Ei ole mujalgi asjad roosilised...
Ajalehe Salzburger Nachrichten hangitud andmeil sai eelmisel aastal kohustuslikku väeteenistusse kutsututest rohkem noormehi koka- kui jalaväelase väljaõppe,
Kaks korda enam kui sapööre koolitati kelnereid ning peaaegu kolm korda enam kui tankiste õpetati välja kontoritöötajaid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Enam kui pooled ajateenistuse läbinuist ei saanud sõjaväelase väljaõpet. Nad olid kunstnikud, keevitajad, graafikadisainerid, autoparandajad, puusepad, programmeerijad, elektrikud ja santehnikud.
Ajaleht tsiteerib ka kriitikuid, kes on seadnud kahtluse alla Austria sõjaväe jätkusuutlikkuse väljaõppega sel moel jätkates.
Kaitseminister on öelnud, et Austria peaks järgima teiste Euroopa maade eeskuju ehk kaotama kohustusliku ajateenistuse ja minema üle profiarmeele.
Üks asjalik komment ka sellel teemal.
põhjused, 26.02.2011 14:21
Üks põhjus on see, et Austria armees on professionaalsed allohvitserid (seersandid ja veeblid). Ajateenijate teenistusaeg on lühike (6 kuud) ja selle aja jooksul muidugi ei ole võimalik allohvitseri välja õpetada. Allohvitserid saavad Austrias pika (mitmeaastase) väljaõppe allohvitseride koolides. Tulemuseks on, et Austrias on professionaalseid allohvitsere suhteliselt palju, võrreldes ajateenijatest reameestega.
Ega see pole paha. Professionaalsed, pika väljaõppega allohvitserid on hea asi. Igatahes palju parem kui mõttetud professionaalsed reamehed (või allohvitseri auastmega reameeste ülesannete täitjad) Eesti Scoutspataljonis. Ainuke küsimus on, et kas sel teel jõutakse toota piisavalt allohvitsere ka reservide jaoks.
Teiseks on Austrial kaasaegne armee, kus jalaväe osa ongi väiksem. Rohkem on kõikvõimalikke tehnilisi väeliike: tankiste, suurtükiväelaseid, õhutõrje suurtükiväelaseid, lennuväelaseid jne. Paraku on palju ka logistilisi üksuseid. Kõikvõimalikke varustajaid, laomehi, autojuhte, sõjaväe hospidalide sanitare jne. Eks siis muidugi ka kokki, keda on vaja kõigi väeliikide väeosades. Täiesti arusaadav, armeel ongi vaja inimesi ka muude ülesannete täitmiseks kui eesliini jalaväelasteks.
Kolmas põhjus on see, et sõdureid kasutatakse Austrias ka kaitseministeeriumi teenistuses. Näiteks kaitseministeeriumi arvutispetsidena. See on negatiivsem tegur kui eelmised, ning selle tendentsi vastu peaks Austria sõjaline juhtkond võitlema.
Neljandaks on Austrias ilmselt võimalik läbida sõduri teenistuse asemel ka tsiviilteenistus. Tsiviilteenistuse tüübid muidugi ei puutu relvade ja sõjaväevormiga üldse kokku, vaid puhastavad täispasandatud voodeid tsiviilhaiglates.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...