Ahjuga või ahjuta

[Fuchs]

Ja soojal ja SOOJAL on ka vahe , seda et soojuspumba soe ei tundu nii mõnus kui puudega soojaks köetud soojaseina või leso soe , ma olen IR termomeetriga mõõtnud soojuspumba siseosast välja puhutava õhu temperatuuriks 48 kraadi , leso ja soojaseina temperatuuriks maksimaalselt 49,7 kraadi ja ikkagi , kivist sooja kiirgava seina soojus on kuidagi mõnusam . Seda , miks see nii on ei mõista seletada .

Ma arvan, et ürgsed instinktid - eurooplasele meeldib olla mingi konkreetselt kuuma asja lähedal, mitte lihtsalt ruumis, kuhu sooja õhku puhutakse.

Me oleme ikka suurusjärgus 50 000 aastat jahedas kliimas elanud.

Ma arvan, et asi on pigem selles, et õhksoojuspump tekitab tuult. Näitena suvel tuulise ilmaga +35c juures rannas on täitsa ok veel olla (tuule jahutav effekt), tuuletu ilma korral on +30c ka juba päris väsitav.

[parkija]

See soojuspumba tuul , ei taju teda , soojuspumba siseosa on esikus ja veel veidi nurga taga ka , kui midagi häirib siis on see peale sulatustsüklit kostuv ventilaatori mühin , kui see täispööretel puhub .
Kraadisin leso ja soojaseina , leso 31 kraadi ja soemüür 27 kraadi peale eilset kütmist , inimene on suhteliselt tundlik temperatuuri suhtes , pliidist mööda minnes on tunda , et on soojem koht elamises , toas hetkel 22 kraadi .

[Jaanus2]

Midagi müstilist siin ei ole - ahi eraldab suurema osa soojusest soojuskiirgusena. Inimesele tundub see soojem isegi jahedamas toas. Ka õues on jaheda ilmaga päikese paistel mõnusam kui varjus. Sama efekti annavad elektrilised infrapunapaneelid - sama mugavustunde juures võib õhk toas olla paar kraadi jahedam.

[OLAVI]

Ja soojal ja SOOJAL on ka vahe , seda et soojuspumba soe ei tundu nii mõnus kui puudega soojaks köetud soojaseina või leso soe , ma olen IR termomeetriga mõõtnud soojuspumba siseosast välja puhutava õhu temperatuuriks 48 kraadi , leso ja soojaseina temperatuuriks maksimaalselt 49,7 kraadi ja ikkagi , kivist sooja kiirgava seina soojus on kuidagi mõnusam . Seda , miks see nii on ei mõista seletada .

Ma arvan, et ürgsed instinktid - eurooplasele meeldib olla mingi konkreetselt kuuma asja lähedal, mitte lihtsalt ruumis, kuhu sooja õhku puhutakse.

Me oleme ikka suurusjärgus 50 000 aastat jahedas kliimas elanud.

Ma arvan, et asi on pigem selles, et õhksoojuspump tekitab tuult. Näitena suvel tuulise ilmaga +35c juures rannas on täitsa ok veel olla (tuule jahutav effekt), tuuletu ilma korral on +30c ka juba päris väsitav.

Midagi müstilist siin ei ole - ahi eraldab suurema osa soojusest soojuskiirgusena. Inimesele tundub see soojem isegi jahedamas toas. Ka õues on jaheda ilmaga päikese paistel mõnusam kui varjus. Sama efekti annavad elektrilised infrapunapaneelid - sama mugavustunde juures võib õhk toas olla paar kraadi jahedam.

SOOJAL ja "soojal" on vahe mille iseloomustuseks sobib sõna "tunnetuslik soojus" ja mille kohta leiab lugemist raamatust: "Ehitusfüüsika ABC. Soojus, niiskus, müra".
http://www.ehitame.ee/index.php/varia/3 ... skus-muera

Lühidalt on asi nii, et nagu koolifüüsikas on õpetatud, et kõik soojad kehad kiirgavad välja soojuskiirgust.
Inimene kiirgab oma kehapinnalt (ca 1m2) igas ajahetkes välja 1,1kW soojusenergiat ja saab toas olevatelt esemetelt soojuskiirgust tagasi 1kW ja vahe on 0,1kW.

Piisab kui inimene saab kiirguse teel rohkem sooja tagasi kui kehalt sooja lahkub ja inimesel hakkab soe.
Samal põhimõttel toimib nii "põrsalamp": https://www.google.com/search?q=soojend ... EE768EE768
Kui ka laste mähkimislaua soojendi: http://www.lastekaup.eu/reer-mahkimislaua-soojendus/

Sellest tingituna tunneb inimene ruumi soojemana kui see tegelikult on kui ruumis on soojusenergiat kiirgav asi (soe ahi, põlevad hõõglambid, plasmatelekas, must radiaator, hõõguv metall, jne) millelt keha saab puudujääva osa soojusenergiat.

(Kui värvida valge kütteradiaator mattmustaks, siis selle soojusväljastus suureneb kiirguse tõttu kuni 30% võrra ja toas on soojem tunne.
Ehk kui 3 toalise korteri 3 radikat värvida mattmustaks tekkib sama efekt nagu korteris oleks 4 radiaatorit aga ilma ribisid lisamata.
Samamoodi kui valgeks värvitud plekkestaga ahjuga toas on pärast külmem olla kui varem oli musta ahjuga toas, samas korteris ja sama kütmise juures.)

[Walter2]

06.12.2021, kui õhtul kell 21 oli välistemperatuur -23C ja toa temp oli 22,5C lülitasin eksperimendiks oma 110m2 kahekordse maja põranda- ja radiaatorite ringluspumba välja ning esimesel (avatud) korrusel lülitasin sisse 2kW elektripuhuri.
07.12.2021 hommikul 7.00 oli välistemperatuur -20C ja toatemperatuur oli tõusnud +25,5C´ni ning selle aja (10 tunni) jooksul oli puhur kulutanud 13,2kWh elektrienergiat.
Ehk selle energiaga mitte ainult ei säilitatud sisetemperatuuri vaid sisetemperatuur tõusis 3K võrra.

Kui suur on maja kütteprojektis nominaalne küttevõimsus?

[OLAVI]

... Ma arvan, et asi on pigem selles, et õhksoojuspump tekitab tuult. Näitena suvel tuulise ilmaga +35c juures rannas on täitsa ok veel olla (tuule jahutav effekt), tuuletu ilma korral on +30c ka juba päris väsitav.

Et "õhksoojuspumpadega" on meil lood päris pahasti peaks aru saama iga sooja aine (õhk, vesi) tsirkulatsioonist arusaav isik, sest meil müüakse "eluruumide kütteseadmete" nime all "jahutuseks mõeldud soojenduse võimalusega kliimaseadmeid" millede kasutusjuhendis on isegi kirjutatud, et "ei sobi pidevaks kasutamiseks ruumides kus viibivad inimesed, loomad ja taimed".
Pakutavad Õ/SP: https://www.google.com/search?q=%C3%B5h ... EE768EE768

Eluruumide kütmiseks, ka sellel ajal kui inimesed seal viibivad, on konstrueeritud sellised seadmed (õhuvool normaaltööl ca 50% väiksem kui laeseadmel) mida müüakse nime all "põrandamudel", sest põrandal asub külm õhk, mida oleks vaja soojendada. https://www.google.com/search?q=p%C3%B5 ... 2&dpr=1.25
Kuna põrandamudelid peavad olema vaiksemad (et saaks samas ruumis magada), siis on need kvaliteetsemalt tehtud ja kallimad mistõttu "hinnatundlikule kliendile" neid ei pakuta ja ülejäänud ei oska tavaliselt küsida sest pole neist kuulnudki.

[Illike]

Mina lasin maale paigaldada põrandaküttemudeli, mis hoiab ka +10C. Olen rahul. Lasin paigaldada kööki akna alla. Majas on võimalik ring peale teha. Soojapumba ja toa ukse vahel on pliit. Tulles reede õhtul maale, (õues selline -10C - -15C) on köögis +10C ja toas ca +5C. Panen pumba +22C peale, pliit küdema ja poole tunni pärast on köögis +15C ja toas +10C. Peale kahte tundi on kõige kaugemas, st kolmandas toas +20C. Pump ei ole põhiküttevahend, kuid mingi temperatuuri saavutamiseks üsna hea abiküte ja saab kiiresti maja soojaks.

[OLAVI]

06.12.2021, kui õhtul kell 21 oli välistemperatuur -23C ja toa temp oli 22,5C lülitasin eksperimendiks oma 110m2 kahekordse maja põranda- ja radiaatorite ringluspumba välja ning esimesel (avatud) korrusel lülitasin sisse 2kW elektripuhuri.
07.12.2021 hommikul 7.00 oli välistemperatuur -20C ja toatemperatuur oli tõusnud +25,5C´ni ning selle aja (10 tunni) jooksul oli puhur kulutanud 13,2kWh elektrienergiat.
Ehk selle energiaga mitte ainult ei säilitatud sisetemperatuuri vaid sisetemperatuur tõusis 3K võrra.

Kui suur on maja kütteprojektis nominaalne küttevõimsus?

Nominaalset ei hakanud eraldi arvestama, sest lähtusin piirsituatsioonidest.
Projekteerisin maja perspektiivitundega nii, et maja põhiküte peab olema võimalik ühe faasi pealt 16A peakaitsmega ja et 2 ülejäänud 16A faasi peaks tagama (arvatavalt tulevikus sunnitud) elektriauto laadimise ning muude eluliste elektritarvitite toite.
Et ei juhtuks nii, et auto laadimise ajal jääb maja kütteta kui mõne faasi vool kasvab liiga suureks ning autolaadija ja hoone kütteseade omavahel konflikti lähevad.
(Üha areneva energiakriisi tingimustes on ettenäha, et peakaitsme suurendamine või "soovitud (suure)voolu tarbimise tagamine" kliendile võib lähemas tulevikus eratarbijale kas ebamugavaks või majanduslikult koormavaks osutuda.)

[OLAVI]

Mina lasin maale paigaldada põrandaküttemudeli, mis hoiab ka +10C. Olen rahul. Lasin paigaldada kööki akna alla. Majas on võimalik ring peale teha. Soojapumba ja toa ukse vahel on pliit. Tulles reede õhtul maale, (õues selline -10C - -15C) on köögis +10C ja toas ca +5C. Panen pumba +22C peale, pliit küdema ja poole tunni pärast on köögis +15C ja toas +10C. Peale kahte tundi on kõige kaugemas, st kolmandas toas +20C. Pump ei ole põhiküttevahend, kuid mingi temperatuuri saavutamiseks üsna hea abiküte ja saab kiiresti maja soojaks.

Projekteerisin põrandamudeli jaoks kohe koha, aga kuna sobivaid seadmeid müügil veel polnud, oli see koht senini tühi.
Nüüd kui Rootsis on juba aasta olnud müügil -35C välistemperatuuril töötav põrandamudel (Norra tehnoloogiainstituudi poolt testitud) siis ostsin omale ka selle katsetuseks ja varsti saan tulemusi näha.

[paalberg]

Õhksoojuspumpasi on väga erinevaid. On põhjamaisesse kliimasse mõeldud mudeleid ja selliseid, mis kusagile mujale. On veidi kalleimaid end külmas põhjamaises kliimas tõestanud kvaliteetbrände ja selliseid vähemtuntud odavamaid tootjaid. On vanemaid, vähem efektiivsemaid mudeleid ja uuemaid ning paremaid. On valesti paigaldatud soojuspumpasid. On vale koha peale paigaldatud soojuspumpasid. On valesti seadistatud soojuspumpasid. On liialt väikese küttevõimsusega, valesti valitud soojuspumpasid. Õhksoojuspumba valikul, paigaldamisel ja seadistamisel on võimalik päris mitmes kohas eksida ja tihtilugu kipuvadki inimesed säästma just sealt kust seda tegema ei peaks ning siis ongi õhksoojuspump kõiges halvas süüdi.

[avrnbr]

Justnimelt ahjus pärast kütmist toidu tegemine on kunstiliik omaette

Just - pange oma direktor kodus fakti ette et el. pliidiga / -ahjuga on nüüd kõik ja tuleb puidupliidiga/-ahjus edaspidi süüa tegema hakata ja andke teada, kui kiiresti teid välja kolitakse .

Minu Direktor teeb sööki ja küpsetisi ainult puuküttega pliidiga, kuigi elektri omad on kohe kõrval. Ainult tütar, kui juhtub kodus käima, küpsetab kooki elektriahjuga vahel ja sedagi siis, kui ei viitsi puudega majandada.

[Madis Reivik]

(Kui värvida valge kütteradiaator mattmustaks, siis selle soojusväljastus suureneb kiirguse tõttu kuni 30% võrra ja toas on soojem tunne.
Ehk kui 3 toalise korteri 3 radikat värvida mattmustaks tekkib sama efekt nagu korteris oleks 4 radiaatorit aga ilma ribisid lisamata.
Samamoodi kui valgeks värvitud plekkestaga ahjuga toas on pärast külmem olla kui varem oli musta ahjuga toas, samas korteris ja sama kütmise juures.)
-----------

Olavi sa paned segast ikka täiega. Radiaatorite pinnatemperatuurid on liiga madalad, et kiirguslik osakaal oleks märkimisväärne ja seetõttu värvus ei mängi tähtsust.
Pinnakaredus see eest mängib rolli, väga siledal radikal eripind väiksem. Kuid see eest on see palju puhtam.
Seega pange pintslid tagasi ja las radikad jääda valgeks

GIYF
https://www.bisque.co.uk/blog-and-press ... eat-output

[AMvA]

Just - pange oma direktor kodus fakti ette et el. pliidiga / -ahjuga on nüüd kõik ja tuleb puidupliidiga/-ahjus edaspidi süüa tegema hakata ja andke teada, kui kiiresti teid välja kolitakse .

Minu Direktor teeb sööki ja küpsetisi ainult puuküttega pliidiga, kuigi elektri omad on kohe kõrval. Ainult tütar, kui juhtub kodus käima, küpsetab kooki elektriahjuga vahel ja sedagi siis, kui ei viitsi puudega majandada.

Ei ole mõtet seda puupliiti ka üle hinnata.
Sinu postist võib näiteks järeldada ka seda, et sinu Direktor kas ei oska süüa teha või on menüü väga ühekülgne. Puupliidil on omad plussid ja miinused aga keerulisemate juhtude puhul on ikka õige temperatuuri tagamine paras jama.

[avrnbr]

Sinu postist võib näiteks järeldada ka seda, et sinu Direktor kas ei oska süüa teha või on menüü väga ühekülgne.

Kuidas see minu postist järeldub, ei mõista.
A see selleks.
Kuidas õiget temperatuuri saavutada ja hoida, selle on Direktor ära õppinud. Mitte ilma eksimusteta, see on tõsi.
Aga need puuküttega ahjud/pliidid ongi selliseid küttekehad, millega toimetamist tuleb õppida ja harjutada, et kõik sujuks. Igal oma iseloom ja hästi läbisaamiseks tuleb seda tundma õppida.

[vanahalb]

Õhksoojuspumba valikul, paigaldamisel ja seadistamisel on võimalik päris mitmes kohas eksida ja tihtilugu kipuvadki inimesed säästma just sealt kust seda tegema ei peaks ning siis ongi õhksoojuspump kõiges halvas süüdi.

Õhksoojuspump on mõeldud eelkõige konditsioneeriks ja küttevõimalus on talle juurde poogitud. Enamus maailmast kannatab ikka kuuma all. Kui vaadata kasvõi nende põhjamaade kliimasse mõeldud õhksoojuspumpade mudelinimetusi siis on mitmetel tipptegijatel seal mingi number : 25 või 35 või 50 vms. See pole seotud temperatuuriga või küttevõimususega vaid viitab justnimelt jahutusvõimsusele. Näiteks Panasonic HZ 25 on 2,5 Kw jahutusvõimsusega, Mitsubishi LN 25 samuti 2,5 Kw jahutusvõimsusega jne. Põhjamaades on küll müügiargument hoopis küttevõimsus ja see on jahutusvõimsusest alati suurem kuid õhksoojuspump on juba disainilt mõeldud vaid abiküttekehaks. Kasvõi sooja või külma andev element on toas kuskil ukse kohal või lae all. Seal on ta selleks et külm õhk liigub isevoolu teel ülevalt allapoole. Soe õhk saab ka ülevalt alla tulla kuid siis peab ventilaator puhuma nii et särk laperdab seljas. Põhimõtteliselt võib selle elemendi hoopis põranda lähedale panna aga siis on jälle toa jahutamisel krooniline angiin päris kindel.

Ega ta sellepärast mõttetu asjandus pole sest kuuma ilmaga on jahedas toas pärís hea. Samuti pole tööstushoonetes eriti vahet et kust ja kuipalju puhutakse. Meil on ühes "jumal kõrgel-keiser kaugel" kontoris kuhu ainult veetoru ja elektrijuhe tulevad õhksoojuspump kombineeritud elektriradikatega ja talvel on lausa ebameeldiv kui sooja õhku ventilaatoriga puhutakse. Kui radikatest piisab on parem ta üldse nii madalale termperatuurile reguleerida et ei segaks. Seevastu suvel tõõtab eriti tähelepanu äratamata kogu aeg ja hoiab nii + 21 temperatuuri.
Ainult kütmiseks on maaküte või õhk-vesi pump oma madalal paiknevate radiaatoritega paremad.