www.militaar.net

Jah, ratsutamine illustreerib seda väga hästi.

Juhtum USA-st
akf moded ehk tõstavad siis ümber, kui leiavad parema teema. Välk selgest taevast võib ka Valge Maja territooriumit tabada. Tõenäosus just suur pole aga ka seal võib pihta saada. Sealset aias sees olnud ala tabas pikselöök. 2 surnut ja 2 kriitiliselt vigastatud. Arvatavalt USA salateenistuse liikmed sest ega keegi seal sellel ajal niisama ei liigu.
2 dead, 2 critically injured in lightning strikes in front of the White House
https://twitter.com/BNONews/status/1555546099703857152

.. Või visata kulli ja kirja.

Ja tulemus oleks, minimaalselt, 50%.

Turist 47 kirjutas: ↑09 Jaan, 2023 16:27

.. Või visata kulli ja kirja.

Ja tulemus oleks, minimaalselt, 50%.

Vist ei ole 50%
Olen kunagi lugenud üht raamatut (Huvitavat matemaatikast?) kus väideti et mida rohkem kulli ja kirja visata
seda lähedamale jõuab tulemus suhtele 1: 3,14159

retti kirjutas: ↑09 Jaan, 2023 17:30 ...
Olen kunagi lugenud üht raamatut (Huvitavat matemaatikast?) kus väideti et mida rohkem kulli ja kirja visata
seda lähedamale jõuab tulemus suhtele 1: 3,14159

Selles raamatus ei käinud see mitte kulli/kirja viskamise kohta, vaid oli matemaatiline tõestus tulemuse lähenemisel pii`le mündi viskamisel läbi teatud laiusega võre või teatud joonevahega joonelisele paberile.

Lugesin millalgi ühte materiali tõenäosusest ja statistikast meditsiinis. Üks arst tõi sellise näite, ja vist ka justkui näitena iseenda kohta. Seotuna siis rutiini, kogemuse, vilumus, enesekindluse, hajameelsuse jne muude asjaoludega mingisuguse opi õnnestumise tõenäosusest. Ütles, et kui näiteks mingi opi komplikatsioonide tõenäosus on keskeltläbi 1:5000, siis kui arstil on juba 4500 õnnestunud oppi seljataga, ja tekkinud on juba need eelmainitud asjaolud, siis peale seda õnnestunud opi on üha suurem tõenäosus, et nüüd tuleb mingi eksimus vmt. Et peale 4500 on tõenäosus matemaatiliselt juba 1:500-le. Peale veel 490 õnnestunud opi tegemist on tõenäosus juba 1:10-le, jne. Ja siis oli seal mingine ääremärkus või kommentaar mingilt statistikult vmt, et "antud asjaolude analüüsimisel võib ilmneda, et sattudes kogenud kirurgi käe alla võrrelduna mõne noorema ja vähemkogenuga, siis just seda tüüpi operatsiooni puhul just selles haiglas on sellel vanal ja kogenumal kõige suurem statistiline tõenäosus opi käigus viga teha". Loomulikult ei ole see nii üheselt vaadeldav, nagu siin toodud näites, on veel kari tegureid, mis seda suhet muudavad nii ühes kui teises suunas, aga dilemma oli välja toodud statistika ja tegeliku elu vahel: kui arst on teinud ära juba 4990 sellist prodseduuri sellest 5000-dest (tõenäoliselt on ta selle käigus õpetanud välja ja juhendanud veel mitmeid noori arstegi), siis kas tõenäosus, et ta viimase 10-ga ka ei eksi, on 1:10-le, või siis juba 1:2 või isegi 1:1-le, või on tõenäosus lähenemas hoopis 0-le (NB! Statistiliselt on piiriks ära määratud 5000)?

Kui võrdse täringu 10-l järjestikusel viskel tuleb 6, siis tõenäosus, et 11. viskel tuleb 6, on ikka 1/6.

Kriku kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 11:18 Kui võrdse täringu 10-l järjestikusel viskel tuleb 6, siis tõenäosus, et 11. viskel tuleb 6, on ikka 1/6.

Päris nii vist siiski pole. Hakkavad mängima erinevad tegurid, konkreetsete täringute füüsikalised omadused etc. Nii et kui samade täringutega on saadud kümnel korral kuus, on tõenäolsus üheteistkümnenda kuue saamiseks siiski suurem kui 1/6.

Kui võrdse täringu 10-l järjestikusel viskel tuleb 6, siis tõenäosus, et 11. viskel tuleb 6, on ikka 1/6.

Täitsa õige, kuigi tõenäosus, et sul 11 korda järjest see number tuleb on (1/6)^11, ehk siis 1/362 797 056. Hoomamatult väike võimalus.

Kunagi, kui tulid hasartmänguautomaadid, siis istusin Rapla Kultuurimajas ja kirjutasin numbreid ja värve üles. Mingi hetk ütlesin mängijale, et juba 32 korda on punane tulnud. Selle peale pani ta kõik oma raha mustale ja... Kaotas.

Lemet kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 11:21

Kriku kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 11:18 Kui võrdse täringu 10-l järjestikusel viskel tuleb 6, siis tõenäosus, et 11. viskel tuleb 6, on ikka 1/6.

Päris nii vist siiski pole. Hakkavad mängima erinevad tegurid, konkreetsete täringute füüsikalised omadused etc. Nii et kui samade täringutega on saadud kümnel korral kuus, on tõenäolsus üheteistkümnenda kuue saamiseks siiski suurem kui 1/6.

Sel teemal ei viitsi vaielda. Võrdne täring on sama teoreetiline kontseptsioon nagu punktmass.

Matemaatika on mittevaieldav, vähemalt see osa mis mitusada aastat juba paigas

https://en.wikipedia.org/wiki/Gambler%27s_fallacy

Kui meil on ideaalne täring siis isegi juhul kui miljon korda järjest on visatud "6", on järgmise "6" tõenäosus ikkagi 1/6

Teisest küljest, kui kasiinos visatakse 100x järjest 6, siis ilmselt saetakse täring ja viskaja pooleks uurimise eesmärgil

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 12:45

Kui meil on ideaalne täring siis isegi juhul kui miljon korda järjest on visatud "6", on järgmise "6" tõenäosus ikkagi 1/6

Teisest küljest, kui kasiinos visatakse 100x järjest 6, siis ilmselt saetakse täring ja viskaja pooleks uurimise eesmärgil

Kui meil on ideaalne täring siis isegi juhul kui miljon korda järjest on visatud "6" (kui meil on juba üks selline "ideaalne täring" ) , on järgmise "6" tõenäosus ikkagi .... Nüüd oleks päris huvitav teha siin üks küsitlus, et kes nüüd millisele numbrile panustab sellel 1 000 001. viskel? Palju oleks neid, kes panustaksid 1,2,3,4,5 peale?

Kui Smoke Bellew oma ruleti võidutehnoloogia lõpuks ära selgitas, siis läks vana ruletilaud otsejoones ahju...

Kui suur oleks võimalus ideaalse täringuga miljon korda järjest 6 visata.
Ok reaalsuses näiteks isegi 6 korda järjest 6 visata ideaalse täringuga ?
Ideaalne oleks siis selline kus kõik servad nurgad küljed ja pinnad on võrdsed ja kaalukese on täpselt keskel.

Ma küsiks vastu - missuguste kombinatsioonidega on Eurojackpoti tüüpi loteriil (5/50 jms) tõenäolisem rohkem raha võita?