega täiesti mõistlik sõidukaugus. Naabrimees ostis hiljaaegu uue Volvo ja kui mälu nüüd ei peta, siis temal on CNG paagi kõrval täismõõdus bensiinipaak (50 liitrit). Kokkuvõttes ma muidugi möönan jah, et CNG paagi konstruktsiooniliste iseärasuste tõttu on täna ainult CNG-ga sõites sõidukaugus nigel.

Kui CNG miinustest veel rääkida, siis lisaks tankimisaja. Seda ca 20 kilogrammi peksab ikka päris mitu minutit paaki, bensiinijaamast tulnuna tundub päris pikk aeg.

Plussina loomulikult täna veel madal kütuseaktsiis, jääb rohkem raha autoremondi peale Ja heitgaas lõhnab ka igatahes kuidagi päris puhtana.

[Gideonic]

Sõidan igapäevaselt autoga, millel on 120 hj 1600 kg tühimassi juures, mis on täitsa Lada tasemel erivõimsus (75 hj 1050 kg tühimassi).
Tegelikult arendab antud mootor 320 Nm 1500 pöörde juures, möödasõidud käivad kuuenda käiguga nagu premium autol.

320nm 1500 pöörde juures? Oled ikka kindel? Mu masuudipress 120hj pea samade parameetritega, kuid 6 käiguga möödasõidu tegemine on huumor. Jah, kiirteel võib-olla. Minul leiab kuues käik kasutust vaid teelõikudel, kus kiirus lubatud 100+kmh. 90 töristades kuuendaga nii 1500pmin tahmad ja nögistad kõikvõimalikud sõlmed täis. Testisin, sõitsin mingi aeg kogu aeg ka 90 alas 6 käiguga. DPF puhastus juba enne 1000km läbimist tuli peale. Siis lasin järgmise vahe 5 käiguga maaanteekiirustel. Ülla-ülla, puhastus käivitus tsut-tsut enne 3000km läbimist. Ei ole see pea tühikäigupööretel plödistamine kindlasti hea. Ja ka kütusekulus ei ole 5 või 6 daga 90kmh lastes märkimisväärset vahet. Tehase poolt etteantu saavutan ilusti ka 5 käiguga sõites.

Eks see sõltub omajagu ka 6. käigu ülekandearvust, mõnel masinal ongi see vaid "kruiisimiseks" tehtud.

Kiikasin ka oma ~1450kg tühimassiga turbo-nelikveolise pöördemomendigraafikut (arvud dünamomeetrilt ratastelt, mitte mootorist):

@ 2000 RPM: 350 Nm, 75 HP
@ 2600 RPM: 380 Nm, 140 HP
@ 3800 RPM: 420 Nm, 210 HP

Jõud kasvab veel mõnda aega edasi, pöördemoment on aga juba platool ja hakkab lõpuotsas langema. Võiks ju hädapärane kogus minkekut olla?

Igatahes 6. käiguga mööda sõidan ikka ainult ilusa ilmaga ja horisondini nähtavusega, muidu on närviajavalt aeglane (lihtsalt ei võta pöördeid ülesse). 5. on ok ja 4. on juba äärmiselt agressiivne (jõud kasvab autol rõõmsalt 5500 RPM'ini).

Ehk kuhu tahtsin jutuga jõuda, et kaunis individuaalne on see kõik lõpuks.
Olen ka ise sõitnud nende uute 1 - 1,5L turbomootoritega, ja väga positiivselt üllatunud olnud, eriti kiirustel kuni ~60-70km/h. Maanteel jätavad minu jaoks siiski soovida.

[Kirs]

Minu omal 120hj 280Nm ja algab ka 2000 pöörde juurest ja kuni 2750 .ni. Sellepärast imestama panebki Trummi 120 hj 320Nm juba 1500 pöörde juures. Minu omal nende pöörete juures turbogi veel "magab".
Trumm, kas sul on 1.6 Volkar 88kw ja 120hj? Sellel ju 250 Nm @ 1750-3500 rpm.

[Kapten Trumm]

320nm 1500 pöörde juures? Oled ikka kindel? Mu masuudipress 120hj pea samade parameetritega, kuid 6 käiguga möödasõidu tegemine on huumor.

Pardon, üks kala oli. Kontrollisin raamatust, 320 Nm on 1750, mitte 1500 pöördel. Muud andmed õiged. Mootori tüüp on Fiat Multijet2 1,6. 90 peal on mootor umbes nendel pööretel ka 6. käiguga.

Meil on majas üks diisel pikap, selle kuues käik on sootuks teine teema - maanteekiirusel paneb see mootori jalga puhkama ja selle kasutamiseks oleks vaja ming 120+ kmh kiirust.

[Kapten Trumm]

Isegi sai mingi hetk CNGd kaalutud teiseks autoks perre. Jäi ära kuna lihtsalt uue auto hind liiga kallis. Muidu igati asjalikud. Ühel tuttaval on ja tõepoolest tuleb Tallinn-Tartu ots 4x odavam kui minu suhteliselt januse bentsukaga (kütus 2x odavam, kulub 2x vähem). Samuti sai räägitud taksojuhiga kelle CNG Škodal üle 100K all oli. Kiitis ka taevani ja probleeme pidavat olema mitte esinenud pooleteise aasta jooksul.

Kui pole tegemist mingi ekstreemjuhtumiga ja autodest niipalju jagad, et kui tihti vahetada õli ja millal käia ülevaatusel siis sõidu km omahinda arvestades võiks unustada eksperimendid ja naisele soetada Eesti kontrollitava ajalooga avariivaba liisingust tulnud Jaapani või Korea (kuni 10a vanad Korea autod on täpselt sama kvaliteetsed kui jaapani omad, lihtsalt vähem mainekad ja seepärast odavamad.

Kui auto on hooldatud ja ajalooga, siis seal ei juhtu midagi, et peaks silm punnis neid garantiisid taga ajama.
Näiteks selline auto, kuni 100 000 km 2011-uuem läbisõiduga Kia Picanto 1,2 manuaal. Võtab keskeltläbi 6 liitrit bensiini 100 km peale (tehas lubab maanteel 3,8 liitrit sajale, mis pole reaalne, pane 1 liiter otsa), salong läheb ruttu soojaks, turvapadjad värgid olemas, korrashoid piirdub hooldusega ja mõne pisiasja parandusega ja ilmselt järgmine 50 000-100 000 km sõidab eriliste muredeta. Veermik eriti ei lagune, sest auto on kerge ja tegelt ei roosteta kah eriti. Konditsioneer, elektriaknad ja istmesoojendused on ka üldiselt olemas ning talverehvid saab kaasa. Taolisi, suht väikse läbisõiduga väikeautosid on üllatavalt palju saada ja maksavad üllatavalt vähe - inimesed lihtsalt kardavad, et peale garantii lõppu tuleb kohe suur remonditööde laviin. Võib saada 5000 euroga täiesti murevaba auto, kaskot ei ole vaja teha ja mingeid rootsi pankureid toita.

Skepsisega peaks suhtuma eksperimentaaltehnoloogiatesse (no 1,0 liitrine mootori, millest kõva turbo truki abil on saadud 150 hobujõudu seda kindlasti on), tavaline vabalt hingav väike bensiinimootor käib naistele küll (enamik ei oska sedagi võimsust kasutada) ja need mootorid idamaadest on täiesti pommikindlad, kui õlid-küünlad-filtrid on õigel ajal vahetatud ning ise rumalusi ei tee.

[T11ger]

Tänud, et paljud on sõna võtnud, ei oodanudki nii aktiivset käivitust
Kui korraks aluseks võtta tehases toodetud gaasiküttega autod (hetkel neid palju pole, Škoda vist üks tuntumaid) ja mitte keskenduda niivõrd kaubamärgile vaid põhimõttele, siis kuidas hindate suuremat pilti KV/KL-s selliste kontoriautode kasutamist üldse. On poliitika juba ammusest ajast ühe kütuse kasutamise osas (D). Samas teiselt poolt pisut räägitakse keskkonnasõbralikkusest ja kuna raha on piiratud ressurss, oleks ehk mingil hetkel mingis mahus gaasi kasutamine mõistlik... või kuidas, seltsimehed

[AMvA]

IMHO peaks KV ja KL kasutatava kütuse valik võimalikult piiratud olema.

[muhgel]

3. Üsna lahjad mootorid jäädes tavaliselt sinna 100-110hp kanti. Linnas täitsa piisav, aga maanteel ikka oluliselt rohkemaga harjunud.

Nendel väikestel turbomootoritel tuleb vaadata rohkem pöördemomenti. Skoda kodukal seda leida ei õnnestu.
Sõidan igapäevaselt autoga, millel on 120 hj 1600 kg tühimassi juures, mis on täitsa Lada tasemel erivõimsus (75 hj 1050 kg tühimassi).
Tegelikult arendab antud mootor 320 Nm 1500 pöörde juures, möödasõidud käivad kuuenda käiguga nagu premium autol.
Mul vend sõidab 1,4 TSI Superbiga, alguses ka irvitasin aga sõitis see täitsa hästi, pigem tundus isegi kiirem kui harjukeskmine 2.0 jaapani pereauto.

Pane sinna 1,4 TSI Superbi mõned inimesed ja vaata siis kiirust ja kütusekulu, lisaks veel 300k läbimisel on 2.0 jaapani mootor suht mootori moodi veel, aga selles 1,4TSI-s ma nii kindel poleks.

[Some]

1.4 TSI omanikuna võin öelda, et suht uskumatu mootor - 8,5 sekundit sajani, kütusekulu ca 6L sajale ja täiskoormas autot veab ka mõnuga, ainult kurvides kaldub siis paljuvõitu (mul linnamaastur).

[Kapten Trumm]

On selge, et taolised erivõimsused tulevad ka mootori tohutu koormuse ja väiksema ressursi arvelt.
Mitte ainult TSI-del, vaid kõikidel mootoritel, mille liitrivõimsus üle 100 hobujõu olema kipub.
Öeldakse, et sellised mootorid ongi projekteeritud 200 000 km läbimiseks.
Kui roheline on toota iga 5a tagant uus auto, ei oska öelda, minuarust materjali raiskamine.

[Some]

Ei oska öelda. Ei taju kuidagi, et mootor miskis olukorras üle pingutaks. Minu arust mootorite vastupidamisega pole tootjatel ammu mingeid muresid, pigem veab elektroonika alt või roostetab kere ümbert.
PS, nädalavahetusel panin naise kaineks autojuhiks. Et ta ammu polnud manuaaliga sõitnud siis õpetasin, et käiku võib vabalt siis vahetada kui tahhomeeter sinna punase kanti läheb. Sõidu lõpus naise silmad särasid ja minu käed värisesid

[Fuchs]

On selge, et taolised erivõimsused tulevad ka mootori tohutu koormuse ja väiksema ressursi arvelt.
Mitte ainult TSI-del, vaid kõikidel mootoritel, mille liitrivõimsus üle 100 hobujõu olema kipub.
Öeldakse, et sellised mootorid ongi projekteeritud 200 000 km läbimiseks.
Kui roheline on toota iga 5a tagant uus auto, ei oska öelda, minuarust materjali raiskamine.

See 200000 km jutt kehtiks kui räägiksime 70ndate aastate mootoritest (juba 80ndate BMW S seeria mootorid käivad sinna 300k lähedale probleemideta)
Tänaseks on materjaliteadus teinud päris suure hüppe ning ka mootoriõlid on tublisti edasi arenenud. Mul on peres üheks liikuriks 2012 aasta bmw 535d, (3.0 biturbo, 230Kw tehasest) sel 250k kellal ja mingeid väsimuse märke küll ei näita.

[Kapten Trumm]

No nende tohutult forsseeritud väikemootorite tulek on ju alles mõne viimase aasta teema.
Turbo arvelt väiksema mootori ehitamine ning suhteliselt madala turborõhu kasutamine algas Rootsi autodel kuba 1990ndate lõpus.
Eesmärk oli siis tõsta mootori pöördemomenti nii, et see oleks põhimõtteliselt sirgjoones.
Sellised autod ilmusid turule 1990ndate lõpupoole.

Näiteks Volvo 2,4 turbo bensiinimootor, mis arendab 147 kW (200 hj) võimsust, omab pöördemomenti 280 Nm 1800-5000 pööret.
Võrreldes umbes samavõimsa VWA 2.8 V6 mootoriga (142 kW) on päris dramaatiline vahe kütusekulus.
Kui maanteesõidu kulu on enamvähem sama (7-8 liitrit 100 km peale), siis sellise mootoriga neliveoline Passat B5 võttis linnas 15-16 liitrit, neliveoline Volvo XC70 võitab linnas 12-13 liitrit (mõlemad käsikastiga). Räägin seepärast, et mõlemad autod on mul olnud.

Kuna aga antud turbomootoril pole võimsust taga aetud (töömaht on piisavalt suur), siis on selle eluiga üsna pikk. Minu käes olev auto omab praegu tõestatud läbisõitu 380 000 km ja mingeid mootori kulumishädasid pole märganud. Ka kompressioon silindrites on uue mootori vääriline (13).

Kui samast mootorist nüüd väänata 120 hobust liitrist (on 83), siis enam asi nii lilleline poleks.

[Fuchs]

Erivõimsus loeb mitte see kui suur või väike see mootor kubatuurilt on. Ja BMW näiteks on 100+ hp liitri kohta mootoreid juba aastakümneid seeriatootmises teinud (kindlasti konkurendid ka aga neid ma nii hästi ei tunne ja ei oska kohe peast näiteid tuua).

Võta auto24 lahti, sama BMW 535d näitena, näed ise mis läbisõidud vastu vaatavad, vaevalt et keegi seda numbrit suuremaks valetab