Ülikooliga või ülikoolita
Re: Ullikestest leidurid
Mul rohkem küll tuttavad, kes on ülikoolis õppinud ja selle ka lõpetanud aga eks tegu ka erandlike inimestega . Ühel eriti markantsel kodanikul kaks kõrgharidust - rauakool ning Tartu filosoofia (mäletamist mööda mõlemad cum laude) ja seda sügaval vene ajal ning lõppeks müüs ikka Viru tänaval lilli, sest elada oli ka vaja, pere üleval pidada ning maja ehitada ja auto osta. Sügavad diskussioonid sellisega õlleklaasi taga oli väärtus omaette.
Palju huvitavam oleks teada paljud üldse töötavad oma omandatud hariduse vallas - pakun et vähemus. Kas veneajaga võrreldes on praegu ka midagi muutunud?
Palju huvitavam oleks teada paljud üldse töötavad oma omandatud hariduse vallas - pakun et vähemus. Kas veneajaga võrreldes on praegu ka midagi muutunud?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Ullikestest leidurid
Enamuse hea tava vigasus on võimalik - näiteks ARM protsessorite sünnilugu.
https://www.youtube.com/watch?v=1jOJl8gRPyQ
Lühidalt:
Väike firma läks protsessorite disainimises 'vastassuunas' (RISC) olemasolevale filosoofiale (CISC), kusjuures ise ka ei usutud, et nende idee on hea. Taheti leida põhjus, miks 'nii ei tehta'. Arendati, arendati ja muudkui oodati, et millal ader kännu leiab ehk millal tuleb välja põhjus, miks keegi siiamaani vastassuunas läinud ei olnud.
Aga seda kändu ei tulnud ja nüüd on ARM-i disainitud protsessorid kõikjal.
Muidugi - kogu eelnev toimus süsteemse töö ja kaine mõtlemise produktina, mitte et keegi loeb kuskilt pendlimehe lendlehest "Ära lase end tagasi hoida, kui teised ütlevad ei", tunneb et on avastanud ülisalajase tõe ja paneb jalgrattale alla ruudud.
Mis Eesti kõrgharidusse puutub siis khm... Ma ei soovitaks lgp. kaasfoorumlastel selle toodangu kvaliteedi suhtes liiga optimistlik olla.
https://www.youtube.com/watch?v=1jOJl8gRPyQ
Lühidalt:
Väike firma läks protsessorite disainimises 'vastassuunas' (RISC) olemasolevale filosoofiale (CISC), kusjuures ise ka ei usutud, et nende idee on hea. Taheti leida põhjus, miks 'nii ei tehta'. Arendati, arendati ja muudkui oodati, et millal ader kännu leiab ehk millal tuleb välja põhjus, miks keegi siiamaani vastassuunas läinud ei olnud.
Aga seda kändu ei tulnud ja nüüd on ARM-i disainitud protsessorid kõikjal.
Muidugi - kogu eelnev toimus süsteemse töö ja kaine mõtlemise produktina, mitte et keegi loeb kuskilt pendlimehe lendlehest "Ära lase end tagasi hoida, kui teised ütlevad ei", tunneb et on avastanud ülisalajase tõe ja paneb jalgrattale alla ruudud.
Mis Eesti kõrgharidusse puutub siis khm... Ma ei soovitaks lgp. kaasfoorumlastel selle toodangu kvaliteedi suhtes liiga optimistlik olla.
Re: Ullikestest leidurid
Kunagi kaugel nõukogude ajal seletas mulle kursuse juhenda (dotsent) eri haridustasemete vahet järgmisena - algkoolis omandad tööristad õppimiseks, põhikoolis oskused õppimiseks, keskkoolis õpid iseseisvalt töötama ning kõrgkoolis omandad oskuse iseseivalt allikaid otsida ning neid kasutama.Madis Reivik kirjutas:See ongi normaalne kõrgharidusega inimese käitumine.Kriku kirjutas:Mina olen kohanud neid, kes on küll ülikoolis käinud, kuid hiljem vähemalt sama palju ise juurde õppinud mingit hoopis muud asja.
Järgmised astmed annavad oskuse püstitada hüpoteese, otsida/toota (vajadusel katsetega) andmeid analüüsiks, neid sünteesima ning lõpuks järeldusi tegema...
Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Ullikestest leidurid
mart2 kirjutas:Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.
uue suuna avastamiseks/leidmiseks on siiski vaja " ullikest" .
minu mõte on see, et kui kõik järgiksid sissetallatud radu --nagu raudteerööpaid--ilma kõrvale kaldumata, siis oleks igasugune areng olemata
Re: Ullikestest leidurid
Kuna sõna "ullike" vasteks on rumaluke, siis kas ei oleks õigem kasutada mingit muud võrdlust?tuuba kirjutas:uue suuna avastamiseks/leidmiseks on siiski vaja " ullikest" .mart2 kirjutas:Pealkirjast lähtuvalt tähendaks see seda, et ullike võib leiutada mingi vahendi elu lihtsustamiseks, kuid enam ei ole pädev arendama uusi suundi.
minu mõte on see, et kui kõik järgiksid sissetallatud radu --nagu raudteerööpaid--ilma kõrvale kaldumata, siis oleks igasugune areng olemata
Mina isiklikult ei taha kuidagi ühtegi leidurit , peale Jaan Tatika, nimetada ullikeseks. Teisiti mõtleja, algupärane, vms. - siis oleks nõus. Jutumärgid ei ei tee asja paremaks.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Ullikestest leidurid
mart2
eelmisel lehel olen selle kohta juba kirjutanud:
eelmisel lehel olen selle kohta juba kirjutanud:
kahjuks on akf-d liialt kinni jäänud iseloomustava sõna "ullike" juurde. ma oleks siin võinud kasutada ka "noor" või "teiselt alalt" vms.
pidasin silmas ikka seda, et edasiviiv on olnud alati see kui keegi teeb midagi ebaharilikku, olemasolevate kaanonitega vastuolus olevat või annab olemasolevale juurde knihvi,mida on peetud võimatuks või lihtsalt pole selle peale tuldud.
Kremli troll vooglaid
Ärme palun seda saagi käima tõmba, et ülikool teeb kõik inimesed targaks(elutargaks).Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Aug, 2022 9:03 Tundub, et mitte ainult pettunud, vaid ka madalamapoolse hariduse/haritusega. Haritud inimene peaks ikka teadma vaktsineerimise tähtsust nakkushaiguste leviku piiramisel. Ja kindlasti tunneb ka mõnda inimest, kes mittevaktsineerimise tõttu on kannatanud ja mõistab selle tagamaid, mitte ei pea seda Gatesi meelsuskiibi probleemiks.
Ja eks Kremli propaganda (kas otsese või varjatud) sihtgrupp on ajast aega olnud idioodid.
-
- Liige
- Postitusi: 1764
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Kremli troll vooglaid
Mul ühel tuttaval kogu jama sellest pihta hakkaski, et otsustas nii 55 aastaselt suht eduka firma pidamise kõrvalt inseneri kutse ülikooli kaugõppes ära teha. Muidugi tõmbas ennast totaalselt kinni, õppimise asemel siis ilmselt vahtis pooled ööd mingeid vandenõusid levitavaid saite ja nüüd ajab sellist uhhuud suust välja et hoia kahe käega peast kinni
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Kremli troll vooglaid
Kõrgharidus ei elimineeri idiootsuse võimalust aga see lihtsalt vähendab seda.
Kõiksugu uuringud näitavad et olenemata kõrghariduse sisust kasvab inimese keskmine eluiga ja elukvaliteet.
Lihtsalt, anna ajule koormust ja aju areneb.
Kõiksugu uuringud näitavad et olenemata kõrghariduse sisust kasvab inimese keskmine eluiga ja elukvaliteet.
Lihtsalt, anna ajule koormust ja aju areneb.
Kremli troll vooglaid
Tõtt-öelda hakkan isegi septembris Taltech-is õppima... 50a vanusena. Rahulikult võttes saan pensionile minna diplomiga
-
- Liige
- Postitusi: 1764
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Kremli troll vooglaid
Teise ringiga ülikooli mineku põhjused on hoopis teised kui 18-aastaselt.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Kremli troll vooglaid
Minu põhjus 40-selt TTÜ -se, et tahtsin õppida
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Minu põhjus peaaegu 40-selt Taltechi uuesti minna oli küll natukene teine, kuidagi ei taha jälle õppida, aga need krdi kutsekomisjonid sunnivad
Unforeseen consequences
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Teisele ringile minek on igati teretulnud ja positiivne.
Aga siin on omad karid.
"Riviõpilastega" kohanenud õppejõud on tihtipeale juba nüristunud ja vaatavad ainult "meetrikat.
Käisin ka mingi aeg tagasi "teisel ringil", tasulises. Tehniline füüsika, magistriõpe, TTÜs.
Õppejõud A vastas minu vägagi asjakohasele küsimusele Stieltjesi integraalidest - "seda me eksamil ei küsi" ja "rohkem küsimusi on. ei ole, seminar on lõppenud"
Õppejõud B tegeles seminaris maatriksite lahtikirjutamisega. a11 a12 a13 a14 a21 a22 a23 a24 .. ja kui ta jõudis lõpuks mingi 6x6 maatriksini siis ...
Õppejõud C vastas minu küsimusele et millal vastava aine loengud algavad (õppekava osa !!!) et "kuna pole piisavalt huvilisi siis sellel aastal loenguid ei toimu"
Õppejõud D suunas kogu kamba seminari raamas ISESEISVALE TÖÖLE arvutiklassi, Fortranit õppima. 99% seminaris osalevast rahvast ei osanud isegi BASICut ja pärast seda kui ma seal tunnikese veetsin ja aitasin igavusest teistel mingid programmid (a la kahe maatriksi korrutamine) käima saada, sain aru at et "füüsikaliste protsesside simuleerimist" nüüd küll õpetama ei hakata
"Nooremad kaasõpilased" avaldasid imestust et "kas päriselt võib seda kunagi vaja ka minna ?"
Kandsin siis juba makstud raha enda jaoks maha ja jalutasin minema. Totaalne mõttetus.
Kurtsin seda jama oma tuttavale doktorile-teaduspreemia laureaadile. Uurisin et äkki peaks Tartusse kiikama, ta lohutas et seal käib kõik samamoodi.
Järeldus: tahate targemaks saada siis ostke raamatuid ja õppige ise.
Aga siin on omad karid.
"Riviõpilastega" kohanenud õppejõud on tihtipeale juba nüristunud ja vaatavad ainult "meetrikat.
Käisin ka mingi aeg tagasi "teisel ringil", tasulises. Tehniline füüsika, magistriõpe, TTÜs.
Õppejõud A vastas minu vägagi asjakohasele küsimusele Stieltjesi integraalidest - "seda me eksamil ei küsi" ja "rohkem küsimusi on. ei ole, seminar on lõppenud"
Õppejõud B tegeles seminaris maatriksite lahtikirjutamisega. a11 a12 a13 a14 a21 a22 a23 a24 .. ja kui ta jõudis lõpuks mingi 6x6 maatriksini siis ...
Õppejõud C vastas minu küsimusele et millal vastava aine loengud algavad (õppekava osa !!!) et "kuna pole piisavalt huvilisi siis sellel aastal loenguid ei toimu"
Õppejõud D suunas kogu kamba seminari raamas ISESEISVALE TÖÖLE arvutiklassi, Fortranit õppima. 99% seminaris osalevast rahvast ei osanud isegi BASICut ja pärast seda kui ma seal tunnikese veetsin ja aitasin igavusest teistel mingid programmid (a la kahe maatriksi korrutamine) käima saada, sain aru at et "füüsikaliste protsesside simuleerimist" nüüd küll õpetama ei hakata
"Nooremad kaasõpilased" avaldasid imestust et "kas päriselt võib seda kunagi vaja ka minna ?"
Kandsin siis juba makstud raha enda jaoks maha ja jalutasin minema. Totaalne mõttetus.
Kurtsin seda jama oma tuttavale doktorile-teaduspreemia laureaadile. Uurisin et äkki peaks Tartusse kiikama, ta lohutas et seal käib kõik samamoodi.
Järeldus: tahate targemaks saada siis ostke raamatuid ja õppige ise.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 76 külalist