Koolifüüsika küsimused
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Kui me räägime natukenegi keerulisemast süsteemist kui takisti ja patarei, siis pole "ettekujutusega" midagi teha.
Saab ainult arvutada, vahelduvvoolu korral võime vektoritega natuke "näitlikustada" aga see on ka kõik (targemad, mõelge, mis "koordinaadistikus" need vektorid asuvad ?)
Elekter on kvantfüüsika ja kvantfüüsikat makroskoopiliselt ei seleta. Aga ettekujutus on tavainimese peas alati makroskoopiline.
3 faasi tahate mõista siis võtke Mathcad lahti ja põrutage sinna üks 3f tarbija 3f generaator ning vahele liini mudel (lihtsustatud, ilma reaktiivnähtusteta)
Ja saab kõike arvutada. Aga ette kujutada kompleksarve.. not so much.
Saab ainult arvutada, vahelduvvoolu korral võime vektoritega natuke "näitlikustada" aga see on ka kõik (targemad, mõelge, mis "koordinaadistikus" need vektorid asuvad ?)
Elekter on kvantfüüsika ja kvantfüüsikat makroskoopiliselt ei seleta. Aga ettekujutus on tavainimese peas alati makroskoopiline.
3 faasi tahate mõista siis võtke Mathcad lahti ja põrutage sinna üks 3f tarbija 3f generaator ning vahele liini mudel (lihtsustatud, ilma reaktiivnähtusteta)
Ja saab kõike arvutada. Aga ette kujutada kompleksarve.. not so much.
Re: Elektrivool voolab
Madis Reivik kirjutas:Kui me räägime natukenegi keerulisemast süsteemist kui takisti ja patarei, siis pole "ettekujutusega" midagi teha.
Saab ainult arvutada, vahelduvvoolu korral võime vektoritega natuke "näitlikustada" aga see on ka kõik (targemad, mõelge, mis "koordinaadistikus" need vektorid asuvad ?)
Elekter on kvantfüüsika ja kvantfüüsikat makroskoopiliselt ei seleta. Aga ettekujutus on tavainimese peas alati makroskoopiline.
3 faasi tahate mõista siis võtke Mathcad lahti ja põrutage sinna üks 3f tarbija 3f generaator ning vahele liini mudel (lihtsustatud, ilma reaktiivnähtusteta)
Ja saab kõike arvutada. Aga ette kujutada kompleksarve.. not so much.
Inimvõimed on senini paljus seletamatud ja erinevad ning psühholoogid on selliseid nähtusi uurinud aga sellest palju ei juleta rääkida, sest rääkijat võidakse "uhuuks" pidada.
Mõni "näeb numbrites värve" teine "tunneb muusika lõhna" jne. mis aitavad neil mõnel erialal edukamad olla.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Elektrivool voolab
Ma arvan et energiasüsteemi toimimiseks ja üleüldse vooluringide olemusest aru saamiseks päris kvantfüüsika tasemele ei peaks laskuma, kvantfüüsika ümbritseb meid ju igal pool... kasvõi takistab meil läbi põranda kukkumast, aga minge küsige mõne inseneri käest et miks me ei kuku läbi põranda - sest põrand on kõvas materjalist... laevakered on kõvast materjalist, elektrigeneraatorite liikuvad ja liikumatud osad on kõvast materjalist aga miks materjal on kõva... ja miks see "kõva" materjal ei sobi termomtuumareaktoris vesiniku paigal hoidmiseks vaid mässatakse väljadega... jne
Muide - väli (mitte militaarses mõttes, kus see tähendab lagedat ala mille üle on hea tina anda) - vaid elektromagneetiline, gravitasiooniline, psühhosomaatiline jms - palju üldse on inimesi kes saavad aru mis on välja iseloom? Välja mõju iseenesest me saame vaadata - magnet, paberileht, rauapuru ja saame kohe visualiseeringu mida nimetame välja jõujoonteks - aga kas väli on vaid jõujoontes või ka nende vahel? Ja magnetvälja/elektrivälja puhul piisab kui me hangime paberi ja rauapuru - aga kui võtame labida ja liiva, ja seda sama suvaliselt loobime, gravitatsioonivälja jõujoontele pihta ei saa ...
Ühesõnaga, jätame siin kõrgematasemelise füüsika - ja elekter voolab (lihtsustatult) sest lähtuvalt materjalide omadustest kandub piki elektrijuhte elektromagetiline väli, see omakorda on põhjustatud potentiaalide vahest (pinge). Väli liigutab elektrijuhis vabamad elektronid järgmise aatomi juurde (elektron ise liigub absurdselt vähe ja aeglaselt, võrreldes välja levimisega). Aga kuna neid elektrone on palju, võib kogu efekt olla muljet avaldav. Ja kuigi, vahelduvvoolu korral elektron liigub nanomeetri jagu siia sinna (muide, elektron ei ole iseenesest füüsiline osake vaid tõenäosuspilv millel on oma eksisteerimise osas piirkond kuhu tõenäosus rohkem koondub, on juhtunud et elektoni defineeritake ka kui meie olemasolu aluseks oleva ruumi negatiivne keere) - siis siiski ka sellel tõenäosuspilvel on olemas mass, mass ka edasi tagasi liikudes läbib lõpuks miski teepikkuse ja teeb tööd, see töö ongi energia mida me saame kasutada.
Aga teooria on teooria ja praktika on praktika, elektroni, elektromagnetvälja, kvantteooria, stringiteooria täiuslik arusaam ei vabasta meid kõrgetest elektrihindadest.
Muide - väli (mitte militaarses mõttes, kus see tähendab lagedat ala mille üle on hea tina anda) - vaid elektromagneetiline, gravitasiooniline, psühhosomaatiline jms - palju üldse on inimesi kes saavad aru mis on välja iseloom? Välja mõju iseenesest me saame vaadata - magnet, paberileht, rauapuru ja saame kohe visualiseeringu mida nimetame välja jõujoonteks - aga kas väli on vaid jõujoontes või ka nende vahel? Ja magnetvälja/elektrivälja puhul piisab kui me hangime paberi ja rauapuru - aga kui võtame labida ja liiva, ja seda sama suvaliselt loobime, gravitatsioonivälja jõujoontele pihta ei saa ...
Ühesõnaga, jätame siin kõrgematasemelise füüsika - ja elekter voolab (lihtsustatult) sest lähtuvalt materjalide omadustest kandub piki elektrijuhte elektromagetiline väli, see omakorda on põhjustatud potentiaalide vahest (pinge). Väli liigutab elektrijuhis vabamad elektronid järgmise aatomi juurde (elektron ise liigub absurdselt vähe ja aeglaselt, võrreldes välja levimisega). Aga kuna neid elektrone on palju, võib kogu efekt olla muljet avaldav. Ja kuigi, vahelduvvoolu korral elektron liigub nanomeetri jagu siia sinna (muide, elektron ei ole iseenesest füüsiline osake vaid tõenäosuspilv millel on oma eksisteerimise osas piirkond kuhu tõenäosus rohkem koondub, on juhtunud et elektoni defineeritake ka kui meie olemasolu aluseks oleva ruumi negatiivne keere) - siis siiski ka sellel tõenäosuspilvel on olemas mass, mass ka edasi tagasi liikudes läbib lõpuks miski teepikkuse ja teeb tööd, see töö ongi energia mida me saame kasutada.
Aga teooria on teooria ja praktika on praktika, elektroni, elektromagnetvälja, kvantteooria, stringiteooria täiuslik arusaam ei vabasta meid kõrgetest elektrihindadest.
Re: Elektrivool voolab
Siit ka 6 postitust hindade ja lepingute kohta minema.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Elektrivool voolab
Kriku
minu teises postituses ei olnud sõnagi hindade ega lepingute kohta.
Vaid - et Postimehe väitel elekter jaamast välja ei voola.
minu teises postituses ei olnud sõnagi hindade ega lepingute kohta.
Vaid - et Postimehe väitel elekter jaamast välja ei voola.
Re: Elektrivool voolab
Nojah, aga see tööstuspargi eritariif ei puutu ju ka kuidagi füüsikasse, millest jutt lahti läks?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Elektrivool voolab
3f generaator annab energiat võrku siis kui tema
a) sagedus on täpne
b) faas "trügib ettepoole"
Seda on raske talupojaloogika ja vuliseva veega seletada
Aga vektordiagramm või kompleksarvud (pigem just kompleksarvud) ajavad asja kenasti ära
Ilma selleta on raske aru saada et kui kaks generaatorit töötavad paralleelselt ja mõlemal sama pinge, kuidas siis need omavahel koormuse ära jagavad jne.
a) sagedus on täpne
b) faas "trügib ettepoole"
Seda on raske talupojaloogika ja vuliseva veega seletada
Aga vektordiagramm või kompleksarvud (pigem just kompleksarvud) ajavad asja kenasti ära
Ilma selleta on raske aru saada et kui kaks generaatorit töötavad paralleelselt ja mõlemal sama pinge, kuidas siis need omavahel koormuse ära jagavad jne.
Re: Elektrivool voolab
Kriku kirjutas:Nojah, aga see tööstuspargi eritariif ei puutu ju ka kuidagi füüsikasse, millest jutt lahti läks?
kas see soojuse eraldus atmosfääri (mille meie kinni maksame) ei ole mitte füüsikaseadus ?
Re: Elektrivool voolab
noh eks igiliikurit on juba aastatuhandeid leiutatud, tulemusteta! seega see kadude teema on juba füüsika seadustega ette prognoositav.
ka tööstusparkides. küsimus on otstarbekuses et mitu volti me sinna tööstusparki saadame. suuremate voltidega liinikaod väiksemad, aga vaja ju trafosid mis pinge söödavaks teevad lõpptarbijale, ja trafo ei ole ju ka 100% kasuteguriga. seega väga kaine optimeerimine et kirik keset küla oleks. ja tarbija peabki selle kinni maksma kui voolu tahab.
ka tööstusparkides. küsimus on otstarbekuses et mitu volti me sinna tööstusparki saadame. suuremate voltidega liinikaod väiksemad, aga vaja ju trafosid mis pinge söödavaks teevad lõpptarbijale, ja trafo ei ole ju ka 100% kasuteguriga. seega väga kaine optimeerimine et kirik keset küla oleks. ja tarbija peabki selle kinni maksma kui voolu tahab.
Re: Elektrivool voolab
Mulle vanasti koolis räägiti seda, et liinikadu on soojuskadu ja see on mõõdetav suhtes I^2 * R. Ehk et siis mida suurem on liinis vool amprites, seda suurem on soojuskadu. Seepärast ei olegi igalpoool liinides 237V, vaid hoopis 10kV, 30kV, 100kV ja muud erinevad variatsioonid.
Alati saab ka jämedama traadi panna kui raha üle jääb, siis on R väiksem ja seega ka kadu väiksem.
Alati saab ka jämedama traadi panna kui raha üle jääb, siis on R väiksem ja seega ka kadu väiksem.
Re: Elektrivool voolab
[url][/url]
Matemaatilises mõttes on kompleksarvud samamoodi primitiivne talupojaloogika. Lihtalt, kunagise , täisarvudest x suunalise arvtelje asemel mõeldakse nüüd tõesti x-y või siis korrektemalt (Re) ia (Im) teljestikus. Ehk joone pealt on tehtud suur samm ja leiutatud ka arvumaailmas lõpuks tasapind - aga sarnaselt reaalse maailmaga, ka siin on dimensioone rohkem ...Madis Reivik kirjutas:Seda on raske talupojaloogika ja vuliseva veega seletada...
Aga vektordiagramm või kompleksarvud (pigem just kompleksarvud)välja kasvanudb ajavad asja kenasti ära.....
Re: Elektrivool voolab
Dr.Sci kirjutas:[url][/url]Matemaatilises mõttes on kompleksarvud samamoodi primitiivne talupojaloogika. Lihtalt, kunagise , täisarvudest x suunalise arvtelje asemel mõeldakse nüüd tõesti x-y või siis korrektemalt (Re) ia (Im) teljestikus. Ehk joone pealt on tehtud suur samm ja leiutatud ka arvumaailmas lõpuks tasapind - aga sarnaselt reaalse maailmaga, ka siin on dimensioone rohkem ...Madis Reivik kirjutas:Seda on raske talupojaloogika ja vuliseva veega seletada...
Aga vektordiagramm või kompleksarvud (pigem just kompleksarvud)välja kasvanudb ajavad asja kenasti ära.....
kõik õige, see nn laevadepommitamise mäng ju ka teljestikus x-y; ka lastele tegin selle lihtsa laevapommitamise näitega selgeks kui koolis x-y koordinaattelgede värki õppisid ja muhklitki aru ei saanud sest õpetaja oli matemaatik! terve klass sai pärast aru tänu lihtsale näitele!
aga mismoodi kärbsesitt lakke kukub on küll müstika
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Elektrivool voolab
Kindlasti on kompleksarvud talupojaloogika
Inimesed jooksevad metsa ära kui sa hakkad kompleksarvudest rääkima...
Inimesed jooksevad metsa ära kui sa hakkad kompleksarvudest rääkima...
Re: Elektrivool voolab
Madis Reivik kirjutas:3f generaator annab energiat võrku siis kui tema
a) sagedus on täpne
b) faas "trügib ettepoole"
Seda on raske talupojaloogika ja vuliseva veega seletada
Aga vektordiagramm või kompleksarvud (pigem just kompleksarvud) ajavad asja kenasti ära
Ilma selleta on raske aru saada et kui kaks generaatorit töötavad paralleelselt ja mõlemal sama pinge, kuidas siis need omavahel koormuse ära jagavad jne.
Teeks selle "koormuse jagamise" elulähedasemaks.
Kahel erineval vooluallikal saavad võrdsed pinged olla ainult õpikus.
Reaalses elus on pinged vooluringide erinevates punktides alati erinevad, kui vool vooluringis erineb nullist.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Elektrivool voolab
Dr.Sci kirjutas:miks see "kõva" materjal ei sobi termomtuumareaktoris vesiniku paigal hoidmiseks vaid mässatakse väljadega.
Täpsustuseks ütleks, et see materjal ei pea olema "kõva" vaid väga, VÄGA kõrge temperatuuri taluvusega.
Kirjutavad, et 150 milj. kraadi celsiuse järgi seal troidis. Leia see vajalik materjal. Selleks, et kolument ära ei põleks hoitaksegi protsessi magnetväljas.
https://www.iter.org/mach/Heating
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 38 külalist